Töötervishoid ja tööohutus

Tere!

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi nimetatud lühendatult TTOS) § 13 lg 1 alusel on tööandja kohustatud teostama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõtma vajaduse korral nende parameetrid ning hindama riske töötaja tervisele ja ohutusele.
Sama paragrahvi alusel on tööandja kohustatud teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
Riskianalüüsi teostamise üheks eesmärgiks on välja selgitada töötajad, kelle tervis on töökeskkonna ohutegurite võimalikust mõjust ohustatud, ning suunama nad töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli.
Teie küsimusest ei selgu, kas tööandja on teostanud Teie töökeskkonnas riskianalüüsi. Järeldada võib, et seda tehtud ei ole, vastasel juhul oleks Teie tervisele kahjulikult mõjuvad ohutegurid tuvastatud ja Teid oleks suunatud tööandja poolt tervisekontrolli.
TTOS § 14 lg 5 alusel on Teil õigus saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja tööandja poolt tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
Teil on ka õigus pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui Teie arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
Teil on õigus tööandjalt nõuda peale töökeskkonna riskianalüüsi teostamist suunamist tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks Teie terviseseisundi ning kogub andmed tööolude ning töö laadi kohta. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud töökeskkonna ohutegur või töö laad.
Töötajal tööga seotud haigust (kutsehaigust) kahtlustav arst, ka perearst, võib töötaja saata töötervishoiuarsti juurde. Töötervishoiuarstil on kohustus tööandjale anda soovitusi töötaja viimiseks töösuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi. Arsti otsuseid ja soovitusi on tööandja kohustatud täitma.
Kutsehaiguse diagnoosimise ja kutsehaigusest tingitud ajutise töövõimetuse korral maksab Haigekassa Teile ravikindlustuse seaduse § 54 alusel ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust teisest töövõimetuse päevast 100 protsenti.
Vastavalt Ravikindlustusseaduse § 57 sätetele on kindlustatul haiguse või vigastuse korral õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani, kuid mitte rohkem kui 182 järjestikust kalendripäeva.
Töövõimetuslehel viibimisel ja vastava ravi saamisel reeglina eeldatakse, et Teie töövõime taastub täielikult.
Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise järel või Teie ajutisel töövõimetuslehel viibimise ajal võib tööandja vastavalt töölepingu seaduse § 88 lg 1 töölepingu erakorraliselt üles öelda, kuna Te ei ole pikka aega tulnud toime (või edaspidiselt seoses püsiva töövõimetuse määramisega) tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
Juhul kui soovite ettevõttest lahkuda omal algatusel lahkumisavaldust esitades, peate arvestama asjaoluga, et Teil ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
Eelpoolmainitud paragrahvi alusel tööandjapoolsel töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on Teil õigus saada töötuskindlustushüvitist 50% ühe kalendripäeva tulust 100. kalendripäevani ja 40% 101-st kuni 360. kalendripäevani.
Vastuse koostas: Priit Siitan
29.04.2013.a.