Perekonnaõigus

Elame abikaasaga 6 kuud lahus, meil on 3 ühist poega (9a, 7a ja 4a).
Lahkumineku põhjus, jahtunud suhe ja abikaasa uue kallima leidmine, kelleks on abielus olev mees, kes kolis oma pere juures ära samaaegselt kui lahkus kodunt ka minu abikaasa.
Lapsed elasid esimesed kuud minu juures ja abikaasa suhtles nendega selle aja jooksul vaid loetud korrad, hiljem üüris endale korteri ja siis otsustasime koos, et lastel peab olema üks kodu mis kindel ja turvaline, ehk tema juures. Lisaks leppisime kokku ka lastega tegelemised (pikk ja lühike nädal + üle ühe nädalavahetus minu juures). Selle tulemuseks olid lapsed endiselt suurem osa ajast minu juures ja ka enamus nädalavahetused minuga. Kui vanem poeg hakkas oma emale etteheiteid tegema, et ta ei tegele nendega piisavalt ja et talle ei meeldi ka see mees kes aegajalt külas käib ja ööbib seal, siis soovitas abikaasa lapsel isa juurde kolida. Tulemuseks 2 vanemat poega elavad juba kuid minu juures ja oma ema juurde tagasi elama minna nad ei soovi, vaid käivad seal meeleldi külas. Kuna olen ise arvamusel, et kõik vennad peaksid koos kasvama siis soovin ka nooremat poega enda juurde elama võtta, mida aga mul ei lubata. Samas ei ole ka laste ema teinud midagi selleks, et lapsed sooviksid tema juurde tagasi kolida, sest olemasolevat suhet, mille tagamaadeks ei ole neil kokkukolimine vaid lihtsalt aegajalt kohtumine, ta lõpetada ei soovi. Lisaks ei saa ta töö pärast lapse haiguse korral olla lapsega kodus, vaid on lapse alati toonud minu ema juurde hoiule ja ka haiguse perioodiks sinna elama.
Millised on minu õigused säästa pisemat poega sellest kõigest ja saada ta elukohaks taas sünnikodu koos vendadega ning päevasel ajal hoolitseva vanaemaga?