Tööõigus


Küsimus: Kas seadusesäte, et töötaja peab teadma kogu kuu graafikut ette 5 päeva enne selle kuu algust, enam ei kehtigi?26.07.2012

Sattusin oma murele lahendust otsides siia lehele ja lugesin Teie ühte viimastest vastustest. Olen samuti hädas sellega, et ei tea oma tööaegu ette. Vanas seaduses TPS oli § 14 punkt 5, mis ütles, et töötaja peab teadma kogu kuu graafikut ette 5 päeva enne selle kuu algust. Kas see punkt uues, siis TLS-is enam ei kehti?

Lugesin ka Teie pakutud lahendusi. Jah, olen sellel teemal rääkinud ja öelnud, et TLS § 6 punkt 6 ütleb, et tööandja peab teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Vastati nii, ongi ju teatatud seda, et tööajakava antakse teada jooksvalt (mis tähendab siis seda, et nädala sees saan alles teada, et nädala lõpus pean tööl olema ja ka kellaajad muutuvad n.ö. "jooksvalt"). Kuna mulle olevat teatatud, et on jooksvad muudatused, siis mulle on ju teatavaks tegemise tingimused teatatud.
§ 17 punkt 2 küll ütleb jah, et tööandja peab mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Minu tööandja ütleb, et mis ühe meelest ei ole mõistlik, siis teise meelest jälle on. Ühesõnaga on vist tõesti nii, et mis pole keelatud, on lubatud ja tööandja kasutab seda ka julmalt ära. Kui konkreetsed piirid pole paigas, siis on enda eest päris raske võidelda.

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Uus töölepingu seadus tõepoolest enam ei määra üheselt, kui pikalt tuleks töö ajakava (graafikut) töötajale ette teatada. Minu tõlgenduse järgi asendab seda Teie küsimuses viidatud TLS § 17 lg 2, mis kohustab töötajat mõistlikult arvestama töötaja huvide ja õigustega. Ühelt poolt peaks see muutma asjaajamise paindlikumaks, aga meie praeguses tööandja-töötaja vahelises suhtluskultuuris kipuvad tööandjad seda aeg-ajalt tugevama õigusele tuginedes kurjasti ära kasutama, sest väheteadlik töötaja ei julge niikuinii vastu hakata. Olukord muutub, kui töötajad hakkavad rohkem enda eest seisma ja läbi ametlike või mitteametlike vaidluste selginevad igapäevase praktika käigus seni ebaselgelt määratletud väljendi "mõistlik" tegelikud piirid. Suures plaanis tähendab "mõistlik" seda, et mõlemal osapoolel on võrreldavas suurusjärgus õigused ja kohustused, mida põhjendamatult teise osapoole arvelt rakendada ei tohiks.
Pikemalt sellest, kuidas kaaluda vastastikuseid õigusi ja kohustusi töötaja eraelu arvelt, oleme kirjutanud oma kodulehe artiklis "Tööaja korraldus ettevõttes": http://www.metiabi.eu/index.php/et/arvamuslugu . Vajadusel on võimalik konkreetse juhtumi osas tõlgenduse saamiseks pöörduda tööinspektori poole, kelles ei tohiks näha ainult kurja karistajat vaid abistajat, kelle poole võiksid töötaja ja tööandja ilma tülitsemata ka ühiselt pöörduda. See viimane soovitus toimib loomulikult siis kui mõlemad osapooled soovivad probleemi lahendada, mitte teineteisele "ära teha".
Soovides vastastikku arvestavaid ausaid töösuhteid:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu