Töötuskindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui olen mitte-tegutseva osaühingu üks omanikke?13.06.2018

Tere!
Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui olen mitte-tegutseva osaühingu üks omanikke? Samas on juhatuse otsus omaniku vahetuseks esitatud registrisse, aga toimingud on veel pooleli? Kas saan registreerida töötuks praegu ja taotleda hüvitist peale omanikeringist kustutamist?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

OÜ või AS omanikule ei ole kitsendusi kehtestatud töötuna registreerimisel – omandisuhe ei ole võrdsustatud töötamisega ja töötuna saab arvele võtta inimest, kes ei tööta.

Kuid äriühingu juhatuse liiget (äriregistri andmetel) saab töötuna arvele võtta vaid järgmistel tingimustel:
1) isikul on olnud juhatuse liikmeks olemise kõrvalt ka tööleping ja töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmakseid viimase kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud;
2) viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine jm);
3) ta ei saa tasu oma tegevuse eest äriühingu juhatuse liikmena.
 

Küsimus: Kui ma olen soomes ametlikult tööl olnud 5 kuud, kas siis on võimalik eesti töötukassast mingit raha loota?11.04.2018

Tere.
Kui ma olen soomes ametlikult tööl olnud 5 kuud, kas siis on võimalik eesti töötukassast mingit raha loota?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsija

Töötuna arvelevõtmise eesmärk on - aidata inimestel leida tööd.

Kui Te olete ühe aasta jooksul enne töötuna arvelevõtmist töötanud vähemalt 180 päeva (välismaa ja Eesti töötamise perioodid liidetakse), siis on õigus töötutoetusele. Soomes töötamise tõendamiseks tuleb esitada vorm U1, mida saate taotleda KELA-st.
Töötutoetuse päevamäär 2018. aastal on 5,31 eurot, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtule pöördumiste vahele jäävate päevade eest tagasiulatuvalt.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (välismaal töötamise periood vormi U1 alusel liidetakse Eestis töötamise perioodidele);
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).
 

Küsimus: Kas lapsehoolduspuhkuse asendajana tähtajalise lepingu oma soovil lõpetamisel saan taotleda töötuskindlustushüvitist?05.04.2018

Töötan praegu lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendajana. Kuna see on tähtajaline leping, siis kas omal soovil töölt lahkudes on minul võimalik taotleda töötuskindlustushüvitist? Põhitöökohaga töötaja peaks tagasi tulema augustis, aga minul kuupäevaliselt töölepingus asendust kirjas ei ole.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Tähtajalise lepingu lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel on Teil õigus taotleda töötuskindlustushüvitist, kuid hüvitise määramiseks peab Teil olema ka vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži.
Arusaamatu, miks Te soovite esitada omal soovil töölepingu lõpetamise avaldust, kui Teil on tähtajaline leping.
Tähtajaline leping lõpeb siis, kui asendatav tööle tuleb ja Te ei pea avaldusi üldse esitama.
 

Küsimus: Kas saan töötukindlustushüvitist kui tööleping lõppes katseajal?02.04.2018

Tere
Kas saan töötuskindlustushüvitist, kui olen asunud katseajaga uude töökohta tööle kuid selgub, et ma ei saa tööga hakkama ja seetõttu soovin katseajal töölepingu lõpetada, või soovib tööandja minuga katseajal töölepingu lõpetada.
Eelnevas töökohas olin üle 7 aasta töötanud.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Hea küsija

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele nt koondamine (§ 89), katseaja (§ 86) või tähtajalise töösuhte lõppemine (§ 80).
Töölepingu seaduse järgi võivad katseaja jooksul töölepingu üles öelda kas tööandja või töötaja, mõlemal juhul märgitakse töölepingu lõppemise aluseks § 86.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust
enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.
 

Küsimus: Kas ongi nii, et kui lapsega sünni järgselt ei sobi tööaeg, siis pean kirjutama lahkumisavalduse ja hüvitist ei saa?11.01.2018

Tere! Töötasin neli aastat ühes firmas ja on ka hetkel kehtiv tööleping. Laps läheb poole aasta pärast lasteaeda ja kahjuks ei sobi enam tööajad. Kuna tööpäevad on pikad ja ka nädalavahetusel ei ole võimalik sinna tagasi minna. Olen aru saanud, et pean kirjutama lahkumisavalduse ise kuna mind koondada ju ei saa. Kas see tähendab seda, et kui ma kirjutan ise lahkumisavalduse siis ma töötukassalt mingit hüvitist ei saa? Samas on töötukassas välja toodud § 79. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel millega saab töötukindlustushüvitist. Kindlasti plaan uuesti tööle minna. Lugupidamisega.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Kui Teie töösuhe lõpeb omal soovil või poolte kokkuleppel on Teil töötuna arvelevõtmisel õigus töötutoetusele. Töötutoetuse päevamäär 2018. aastal on 5,31 eurot, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtule pöördumiste vahele jäävate päevade eest tagasiulatuvalt.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (vajadusel perioodi pikendatakse lapsehoolduspuhkuse aja võrra);
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).
Töötaja algatusel (TLS § 85) või poolte kokkuleppel (TLS § 79) töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
 

Küsimus: Kas ettevõte saab taotleda palgatoetust isikule, kes on olnud töötu üle 12 kuu ja kes on ettevõtte üks osanikest?14.12.2017

Tere,
Kas ettevõttel on õigust taotleda palgatoetust isikule, kes on olnud töötu üle 12 kuu ja ei ole ettevõtte, mis palgatoetust taotleb, juhatuse- ega nõukoguliige, kuid on antud ettevõtte üks osanikest?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud tööandja

Palgatoetuse eesmärk on toetada tööandjat pikaajalise töötu, noore, vähenenud töövõimega inimese, rahvusvahelise kaitse saaja või hiljuti vanglast vabanenud isiku tööle rakendamisel.
Palgatoetuse sihtrühmaks on ka registreeritud töötu, kes on töötuna arvel olnud järjest üle 12 kuu.

Palgatoetuse avaldust saab esitada kas ettevõtte juhatuse liige või volitatud isik. Palgatoetuse tingimustega saate tutvuda töötukassa kodulehel: https://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/palgatoetus
 

Küsimus: Kas peale lapsehoolduspuhkuse lõppu on võimalik saada töötu abiraha, kui enne lapse saamist tööl ei ole käinud?08.11.2017

Tere! Kas peale lapsehoolduspuhkuse lõppu on võimalik saada töötu abiraha, kui enne lapse saamist tööl ei ole käinud?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere
Jah, töötutoetust on võimalik maksta ühele lapsevanematest, kes on enne töötuna registreerimist tegelenud vähemalt 180 päeva alla 8-aastase lapse kasvatamisega.
Lapsevanemad peavad ise kokku leppima, kumb kasutab töötuna töötutoetuse saamise õigust.
Töötutoetuse päevamäär 2017. aastal on 4,86 eurot, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtule pöördumiste vahele jäävate päevade eest tagasiulatuvalt.
 

Küsimus: Kas on õigus koondamishüvitisele ning saada töötuskindlustushüvitist, kui koondatav jääb nõukogu liikmeks?08.11.2017

Töötaja koondatakse põhikohalt, kuid ta on sama ettevõtte nõukogu liige ning jääb nõukogu liikmeks ka peale koodamist, saades selle eest tasu. Kas on õigus saada koondamishüvitist ning taotleda töötuskindlustushüvitist?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud nõukogu liige

I. Koondamishüvitis
Koondamise kindlustushüvitist makstakse koondatud isikule, kelle töösuhe selle tööandja juures on kestnud:
1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu ulatuses;
2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Koondatud töötaja ise ei pea selle hüvitise saamiseks töötuna registreerima ja võib uue töö leidmisel kohe tööle asuda, ning hüvitist makstakse ka pensioniikka jõudnud inimestele.
Koondamishüvitise taotluse peab töötukassale esitama tööandja viie päeva jooksul pärast töösuhte lõppemist. Töötukassa maksab hüvitise välja kolme nädala jooksul avalduse saamisest.

II. Kui inimene on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, siis saab teda töötuna registreerida tingimusel, et ta ei saa nõukogu liikmena tasu.
Töötuna arvelevõetud isikul võib olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, kui ta vastab toetuse või hüvitise maksmise tingimustele.

III. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine).
 

Küsimus: Kas peale tähtajalise lepingu lõppemist on inimesel õigus töötuskindlustusele?07.11.2017

Kui abikaasa vabastati töölt poolte kokkuleppel ja uus tööandja võttis ta tööle tähtajaliselt kuuks ajaks, kas siis peale tähtajalise lepingu lõppemist on tal õigus töötuskindlustusele?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsija

Jah, töötuskindlustushüvitise määramisel võetakse vaatluse alla ainult viimase töösuhte lõppemise põhjus, enne töötuna registreerimist. Tähtajalise töösuhte lõppemine annab õiguse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.
Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab töötu vastama ka töötuskindlustusstaaži nõudele (vähemalt 12 kuud kolme aasta jooksul).
 

Küsimus: Kas juhatuse liikmeks olemine ning käsundi alusel toimetamine on takistuseks töötuna registreerumisel ning tööturahade saamisesel?07.09.2017

Tere.
Põhitöökoha omanik on mind koondamas. Samal ajal olen enda poolt asutatud OÜ omanik ja ainukene juhatuse liige ning ka FIE (paar viimast aastat ei ole tegevus aktiivne). Lisaks on mul sõlmitud käsundusleping MTÜ-ga.
Küsimus: kas juhatuse liikmeks olemine (oma firmast palka ei saa) ning käsundi alusel toimetamine on takistuseks töötuna registreerumisel ning tööturahade saamisesel?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Töötuna on võimalik arvele võtta isikut, kes hetkel ei tööta ja kes ei ole registreeritud FIE, kuid kes otsib tööd, soovib tööle asuda ja kes vastab töötuna arvelevõtmise tingimustele:
https://www.tootukassa.ee/content/kaotasin-too/tootuna-arvelevotmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel ei saa üldjuhul töötuna arvele võtta inimest, kes on äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) juhatuse liige.
Mittetulundusühingu või korteriühistu juhatuse liiget saab töötuna registreerida, kui ta ei saa oma tegevuse eest tasu.

Kuid vastavalt Riigikohtu 11.05.2017 otsusele saame erandkorras töötuna registreerida ja maksta töötuskindlustushüvitist ka äriühingu juhatuse liikmele, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) tema töötasult on tasutud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, mis tähendab, et tal on olnud juhatuse liikmeks olemise kõrvalt ka töölepinguga töötamine ja töötasu, millelt maksud makstud;
2) tema viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel: nt koondamine (TLS § 89), katseaja (§ 86) või tähtajalise (§ 80) töösuhte lõppemine, töösuhte lõppemine tööandja algatusel TLS § 88 lg 1 p 1 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu) või TLS § 88 lg 1 p 2 (töövõime vähenemine) alusel. Omal soovil (§85) või poolte kokkuleppel (§79) töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
3) ta ei saa tasu oma tegevuse eest äriühingu juhatuse liikmena.

Registreeritud töötu, kes on samal ajal äriühingu juhatuse liige, võib töötuna arvel olla seni, kuni talle makstakse töötuskindlustushüvitist või kui ta asub tööle.