Töötuskindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui on esitatud töövõime hindamise taotlus, mitme päeva jooksul peab taotlusele vastus tulema?21.01.2020

Sooviksin teada mitme päeva jooksul, kui on esitatud töövõime hindamise taotlus. Peab taotlusele vastus tulema?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere
Seadus annab töötukassale aega töövõime hindamise menetluse läbiviimiseks 30 tööpäeva ja töövõimetoetuse taotluse menetlustähtaeg on 10 tööpäeva alates töövõime hindamise otsuse kinnitamisest.
Otsus saadetakse Teile kohe pärast vastuvõtmist teadmiseks ja tutvumiseks - taotluses soovitud aadressile (e-posti teel või tavapostiga). Te saate enda kohta vastu võetud töötukassa otsustega tutvuda igal ajal e-töötukassas: https://www.tootukassa.ee/tkauth/login
 

Küsimus: Kas on õigus töötuna arvelevõtmiseks juhatuse liikme volituste ennetähtaegsel lõpetamisel?14.01.2020

Tere
Kas oman õigust töötuna arvele võtmiseks ja töötuskindlustus hüvitisele, kui omanik otsustas kutsuda juhatuse liikme tagasi ühingu juhatusest enne juhataja lepingu volituste tähtaja lõppu? Oman töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud eelnenud 36 kuu jooksul. Ette tänades.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere
Kui Te ei ole töötuna arvelevõtmise avalduse esitamise kuupäeval äriühingu (OÜ,AS) juhatuse või kontrollorgani liige (Äriregistri andmetel) ja kui Te sellel päeval ei tööta, siis saab Teid töötuna arvele võtta.

Äriühingu juhatuse liiget saab töötuna arvele võtta juhul, kui ta vastab töötuskindlustushüvitise määramise tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe (töötamise registri alusel) enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine);
- juhatuse liikmena ei saa tasu äriühingu juhtimise eest.
 

Küsimus: Palun selgitust, kas TLS § 91 3 alusel saab töölepingu lõpetamisel töötuskindlustushüvitist?07.12.2018

Kas saab TLS § 91 3 alusel töölepingu lõpetamisel töötuskindlustushüvitist?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Töölepingu seaduse § 91 lõike 3 alusel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.

Inimesel on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui tema viimane töösuhe enne töötuna registreerimist on lõppenud töölepingu seaduse järgmiste sätete alusel:
- töötasu vähendamine töö mitteandmise korral (§ 37 lõige 5);
- töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel (§ 80);
- töölepingu ülesütlemine katseajal (§ 86);
- töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu ja töövõime vähenemine (§ 88 lõike 1 punktid 1 ja 2);
- koondamine (§ 89);
- tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (§ 91 lõige 2);
- töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis ( § 107 lõige 2).
 

Küsimus: Kas palka mitte saava osaühingu juhatuse liikmena on mul peale lapsehoolduspuhkust on õigus töötuskindlustushüvitisele?17.11.2018

Tere
Olen oma osaühingu juhatuse liige, tasu selle eest ei saa. Viibin hetkel lapsehoolduspuhkusel. Kas peale lapsehoolduspuhkust on mul õigus töötuskindlustushüvitisele? OÜ tegevus on peatatud alates lapsehoolduspuhkusele jäämise ajast.
Ette tänades,

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud äriühingu juhatuse liige

Teil on igal ajal õigus esitada töötuna arvelevõtmise avaldus, kui Te otsite tööd, soovite tööle asuda ja soovite oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi.

Töötuna arvelevõtmise avaldust on võimalik esitada:
- kas isiklikult töötukassa kohalikus esinduses tööpäevadel
- või e-töötukassas ööpäevaringselt: https://www.tootukassa.ee/tkauth/login

Äriühingu juhatuse liiget saab töötuna arvele võtta, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine);
- äriühingu juhatuse liikmena ei saa juhtimistasu.

Töötuskindlustuse seaduse alusel ei ole töötuskindlustusega kindlustatud isik, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus.
See tähendab, et äriühingu juhatuse liikmele makstud tasudelt ei maksta töötuskindlustusmakseid, mistõttu ei teki ka töötuskindlustushüvitise määramiseks vajalikku töötuskindlustusstaaži.

Töötuskindlustusstaaži arvestatakse töötamise registrisse kantud töötamise perioodide alusel. Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse iga kalendrikuu eest, sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust.

Seetõttu peab äriühingu juhatuse liige olema töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul äriühingu juhtimise kõrvalt töötanud ka töölepingu või töövõtulepingu alusel vähemalt 12 kuud
ja viimase töösuhte lõppemise põhjus peab vastama töötuskindlustushüvitise maksmise tingimusele.
 

Küsimus: Kas ka töötutoetuse määramine nullib sarnaselt töötuskindlustuse määramisega kindlustusstaaži?09.10.2018

Tere! Kas ka töötutoetuse määramine nullib sarnaselt töötuskindlustuse määramisega kindlustusstaaži?
Tänan

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Töötutoetuse väljamaksed ei ole seotud töötuskindlustusstaažiga.
Õigus töötutoetusele on töötuna arvelevõetud isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või tegelenud 180 päeva tööga võrdsustatud tegevusega ja kelle muu sissetulek (nt töövõimetoetus, toitjakaotuspension, vanemahüvitis, renditulu, stipendium vm) kalendrikuus on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (164,61).
Töötutoetuse päevamäär 2018. aastal on 5,31 eurot, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtule pöördumiste vahele jäävate päevade eest tagasiulatuvalt.
 

Küsimus: Kui mind oktoobris koondatakse, kas siis augusti tööseisaku palgata olek mõjutab hüvitist?19.09.2018

Tere.
Tööandja saatis augusti algul meiliga teate ajutisest tööseisakust. Septemberi algul tuli aga teade koondamisest. Sooviks teada, et kui mind oktoobris koondatakse, kas siis arvestatakse ka need kaks kuud, mil palka ei saanud, keskmise töötasu hulka mis makstakse lõpparvena?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud Pille-Mari

Koondamise korral makstakse koondatud isikule erinevaid hüvitisi.
Tööandja peab töölepingu lõpetamisel maksma ühe kuupalga ulatuses koondamishüvitist ( + väljateenitud töötasu + kasutamata puhkuse eest hüvitis).
Tööandja makstava koondamishüvitise arvutamine toimub töölepingu seaduse alusel kehtestatud tingimustel, mille kohta saab selgitusi jagada tööinspektsioon: jurist@ti.ee

Töötukassa kaudu makstakse töötuna arvelevõetud isikule töötuskindlustushüvitist: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine).
Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt Teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Arvestuse aluseks on viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaksed (maksuameti andmete alusel). Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi Teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse Teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, lähetustasud, haigustoetused, sünnituspuhkuse ja emapalk jne). Ka neid kuid ei arvestata, millal Teile töötasu üldse ei makstud.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.
 

Küsimus: Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui olen mitte-tegutseva osaühingu üks omanikke?13.06.2018

Tere!
Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui olen mitte-tegutseva osaühingu üks omanikke? Samas on juhatuse otsus omaniku vahetuseks esitatud registrisse, aga toimingud on veel pooleli? Kas saan registreerida töötuks praegu ja taotleda hüvitist peale omanikeringist kustutamist?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

OÜ või AS omanikule ei ole kitsendusi kehtestatud töötuna registreerimisel – omandisuhe ei ole võrdsustatud töötamisega ja töötuna saab arvele võtta inimest, kes ei tööta.

Kuid äriühingu juhatuse liiget (äriregistri andmetel) saab töötuna arvele võtta vaid järgmistel tingimustel:
1) isikul on olnud juhatuse liikmeks olemise kõrvalt ka tööleping ja töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmakseid viimase kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud;
2) viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine jm);
3) ta ei saa tasu oma tegevuse eest äriühingu juhatuse liikmena.
 

Küsimus: Kui ma olen soomes ametlikult tööl olnud 5 kuud, kas siis on võimalik eesti töötukassast mingit raha loota?11.04.2018

Tere.
Kui ma olen soomes ametlikult tööl olnud 5 kuud, kas siis on võimalik eesti töötukassast mingit raha loota?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsija

Töötuna arvelevõtmise eesmärk on - aidata inimestel leida tööd.

Kui Te olete ühe aasta jooksul enne töötuna arvelevõtmist töötanud vähemalt 180 päeva (välismaa ja Eesti töötamise perioodid liidetakse), siis on õigus töötutoetusele. Soomes töötamise tõendamiseks tuleb esitada vorm U1, mida saate taotleda KELA-st.
Töötutoetuse päevamäär 2018. aastal on 5,31 eurot, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtule pöördumiste vahele jäävate päevade eest tagasiulatuvalt.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (välismaal töötamise periood vormi U1 alusel liidetakse Eestis töötamise perioodidele);
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).
 

Küsimus: Kas lapsehoolduspuhkuse asendajana tähtajalise lepingu oma soovil lõpetamisel saan taotleda töötuskindlustushüvitist?05.04.2018

Töötan praegu lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendajana. Kuna see on tähtajaline leping, siis kas omal soovil töölt lahkudes on minul võimalik taotleda töötuskindlustushüvitist? Põhitöökohaga töötaja peaks tagasi tulema augustis, aga minul kuupäevaliselt töölepingus asendust kirjas ei ole.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Tähtajalise lepingu lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel on Teil õigus taotleda töötuskindlustushüvitist, kuid hüvitise määramiseks peab Teil olema ka vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži.
Arusaamatu, miks Te soovite esitada omal soovil töölepingu lõpetamise avaldust, kui Teil on tähtajaline leping.
Tähtajaline leping lõpeb siis, kui asendatav tööle tuleb ja Te ei pea avaldusi üldse esitama.
 

Küsimus: Kas saan töötukindlustushüvitist kui tööleping lõppes katseajal?02.04.2018

Tere
Kas saan töötuskindlustushüvitist, kui olen asunud katseajaga uude töökohta tööle kuid selgub, et ma ei saa tööga hakkama ja seetõttu soovin katseajal töölepingu lõpetada, või soovib tööandja minuga katseajal töölepingu lõpetada.
Eelnevas töökohas olin üle 7 aasta töötanud.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Hea küsija

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele nt koondamine (§ 89), katseaja (§ 86) või tähtajalise töösuhte lõppemine (§ 80).
Töölepingu seaduse järgi võivad katseaja jooksul töölepingu üles öelda kas tööandja või töötaja, mõlemal juhul märgitakse töölepingu lõppemise aluseks § 86.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust
enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.