Töötuskindlustus
Küsimus: Kas proovipäeval töötamise eest peab ka tasu maksma?15.06.2023
Tere!
Olen töötanud kaks proovipäeva. Poe juhatajaga midagi töötasu maksmise kohta ei rääkinud. Tundub, et proovipäevad on tasuta tal. Kas on õigust küsida proovipäeva eest kokku lepitud tunnitasu, kui töölepingut pole veel sõlmitud (sest soovisime mõlemad proovipäeva).
Head!
Olen töötanud kaks proovipäeva. Poe juhatajaga midagi töötasu maksmise kohta ei rääkinud. Tundub, et proovipäevad on tasuta tal. Kas on õigust küsida proovipäeva eest kokku lepitud tunnitasu, kui töölepingut pole veel sõlmitud (sest soovisime mõlemad proovipäeva).
Head!
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Proovitöö päev on töötuna registreeritud isikule suunatud töötukassa teenus: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toootsingud/proovitoo
Proovitöö kestab ühe päeva ning teenusel osalemine peab kindlasti olema enne proovitöö toimumist töötukassa nõustajaga kokku lepitud.
Töötu annab oma nõustajale proovitööle asumisest teada ning täpsustab, mis ettevõttes ja millal on proovitööl osalemine on kokku lepitud.
Töötukassa nõustaja saadab töötuna registreeritud isikule proovitöö osavõtulehe e-postiga või annab selle kaasa paberkandjal.
Proovitööl osaletud päeva eest on töötul õigus saada sõidu- ja majutustoetust järgmistel tingimustel:
- proovitöö toimumise ajal on töö otsija töötuna arvel;
- elukoht asub proovitöö toimumise kohast kaugemal kui 500 meetrit;
- kandideerimine toimub töötukassale vahendada antud vabale töökohale;
- proovitöö osavõtuleht esitatakse 30 päeva jooksul pärast proovitööl osalemist.
Töölepingu seadus ei sisalda proovitöö päeva mõistet. Töölepinguga tööle asumisel on võimalik kasutada katseaega, mis võib kesta kuni 4 kuud.
Täpsema info saamiseks töölepingu tingimuste ja muude üksikasjade kohta palume Teil pöörduda Tööinspektsiooni poole
- e-posti aadress jurist@ti.ee
- infotelefon 6406000 töötab igal tööpäeval kella 9.00 - 16.30.
Küsimus: Kas pärast töötuna kolmeks nädalaks tähtajalist tööd on mul õigust hakata taas saama töötuskindlustushüvitist?23.03.2023
Tere!
Lõpetasin tööandja kokkuleppel pikaajalise töölepingu ning võtsin ennast töötuna arvele. Peale seda võtsin ennast uuesti töötuna arvelt maha kui mul avanes võimalus minna kolmeks nädalaks kestvale tähtajalisele tööle. Kas antud töölepingu lõppedes on mul õigust hakata saama töötuskindlustushüvitist?
Lõpetasin tööandja kokkuleppel pikaajalise töölepingu ning võtsin ennast töötuna arvele. Peale seda võtsin ennast uuesti töötuna arvelt maha kui mul avanes võimalus minna kolmeks nädalaks kestvale tähtajalisele tööle. Kas antud töölepingu lõppedes on mul õigust hakata saama töötuskindlustushüvitist?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Kui Teile määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne määratud perioodi lõppu (näiteks lähete tööle), tekib teil õigus hüvitise kasutamata osale juhul, kui
- olete pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud (12-kuulist perioodi loetakse hüvitise maksmise lõpetamisest arvates);
- olete kahe töötuna arveloleku vahelisel ajal töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või aja-, asendus- või reservteenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel;
- teie viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud sellisel õiguslikul alusel, mis annab õiguse töötuskindlustushüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine.
Töötuskindlustushüvitise korduval taotlemisel ei pea teil olema uuesti kogutud 12-kuulist töötuskindlustusstaaži ning hüvitist makstakse vaid nende päevade eest, mis jäid eelmisel perioodil kasutamata.
Küsimus: Kas töötutoetuse saamise tingimus et peab olema töötanud 180 kalendripäeva tähendab koos pühadega või ainult tööpäevad?13.02.2023
Tere! Olen teadlik, et töötutoetust saab juhul, kui kalendriaasta jooksul on inimene vähemalt 180 päeva olnud tööga hõivatud. Ei saa aru, kas 180 kalendripäeva koos pühadega või ainult tööpäevad?
Tänan vastamast.
Tänan vastamast.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Õigus töötutoetusele on töötuna arvelevõetud isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 kalendripäeva töötanud. Töötamise päevad loetakse kokku töösuhte alguse päevast kuni töösuhte lõppemise päevani (kõik kalendripäevad, ka riigipühad arvestatakse perioodi hulka)
või tegelenud 180 päeva tööga võrdsustatud tegevusega (mh alla 8-aastase lapse kasvatamine, õppimine päevases õppevormis põhikoolis ja gümnaasiumis või täiskoormusega kõrgkoolis ja kutsekoolis) ja kelle muu sissetulek, mis ei ole töötasu (nt töövõimetoetus, toitjakaotuspension, vanemahüvitis, renditulu, stipendium vm) kalendrikuus on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast, mis on 2023 aastal 327,05 €.
Töötutoetuse päevamäär 2023. aastal on 10,55 € ja makstakse kuni 270 päeva.
Küsimus: Kas töötukindlustushüvitist on võimalik saada ka siis kui ma käin samal ajal koolis, aga mitte täiskohaga?13.02.2023
Tere, kas töötukindlustushüvitist on võimalik saada ka siis kui ma käin samal ajal koolis, aga mitte täiskohaga? Vaid väikse koormusega ja olen eelnevalt käinud 12 kuud tööl.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Kui Te õpite üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses mittestatsionaarses õppevormis ja Te ei tööta, siis saab Teid töötuna arvele võtta.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §6 lg 5 p 6 alusel ei võeta töötuna arvele isikut, kes õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud tööandja algatusel ja alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).
Töötaja algatusel või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
Küsimus: Kas töötuskindlustushüvitise saaja tohib saada samal ajal üüritulu, dividenditulu, autori- või litsentsitasu?28.11.2022
Kas inimene, kellele on määratud töötuskindlustushüvitis, tohib saada samal ajal üüritulu, dividenditulu, autori- või litsentsitasu?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Töötuskindlustushüvitise saamist ei mõjuta sissetulekud, mis ei mõjuta samal ajal ka töötuna arvel olemist. Üüritulu saamisel sõltub, kas on tegemist ärilise eesmärgiga tegevusega või mitte, võib juhtuda et arvelolek tuleb lõpetada, seetõttu kui saate üüritulu palume kindlasti informeerida sellest oma nõustajat. Dividenditulu ei mõjuta töötuna arvel olemist.
Autori- või litsentsitasu saamisel olemasoleva teose kasutamise korral honorari saamisel töötuna arvelolekut ei lõpetata, töötuskindlustushüvitise maksmist samuti ei lõpetata.
Kui autori ning kasutaja vahel on sõlmitud autorileping uue teose loomiseks ja kasutamiseks ning autor saab selle loomise eest tasu, siis on tegemist võlaõigusliku töövõtulepingu alusel töötamisega ja autor ei saa olla töötuna arvel, v.a tööampsu puhul.
Küsimus: Kas vanaduspensioni arvestamisel lähevad ka osalise töövõimeaastad arvesse nagu tööstaaž?20.09.2022
Kas vanaduspensioni arvestamisel lähevad ka osalise töövõimeaastad arvesse nagu tööstaaž?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lühike vastus Teie küsimusele on: osalise töövõime periood ei lähe tööstaaži hulka. Töövõimetoetuselt makse ei maksta, kuid vanaduspensioniõiguslikku tööstaaži arvestatakse ju makstud sotsiaalmaksu alusel juba alates 2000 aastast.
Pensioni maksmise kohta saate täpsemat infot Sotsiaalkindlustusametist
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et
Küsimus: Kas on õigus saada hüvitisele, kui tähtajatu leping lõpetati kokkuleppel ja seejärel sõlmitus tähtajaline leping lõpetati 3 päeva pärast?16.03.2022
Tere!
Kas kui oli sõlmitud määramata tähtajaga tööleping, mis lõpetati poolte kokkuleppel (tööstaaž üle 12 kuu) ja järgmine koheselt sõlmiti tähtajaline tööleping, mille lõpetamine toimus juba 3 päeva pärast, kas on õigus saada töötuskindlustushüvitist? Siia ei puutu sotsiaalmkindlustusmakse?
Ja samal ajal on ka nt. juhatuse liikme leping (ettevõtte juhtimisega ei ole seotud).
Juhatuse liikme leping ja tööleping on erinevad asjad ja võetakse ehk eraldi õiguste kohaselt, aga kas saab töötuskindlustusmakset töötukassast kui on selline juhus nagu tõstatatud esimene küsimus.
Kas kui oli sõlmitud määramata tähtajaga tööleping, mis lõpetati poolte kokkuleppel (tööstaaž üle 12 kuu) ja järgmine koheselt sõlmiti tähtajaline tööleping, mille lõpetamine toimus juba 3 päeva pärast, kas on õigus saada töötuskindlustushüvitist? Siia ei puutu sotsiaalmkindlustusmakse?
Ja samal ajal on ka nt. juhatuse liikme leping (ettevõtte juhtimisega ei ole seotud).
Juhatuse liikme leping ja tööleping on erinevad asjad ja võetakse ehk eraldi õiguste kohaselt, aga kas saab töötuskindlustusmakset töötukassast kui on selline juhus nagu tõstatatud esimene küsimus.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Äriühingu juhatuse liiget (äriregistri andmete alusel) saab töötuna arvele võtta, kui ta vastab töötuskindlustushüvitise maksmise tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe (töötamise registri alusel) enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine);
- juhatuse liikmena ei saa tasu äriühingu juhtimise eest.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud tööandja algatusel ja alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine).
Küsimus: Kas osaline töövõimetus ongi 40% või on need kaks erinevat töövõimetust?21.09.2021
Tere!
Kas osaline töövõimetus ongi 40% või on need kaks erinevat töövõimetust? Mis koormusega täistöövõimetuse puhul tavaliselt tööl käiakse? Kas see oleneb inimese võimetest?
Kas osaline töövõimetus ongi 40% või on need kaks erinevat töövõimetust? Mis koormusega täistöövõimetuse puhul tavaliselt tööl käiakse? Kas see oleneb inimese võimetest?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Töövõime ulatus hinnatakse praegu kehtiva seaduse järgi järgmiselt:
- Töövõimeline - inimese töötamine ei ole terviseseisundist tulenevatel põhjustel takistatud,
- Osaline töövõime – inimese töötamine on terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu osaliselt takistatud,
- Puuduv töövõime - inimene ei ole terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu võimeline töötama.
See tähendab, et töövõimetuse % enam ei määrata.
Küsimus: Kas ettevõtte asutamine arveoleku ja hüvitise saamise ajal probleeme ei tekita?21.09.2021
Tere.
Inimene koondatakse ja võtab ennast töötuna arvele. Varasem staaž on pikk ja tal on ka õigus töötuskindlustushüvitisele. Töötuna arvel oleku ning töötuskindlustushüvitise saamise aja jooksul soovib inimene asutada enda ettevõtte eesmärgiga investeerida raha. Raha on osaliselt pärit inimese varasematest säästudest ning osaliselt ka hiljutistest pensioni väljamaksetest. Tulu inimene hetkel sealt ei saa/ ei võta.
Kas sellise ettevõtte asutamine arveoleku ja hüvitise saamise ajal probleeme ei tekita?
Tänud.
Inimene koondatakse ja võtab ennast töötuna arvele. Varasem staaž on pikk ja tal on ka õigus töötuskindlustushüvitisele. Töötuna arvel oleku ning töötuskindlustushüvitise saamise aja jooksul soovib inimene asutada enda ettevõtte eesmärgiga investeerida raha. Raha on osaliselt pärit inimese varasematest säästudest ning osaliselt ka hiljutistest pensioni väljamaksetest. Tulu inimene hetkel sealt ei saa/ ei võta.
Kas sellise ettevõtte asutamine arveoleku ja hüvitise saamise ajal probleeme ei tekita?
Tänud.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Äriühingu juhatuse liiget saab töötuna arvele võtta, kui ta vastab töötuskindlustushüvitise maksmise tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe (töötamise registri alusel) enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel
(nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine);
- juhatuse liikmena ei saa tasu äriühingu juhtimise eest.
Kui isik töötuna arveloleku ajal loob ettevõtte, milles ta on juhatuse liige, siis tema töötuna arvelolekut ei lõpetata, kui ta vastab töötuskindlustushüvitise maksmise tingimustele, st talle on määratud töötuskindlustushüvitis sellel arveloleku perioodil.
Töötuskindlustushüvitise maksmist ei mõjuta isiku muud sissetulekud, kui need ei ole seotud töötamisega.
Küsimus: Kas töötutoetust on võimalik taotleda tähtajalise töölepingu lõppemisel?06.04.2021
Tere!
Kas töötutoetust on võimalik taotleda tähtajalise töölepingu lõppemisel?
Tänan
Kas töötutoetust on võimalik taotleda tähtajalise töölepingu lõppemisel?
Tänan
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Töösuhte lõppemise põhjus ei ole töötutoetuse määramisel oluline.
Õigus töötutoetusele on töötuna arvelevõetud isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud ja tema muu sissetulek (nt toitjakaotuspension, vanemahüvitis, renditulu, stipendium vm) kalendrikuus on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (292 €).
Töötutoetuse päevamäär 2021. aastal on 9,42 eurot.
Töötutoetust ei ole õigust saada ajavahemikul, mille jooksul töötule makstakse töötuskindlustushüvitist või töövõimetoetust.
Töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust saab töötuna arvelevõetud inimesele maksta kokku mitte kauem kui 270 päeva.