Tööõigus

Tere,
Kehtivas kaitseväeteenistuse seaduses on loetletud teenistusalased piirangud, kus tõepoolest puudub selgesõnaline piirang põhiseadusliku õiguse kohta valida vabalt elukohta. Samas eeldavad kaitseväele püstitatud ülesanded kaitseväe mobiilsust. Riigi ja selle kodanike julgeolek väheneks oluliselt, kui kaitseväe struktuuriüksus või selle osaks olevad kaitseväelased saaksid keelduda teenistuskohustuste täitmisest põhjendusega, et see teenistus viib nad harjumuspärasest elukohast liiga kaugele. Kaitseväele pandud ülesannete täitmiseks ja kaitseväesisese mobiilsuse tagamiseks on seaduseandja reguleerinud kaitseväelase ametikohalt vabastamise ja määramise teisele ametikohale KVTS § 105 (Ametikohalt vabastamine seoses koondamisega koos määramisega teisele ametikohale). Kui samaastmeline ametikoht asub teises piirkonnas, siis vastavalt KVTS § 162 kuuluvad hüvitamisele ümberasumise kulud. Juhin tähelepanu asjaolule, et seadusega on määratletud kaitseväelase õigus hierarhiliselt SAMAASTMELISELE AMETIKOHALE, mitte geograafiliselt SAMAVÄÄRSELE TEENISTUSKOHALE. Samaastmelise ametikoha mõiste on üheselt määratletud KVTS § 15 lg 2 p 3. Kui Teile on määratud uus, samaväärne ametikoht ja koondamisel on järgitud KVTS § 106 (Sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri vähendamise korral tegevteenistusse jäämise eelisõigus) nõutud protseduure, siis ei ole Teil minu hinnangul alust keelduda teenistusülesannete täitmisest ega nõuda koondamist. Seadus näeb ette võimaluse tegevteenistuse lõpetamiseks kaitseväelase algatusel, kui kaitseväelane peab tegema valiku oma isiklike eelistuste (eraelu, pere, hobid vms) ja riigi teenimise vahel.
Soovides isiklikult õigeid valikuid ja kaitsevõimelist kaitseväge:

Tiit Kruusalu
Maaväe staabi
personaliosakonna ülesehitaja ja esimene ülem