Töötuskindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas peale koondamist on õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui saan ka osalise töövõime toetust?26.03.2020

Tere!
Olen samas asutuses töötanud üle 5 aasta. Samuti on mulle määratud osaline töövõime ja sellega kaasnev toetus.
Kui koondatakse, siis kas mul on õigus lisaks koondamistasule saada edaspidi ka Töötukassa töötuskindlustushüvitist?

Aitäh vastuse eest!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Jah, osalise töövõimega inimesele, kes on töötuna arvele võetud ja kellele on määratud töötuskindlustushüvitis, makstakse mõlemat.

Kui töötu ei vasta töötuskindlustushüvitise tingimustele, siis töötutoetust ja töövõimetoetust korraga ei maksta (töövõimetoetus on suurem, seega makstakse seda).
 

Küsimus: Kas on õigus töötasu hüvitisele, kellele makstakse töötasu töölepingu alusel, kuid on samuti ettevõtte ainus juhatuse liige ja ainuomanik?26.03.2020

Tere!

Kas on õigus töötasu hüvitisele isikul, kellele makstakse töötasu töölepingu alusel, kuid ta on samuti sama ettevõtte ainus juhatuse liige ja ka ainuomanik?

Aitäh!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Töötasu hüvitist makstakse ainult töölepingu alusel töötajatele, kelle töökoormust või töötasu on vastavalt töölepingu seaduse § 35 või § 37 alusel vähendatud.
Kui töötaja ja tööandja mõlemad vastavad hüvitise maksmise tingimustele, siis töötajale makstakse töötasu hüvitist.
KKK: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/korduma-kippuvad-kusimused
 

Küsimus: Kas ettevõtte omanik saab töötuskindlustushüvitist?18.03.2020

Töötan firmas A juba 2,5 aastat töölepingu alusel.
Oman ise firmat B - olen ainuosanik ja ainus juhatuse liige. Firmast B ma ei saa ühtegi tasu - ei palka, juhatuse liikme tasusid ega dividende. Viiruse levikuga tekkinud majandusliku olukorra tõttu koondatakse mind firmast A.
Saan aru, et võin ennast küll töötuna arvele võtta, aga kas mul on õigus saada ka töötuskindlustushüvitist?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Äriühingu juhatuse liiget (äriregistri andmete alusel) saab töötuna arvele võtta, kui ta vastab töötuskindlustushüvitise maksmise tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe (töötamise registri alusel) enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel
(nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine jms);
- juhatuse liikmena ei saa tasu äriühingu juhtimise eest.

Jah, kui vastate tingimustele, siis makstakse tööotsingute toetamiseks töötuskindlustushüvitist.
 

Küsimus: Kas minu töötuna arvelolek lõpetatakse kui asutan osaühingu?05.03.2020

Tere

Olen töötukassas arvel, kuid oleks võibolla soov asutada oü ja olla seal ainus juhatuse liige - tasu sealt esialgu ei saa.
Kas minu töötuna arvelolek lõpetatakse kui asutan osaühingu?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Kui Teile ei ole käesoleval töötuna arveloleku perioodil määratud töötuskindlustushüvitist, siis äriühingu juhatuse liikmeks saamine lõpetab töötuna arveloleku.

Kui olete töötuna arvel ja Teile makstakse töötuskindlustushüvitist, siis äriühingu juhatuse liikmeks saamine ei lõpeta töötuna arvelolekut. Vaatamata sellele, et juhatuse liige võib olla töötuna arvel ja aktiivselt tegeleda töötukassa tuge kasutades uue töö otsimisega, lõpetatakse töötuna arvelolek, kui juhatuse liige hakkab ettevõttes tööd tegema ja siinkohal pole oluline, kas ta isiklikult saab töö eest tasu või mitte.

Juhatuse liikme roll on ettevõtte juhtimine, majandusaruande esitamine, töö koordineerimine. Nende ülesannete täitmise korral töötuna arvelolekut ei lõpetata. Nt, kui juhatuse liige otsib oma firmasse personali, siis see on asjaajamine, ehk töö korraldamine.
Kui aga juhatuse liige teeb tööd, nt viib läbi koolitusi (koolitusettevõte), hooldab aeda, osutab raamatupidamise- või koristamisteenust, küpsetab pagaritooteid jms,
siis see ei ole enam ettevõtte juhtimine, vaid töötamine suulise lepingu alusel oma ettevõttes.
Sellisel juhul palume teavitada kohe oma nõustajat töötukassas, et õigeaegselt lõpetada töötuna arvelolek.
 

Küsimus: Kui on esitatud töövõime hindamise taotlus, mitme päeva jooksul peab taotlusele vastus tulema?21.01.2020

Sooviksin teada mitme päeva jooksul, kui on esitatud töövõime hindamise taotlus. Peab taotlusele vastus tulema?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere
Seadus annab töötukassale aega töövõime hindamise menetluse läbiviimiseks 30 tööpäeva ja töövõimetoetuse taotluse menetlustähtaeg on 10 tööpäeva alates töövõime hindamise otsuse kinnitamisest.
Otsus saadetakse Teile kohe pärast vastuvõtmist teadmiseks ja tutvumiseks - taotluses soovitud aadressile (e-posti teel või tavapostiga). Te saate enda kohta vastu võetud töötukassa otsustega tutvuda igal ajal e-töötukassas: https://www.tootukassa.ee/tkauth/login
 

Küsimus: Kas on õigus töötuna arvelevõtmiseks juhatuse liikme volituste ennetähtaegsel lõpetamisel?14.01.2020

Tere
Kas oman õigust töötuna arvele võtmiseks ja töötuskindlustus hüvitisele, kui omanik otsustas kutsuda juhatuse liikme tagasi ühingu juhatusest enne juhataja lepingu volituste tähtaja lõppu? Oman töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud eelnenud 36 kuu jooksul. Ette tänades.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere
Kui Te ei ole töötuna arvelevõtmise avalduse esitamise kuupäeval äriühingu (OÜ,AS) juhatuse või kontrollorgani liige (Äriregistri andmetel) ja kui Te sellel päeval ei tööta, siis saab Teid töötuna arvele võtta.

Äriühingu juhatuse liiget saab töötuna arvele võtta juhul, kui ta vastab töötuskindlustushüvitise määramise tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe (töötamise registri alusel) enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine);
- juhatuse liikmena ei saa tasu äriühingu juhtimise eest.
 

Küsimus: Palun selgitust, kas TLS § 91 3 alusel saab töölepingu lõpetamisel töötuskindlustushüvitist?07.12.2018

Kas saab TLS § 91 3 alusel töölepingu lõpetamisel töötuskindlustushüvitist?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Töölepingu seaduse § 91 lõike 3 alusel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.

Inimesel on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui tema viimane töösuhe enne töötuna registreerimist on lõppenud töölepingu seaduse järgmiste sätete alusel:
- töötasu vähendamine töö mitteandmise korral (§ 37 lõige 5);
- töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel (§ 80);
- töölepingu ülesütlemine katseajal (§ 86);
- töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu ja töövõime vähenemine (§ 88 lõike 1 punktid 1 ja 2);
- koondamine (§ 89);
- tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (§ 91 lõige 2);
- töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis ( § 107 lõige 2).
 

Küsimus: Kas palka mitte saava osaühingu juhatuse liikmena on mul peale lapsehoolduspuhkust on õigus töötuskindlustushüvitisele?17.11.2018

Tere
Olen oma osaühingu juhatuse liige, tasu selle eest ei saa. Viibin hetkel lapsehoolduspuhkusel. Kas peale lapsehoolduspuhkust on mul õigus töötuskindlustushüvitisele? OÜ tegevus on peatatud alates lapsehoolduspuhkusele jäämise ajast.
Ette tänades,

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud äriühingu juhatuse liige

Teil on igal ajal õigus esitada töötuna arvelevõtmise avaldus, kui Te otsite tööd, soovite tööle asuda ja soovite oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi.

Töötuna arvelevõtmise avaldust on võimalik esitada:
- kas isiklikult töötukassa kohalikus esinduses tööpäevadel
- või e-töötukassas ööpäevaringselt: https://www.tootukassa.ee/tkauth/login

Äriühingu juhatuse liiget saab töötuna arvele võtta, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine);
- äriühingu juhatuse liikmena ei saa juhtimistasu.

Töötuskindlustuse seaduse alusel ei ole töötuskindlustusega kindlustatud isik, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus.
See tähendab, et äriühingu juhatuse liikmele makstud tasudelt ei maksta töötuskindlustusmakseid, mistõttu ei teki ka töötuskindlustushüvitise määramiseks vajalikku töötuskindlustusstaaži.

Töötuskindlustusstaaži arvestatakse töötamise registrisse kantud töötamise perioodide alusel. Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse iga kalendrikuu eest, sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust.

Seetõttu peab äriühingu juhatuse liige olema töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul äriühingu juhtimise kõrvalt töötanud ka töölepingu või töövõtulepingu alusel vähemalt 12 kuud
ja viimase töösuhte lõppemise põhjus peab vastama töötuskindlustushüvitise maksmise tingimusele.
 

Küsimus: Kas ka töötutoetuse määramine nullib sarnaselt töötuskindlustuse määramisega kindlustusstaaži?09.10.2018

Tere! Kas ka töötutoetuse määramine nullib sarnaselt töötuskindlustuse määramisega kindlustusstaaži?
Tänan

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Töötutoetuse väljamaksed ei ole seotud töötuskindlustusstaažiga.
Õigus töötutoetusele on töötuna arvelevõetud isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või tegelenud 180 päeva tööga võrdsustatud tegevusega ja kelle muu sissetulek (nt töövõimetoetus, toitjakaotuspension, vanemahüvitis, renditulu, stipendium vm) kalendrikuus on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (164,61).
Töötutoetuse päevamäär 2018. aastal on 5,31 eurot, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtule pöördumiste vahele jäävate päevade eest tagasiulatuvalt.
 

Küsimus: Kui mind oktoobris koondatakse, kas siis augusti tööseisaku palgata olek mõjutab hüvitist?19.09.2018

Tere.
Tööandja saatis augusti algul meiliga teate ajutisest tööseisakust. Septemberi algul tuli aga teade koondamisest. Sooviks teada, et kui mind oktoobris koondatakse, kas siis arvestatakse ka need kaks kuud, mil palka ei saanud, keskmise töötasu hulka mis makstakse lõpparvena?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud Pille-Mari

Koondamise korral makstakse koondatud isikule erinevaid hüvitisi.
Tööandja peab töölepingu lõpetamisel maksma ühe kuupalga ulatuses koondamishüvitist ( + väljateenitud töötasu + kasutamata puhkuse eest hüvitis).
Tööandja makstava koondamishüvitise arvutamine toimub töölepingu seaduse alusel kehtestatud tingimustel, mille kohta saab selgitusi jagada tööinspektsioon: jurist@ti.ee

Töötukassa kaudu makstakse töötuna arvelevõetud isikule töötuskindlustushüvitist: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine).
Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt Teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Arvestuse aluseks on viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaksed (maksuameti andmete alusel). Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi Teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse Teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, lähetustasud, haigustoetused, sünnituspuhkuse ja emapalk jne). Ka neid kuid ei arvestata, millal Teile töötasu üldse ei makstud.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.