Paari- ja peresuhted


Küsimus: Kuidas aidata 12-aastast last, kes ei saa emaga läbi, läks isa juurde elama, aga isa peab peagi välismaale tagasi minema?07.10.2014

Tere! Abielu on lahutatud juba mitu aastat tagasi. Kolm last kasvavad ema juures (nii otsustas kohus, sest isa töötab välisriigis). Isa käib teatud aja tagant Eestis ja lapsed viibivad sellel ajal isa juures. Isa maksab lastele elatist vabatahtlikult. Selles osas oleks nagu kõik korras. Nüüd siis probleemist. Kõige vanem laps on 12-aastane ja emaga läbisaamine on olematu (lapse sõnul). Nüüd tuli isa Eestisse pikemaks ajaks ja laps kolis isa juurde. Algul pidi olema 2 nädalat, aga nüüd keeldub koju tagasi minemast, sest emaga läbisaamises ei ole midagi muutunud. Ema nõuab last tagasi, sest juttu tuli elatise maksmisest (laps elab ju isa juures), aga laps keeldub kindlalt. Ema sõnul laps käitub halvasti ja ei kuula sõna ja nagu saadeti isa juurde ümberkasvamisele. Aga isa ei ole seda suutnud (2 nädalaga!). Isa juures käitub laps korralikult (täidab antud ülesandeid, ei kola õhtuti ringi, õpib, ei karju vastu ja peab oma tuba korras jne.) - kõik need pahed, mis olid ema juures. Siit minu küsimus - mida ette võtta, et laps tahaks koju tagasi minna, sest isa läheb varsti uuesti ära ja laps jääks vanavanemate juurde (aga need on juba vanad). Kuidas aidata last, sest minu arvates on ta lihtsalt trotsi täis, hirmunud ja segaduses ja muidugi väga kange iseloomuga. Mida teha, kust alustada? Ette tänades

Vastus: Kärt Kase, psühholoog-pereterapeut, FIE Kärt Kirso Suhtenõustamine, www.suhteabi.ee

Tere!
Tänan kirja eest! Tegemist on keerulise, samas minu jaoks huvitava teemaga. Nii tahaks teada, miks ema ja vanema lapse suhted sellised on nagu kirjeldate. Üks asi, mis mind imestama paneb on see, et 12. aastane otsustab selliseid asju. Loomulikult on hea ja õige nii vanalt lapselt küsida, mida ta tahab, aga et ainult tema otsuse järgi täiskasvanud joonduks ning et arvata, et ta teab alati paremini kui oma vanemad, mis talle hea on - seda oleks vist liiga palju tahta. Selle olukorra lahendamisel on võtmeroll vanemate koostööl ehk eelkõige, et isa paneks emaga nö seljad kokku ning räägiks sama juttu. Kui nad on ühel nõul, et laps võiks elada emaga, siis seda peaks mõlemad lapsele ka kommunikeerima sh tegudes väljendama. Usun, et mõlemad vanemad soovivad oma lapsele head ja see võiks olla nende vahel ühendav lüli, mis koostööle ärgitab. Üldiselt see ei ole hea lahendus, et kui lapsel on ühe vanemaga tülid, siis ta läheb teise vanema juurde. Ema ja laps peaks õppima paremini omavahel suhtlema, ja soovitan seda teha pereterapeudi vahendusel. Tavaliselt lapsed ei ole meelega pahad, vaid neil on millegipärast paha olla ja siis nad käituvad suurte mõistes halvasti. Kui jõuaks koos selleni, miks lapsel paha on, siis ehk suhted muutuksid. Edu Teile!