Paari- ja peresuhted


Küsimus: Meid seob ainult ühine laps, kas nii edasi elada?31.10.2011

Oleme mehega koos olnud kuus ja pool aastat, olime suht armunud ja kolisime kokku kuu aja pärast, kõik oli ilus. Ka samad soovid olid meil, nii mina kui tema soovisime saada last. Minul endal oli sel ajal üksi kasvatada poeg ja ta oli vanuses 12. Nüüd on meil ühine laps kolme ja poole aastane ja meil mehega pole peale lapse enam midagi ühist. Ei ole meil millestki rääkida, pole ühiseid huvisid ja ka seksuaalelu ei ole meil nüüdseks juba viis kuud olnud. Mina leian, et meil on probleem, kuid mehe arust on kõik ok. Kuidas toimima peaks, sest minul on tahtmine minema astuda ja leida endale suhe, kus mind võetakse kui naist, hellitatakse, tehakse komplimente jne. Mida teha?

Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee

Tere,

Nagu Teie kirjeldusest aru saan, olete enne ühise lapse sündi siiski ka kahekesi koos paarielu elanud, seega minu küsimus - mis olid suhte alguses need teemad, mis teid ühendasid ja mõlemaid huvitasid?
Väikese lapse esimesed aastad võtavad vanematelt, eriti emalt, palju aega ja energiat, nii on tavaline, et paarisuhtes kaldutakse võõraks jääma. Küllap on teiegagi nii juhtunud.

Kirjutate, et mehel justkui probleemi pole, vaid Teie olete rahulolematu. Siiski küllap ka mees tunneb võõrandumist, aga ei oska sellega midagi peale hakata ja rääkida sellel teemal on sageli "ohtlik". Ohtlik selles mõttes - kardetakse, et valusatest asjadest rääkimine võib suhet ohustada ja viia selle katkemiseni. Nii on lihtsam pea liiva alla peita ja endale kinnitada, et kõik on ok.

Enne kui mehega rääkimise ette võtate, soovitan Teil endasse vaadata ja endalt küsida, kas olen valmis selles suhtes pingutama ja kontakti taastamise nimel tööd tegema. Millised on selle suhte tugevused, millised minu vajadused on vähemalt suhte algusaastatel rahuldatud olnud? Millega ma kindlasti leppida ei suuda?
Pidage meeles, et ei Teie ega Teie mees pole muutunud vaid muutunud on suhe ja teie käitumine selles suhtes.

Kui olete kindel, et soovite suhtes jätkata, siis võtke mehega ette vestlus, milles on oluline rääkida oma tunnetest ja mitte süüdistada või kritiseerida meest. Tähtis on, et võtaksite vastutuse oma osa eest suhtes, siis saab ka mees sama teha.

Ja jälle kord - kui kodune vestlus ei õnnestu, soovitan võimaluse korral pereterapeudi poole pöörduda.

parimatega,
Siiri Tõniste