Töötuskindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ongi nii, et kui lapsega sünni järgselt ei sobi tööaeg, siis pean kirjutama lahkumisavalduse ja hüvitist ei saa?11.01.2018

Tere! Töötasin neli aastat ühes firmas ja on ka hetkel kehtiv tööleping. Laps läheb poole aasta pärast lasteaeda ja kahjuks ei sobi enam tööajad. Kuna tööpäevad on pikad ja ka nädalavahetusel ei ole võimalik sinna tagasi minna. Olen aru saanud, et pean kirjutama lahkumisavalduse ise kuna mind koondada ju ei saa. Kas see tähendab seda, et kui ma kirjutan ise lahkumisavalduse siis ma töötukassalt mingit hüvitist ei saa? Samas on töötukassas välja toodud § 79. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel millega saab töötukindlustushüvitist. Kindlasti plaan uuesti tööle minna. Lugupidamisega.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Kui Teie töösuhe lõpeb omal soovil või poolte kokkuleppel on Teil töötuna arvelevõtmisel õigus töötutoetusele. Töötutoetuse päevamäär 2018. aastal on 5,31 eurot, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtule pöördumiste vahele jäävate päevade eest tagasiulatuvalt.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (vajadusel perioodi pikendatakse lapsehoolduspuhkuse aja võrra);
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).
Töötaja algatusel (TLS § 85) või poolte kokkuleppel (TLS § 79) töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
 

Küsimus: Kas ettevõte saab taotleda palgatoetust isikule, kes on olnud töötu üle 12 kuu ja kes on ettevõtte üks osanikest?14.12.2017

Tere,
Kas ettevõttel on õigust taotleda palgatoetust isikule, kes on olnud töötu üle 12 kuu ja ei ole ettevõtte, mis palgatoetust taotleb, juhatuse- ega nõukoguliige, kuid on antud ettevõtte üks osanikest?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud tööandja

Palgatoetuse eesmärk on toetada tööandjat pikaajalise töötu, noore, vähenenud töövõimega inimese, rahvusvahelise kaitse saaja või hiljuti vanglast vabanenud isiku tööle rakendamisel.
Palgatoetuse sihtrühmaks on ka registreeritud töötu, kes on töötuna arvel olnud järjest üle 12 kuu.

Palgatoetuse avaldust saab esitada kas ettevõtte juhatuse liige või volitatud isik. Palgatoetuse tingimustega saate tutvuda töötukassa kodulehel: https://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/palgatoetus
 

Küsimus: Kas peale lapsehoolduspuhkuse lõppu on võimalik saada töötu abiraha, kui enne lapse saamist tööl ei ole käinud?08.11.2017

Tere! Kas peale lapsehoolduspuhkuse lõppu on võimalik saada töötu abiraha, kui enne lapse saamist tööl ei ole käinud?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere
Jah, töötutoetust on võimalik maksta ühele lapsevanematest, kes on enne töötuna registreerimist tegelenud vähemalt 180 päeva alla 8-aastase lapse kasvatamisega.
Lapsevanemad peavad ise kokku leppima, kumb kasutab töötuna töötutoetuse saamise õigust.
Töötutoetuse päevamäär 2017. aastal on 4,86 eurot, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtule pöördumiste vahele jäävate päevade eest tagasiulatuvalt.
 

Küsimus: Kas on õigus koondamishüvitisele ning saada töötuskindlustushüvitist, kui koondatav jääb nõukogu liikmeks?08.11.2017

Töötaja koondatakse põhikohalt, kuid ta on sama ettevõtte nõukogu liige ning jääb nõukogu liikmeks ka peale koodamist, saades selle eest tasu. Kas on õigus saada koondamishüvitist ning taotleda töötuskindlustushüvitist?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud nõukogu liige

I. Koondamishüvitis
Koondamise kindlustushüvitist makstakse koondatud isikule, kelle töösuhe selle tööandja juures on kestnud:
1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu ulatuses;
2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Koondatud töötaja ise ei pea selle hüvitise saamiseks töötuna registreerima ja võib uue töö leidmisel kohe tööle asuda, ning hüvitist makstakse ka pensioniikka jõudnud inimestele.
Koondamishüvitise taotluse peab töötukassale esitama tööandja viie päeva jooksul pärast töösuhte lõppemist. Töötukassa maksab hüvitise välja kolme nädala jooksul avalduse saamisest.

II. Kui inimene on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, siis saab teda töötuna registreerida tingimusel, et ta ei saa nõukogu liikmena tasu.
Töötuna arvelevõetud isikul võib olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, kui ta vastab toetuse või hüvitise maksmise tingimustele.

III. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine).
 

Küsimus: Kas peale tähtajalise lepingu lõppemist on inimesel õigus töötuskindlustusele?07.11.2017

Kui abikaasa vabastati töölt poolte kokkuleppel ja uus tööandja võttis ta tööle tähtajaliselt kuuks ajaks, kas siis peale tähtajalise lepingu lõppemist on tal õigus töötuskindlustusele?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsija

Jah, töötuskindlustushüvitise määramisel võetakse vaatluse alla ainult viimase töösuhte lõppemise põhjus, enne töötuna registreerimist. Tähtajalise töösuhte lõppemine annab õiguse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.
Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab töötu vastama ka töötuskindlustusstaaži nõudele (vähemalt 12 kuud kolme aasta jooksul).
 

Küsimus: Kas juhatuse liikmeks olemine ning käsundi alusel toimetamine on takistuseks töötuna registreerumisel ning tööturahade saamisesel?07.09.2017

Tere.
Põhitöökoha omanik on mind koondamas. Samal ajal olen enda poolt asutatud OÜ omanik ja ainukene juhatuse liige ning ka FIE (paar viimast aastat ei ole tegevus aktiivne). Lisaks on mul sõlmitud käsundusleping MTÜ-ga.
Küsimus: kas juhatuse liikmeks olemine (oma firmast palka ei saa) ning käsundi alusel toimetamine on takistuseks töötuna registreerumisel ning tööturahade saamisesel?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Töötuna on võimalik arvele võtta isikut, kes hetkel ei tööta ja kes ei ole registreeritud FIE, kuid kes otsib tööd, soovib tööle asuda ja kes vastab töötuna arvelevõtmise tingimustele:
https://www.tootukassa.ee/content/kaotasin-too/tootuna-arvelevotmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel ei saa üldjuhul töötuna arvele võtta inimest, kes on äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) juhatuse liige.
Mittetulundusühingu või korteriühistu juhatuse liiget saab töötuna registreerida, kui ta ei saa oma tegevuse eest tasu.

Kuid vastavalt Riigikohtu 11.05.2017 otsusele saame erandkorras töötuna registreerida ja maksta töötuskindlustushüvitist ka äriühingu juhatuse liikmele, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) tema töötasult on tasutud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, mis tähendab, et tal on olnud juhatuse liikmeks olemise kõrvalt ka töölepinguga töötamine ja töötasu, millelt maksud makstud;
2) tema viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel: nt koondamine (TLS § 89), katseaja (§ 86) või tähtajalise (§ 80) töösuhte lõppemine, töösuhte lõppemine tööandja algatusel TLS § 88 lg 1 p 1 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu) või TLS § 88 lg 1 p 2 (töövõime vähenemine) alusel. Omal soovil (§85) või poolte kokkuleppel (§79) töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
3) ta ei saa tasu oma tegevuse eest äriühingu juhatuse liikmena.

Registreeritud töötu, kes on samal ajal äriühingu juhatuse liige, võib töötuna arvel olla seni, kuni talle makstakse töötuskindlustushüvitist või kui ta asub tööle.
 

Küsimus: Kas inimene on kohustatud teatama tööandjale enda osalisest töövõimest?07.09.2017

Tere! Inimesele on määratud uue seaduse järgi osaline töövõime ja ta saab ka töövõimetoetust. Kas töötaja on kohustatud enda tööandjat ka teavitama Eesti Töötukassa poolt määratud osalise töövõime otsusest? Kas tööandja (eraettevõte) peab sotsiaalmaksu maksma osalise töövõimega töötaja eest või on ettevõttel teatud soodustusi?Lugupidamisega.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Vähenenud töövõime puudutab inimese eraelulisi ja terviseandmeid, mistõttu võib iga inimene ise otsustada, kas ta teavitab tööandjat töövõime hindamise tulemustest või mitte. Töövõime hindamise otsust töötaja kindlasti tööandjale edastama ei pea, see sisaldab eraelu puudutavaid ja terviseandmeid.

Kui inimese töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks, siis saadame talle töövõimekaardi, millega saab tõendada vähenenud töövõime perioodi kas tööandjale või teenusepakkujale soodustuste saamiseks. Töötaja võib ka ainult suuliselt oma tööandjat teavitada vähenenud töövõimest.

Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus) saab sotsiaalmaksu soodustust taotleda Eesti Töötukassalt.
Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
- tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
- töötajal on osaline või puuduv töövõime;
- töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel.

Avalduse sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks saab töötukassale esitada ainult allkirjaõiguslik juhatuse liige või tema poolt volitatud isik.
Kõige lihtsam on avaldust täita e-töötukassa kaudu – kuhu juhatuse liige peab sisse logima: https://www.tootukassa.ee/tkauth/login ja valima ettevõtte esindaja rolli.

Sotsiaalmaksu soodustuse maksmise kohta saadame tagasi otsuse, kus on kirjas periood, mille jooksul töötukassa maksab ära sotsiaalmaksu minimaalse maksmise kohustuse (2017. aastal on see 430 eurot) ja ülejäänud töötasult peaks äriühing sotsiaalmaksu ise maksma. Sotsiaalmaksu soodustuse periood hakkab kehtima avalduse esitamise päevast.
 

Küsimus: Kas töötukassa võtab töötuna arvele palgatöötaja kes on ka mitteaktiivne äriühingu juhatuse liige?18.08.2017

Tere.
Palun selgitage, et kas riigikohtu 11.05.2017 otsuse põhjal töötukassa võtab töötuna arvele ja määrab töötutoetust kui taotleja on mitteaktiivse äriühingu juhatuse liige, kes ei ole saanud ega saa töötasu või dividende. Taotleja on samal ajal paralleelselt olnud aktiivsel palgatööl teises ettevõttes - tööstaaž 3 aastat. Samas tööleping lõpetati omal soovil.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Omal soovil töösuhte lõppemise järel ei saa äriühingu juhatuse liiget töötuna registreerida.
Vastavalt Riigikohtu 11.05.2017 otsusele saab erandkorras töötuna registreerida ja maksta töötuskindlustushüvitist ka äriühingu juhatuse liikmele, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) tema töötasult on tasutud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, mis tähendab, et tal on olnud juhatuse liikmeks olemise kõrvalt ka töölepinguga töötamine ja töötasu, millelt maksud makstud;
2) tema viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel:
nt koondamine (TLS § 89), katseaja (§ 86) või tähtajalise (§ 80) töösuhte lõppemine, samuti töösuhte lõppemisel tööandja algatusel TLS § 88 lg 1 p 1 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu)
või 2 (töövõime vähenemine) alusel.
3) ta ei saa tasu oma tegevuse eest äriühingu juhatuse liikmena.
Registreeritud töötu, kes on samal ajal äriühingu juhatuse liige, võib töötuna arvel olla seni, kuni talle makstakse töötuskindlustushüvitist.
 

Küsimus: Kas on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ma loobun alternatiivina pakutavast töökohast?17.08.2017

Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui praegu asendan lapsehoolduspuhkusel olevat ametnikku ja nüüd tema tööle naasmisel pakutakse mulle uut tööd (uus tööleping) samas asutuses teises osakonnas, aga ma loobun sellest? Hetkel olen ametnik, aga uuel kohal oleksin töötaja (uuel töökohal ei ole sama eriala ja palk on väiksem).
Kas võin paluda koondamist või see ei kehti sellisel juhul, kui tööandja pakub uut tööd?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud ametnik

Kui Te töötate lapsehoolduspuhkusel oleva ametniku asendajana, siis see on tähtajaline töösuhe, mille lõppemise järel on Teil õigus töötuna arvelevõtmise korral taotleda töötuskindlustushüvitist.
Kas võtate vastu Teile pakutava töö või mitte, selle valiku peate ise tegema.
 

Küsimus: Kas tänase praktika alusel registreeritakse töötuks palgatöölt koondatud kuid väikefirma omanikku?10.08.2017

tere!
Riigikohus tühistas 1.05.2017 sätted mis ei lubanud töötuks registreerida palgatöölt koondatud kuid isikliku väikefirma juhatuse liikmeks olevat isikut. Vastav artikkel siin: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/riigikohus-tunnistas-pohiseadusvastaseks-juhatuse-liikmete-tootuhuvitisest-ilma-jatmise?id=78183358 . Palun infot, kas tänaseks on ka tegelik praktika juhatuse liikmena Äriregistris kirjas olevata (tasu mittesaavate) isikute töötuks registreerimises muutunud, ehk kas tänase praktika alusel selliseid isikuid registreeritakse töötuks ja neile märatakse töötuhüvitis?
Tänud kiire vastuse eest!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel ei registreerita töötuna inimest, kes on äriühingu juhatuse liige.
Kuid vastavalt Riigikohtu 11.05.2017 otsusele saame erandkorras töötuna registreerida ja maksta töötuskindlustushüvitist ka äriühingu juhatuse liikmele, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) tema töötasult on tasutud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, mis tähendab, et tal on olnud juhatuse liikmeks olemise kõrvalt ka töölepinguga töötamine ja töötasu, millelt maksud makstud;
2) tema viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel: nt koondamine (TLS § 89), katseaja (§ 86) või tähtajalise (§ 80) töösuhte lõppemine, samuti töösuhte lõppemisel tööandja algatusel TLS § 88 lg 1 p 1 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu) või 2 (töövõime vähenemine) alusel. Omal soovil (§85) või poolte kokkuleppel (§79) töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
3) ta ei saa tasu oma tegevuse eest äriühingu juhatuse liikmena.
Registreeritud töötu, kes on samal ajal äriühingu juhatuse liige, võib töötuna arvel olla seni, kuni talle makstakse töötuskindlustushüvitist.