Paari- ja peresuhted


Küsimus: Tahan, et laps kasvaks isaga - ei tea, mida peresuhetes ette võtta?22.11.2011

Tervist.
Olen noor 19-aastane tüdruk. Ma pole kunagi olnud pidutseja ja ei ole ka praegu. Mul on peaaegu aastane tütar ja olen nüüd segaduses mida teha. Tahan, et tütar kasvaks oma isaga, aga ei tea kas suudan veel kõike kodus välja kannatada. Varem, kui olin rase, olid meil rasked ajad, mees klaaris oma nooruspõlve võlgasi. Seepärast oli ka meil palju pingeid. Mõnikord talvel ööbisin isegi väljas tülide pärast. Üldiselt tekivad tülid siis, kui ta on joonud. Nüüdseks näeme vaid nädalavahetustel aga asi paranenud pole. Jah, enam ei ole kätega tülid, aga tunnen, et isegi sõnavahetus lämmatab mu. Kardan jääda lapsega üksi ja tahaksin, et laps kasvaks oma isaga. Aga hetkel on laamendamiste parast isegi laps hirmunud ja kardab isa. Võibolla tahan ka, et laps saaks ise otsustada, kas tahab olla isaga koos elades või mitte, aga sinna läheb ju veel pikalt aega. Mina jäin oma isast viie aastaselt ilma ja kuni 16-aastaseni sain vahemalt külas käia kuni tuli uus naine. Ja võibolla tahan seda seepärast, et endale tegi see isast lahkuminek nii palju haiget. Meie pere tüüpilised nädalavahetused mööduvad tülides või sellega, et mees läheb ööseks ära. Kui me räägime telefoni teel, siis on asjad kõik korras. Ma ei tea, mida ette võtta, sest tunnen, et kõik rahamured ja kodused laamendamised ja enda ema kaotus (ema ei soovi suhelda, kuna mehega koos olen), kool jne lämmatavad mu. Tunnen, et muutun juba tuimaks, sest olen nõutu.

Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee

Tere,

Nagu Teie kirjast aru saan, olete raskes olukorras - noor ema, rahamured, haridustee pooleli, toetust lähedastelt pole. Kirjast kumab Teie mure eelkõige tütre tuleviku pärast - et ta ei kasvaks ilma isata.

Laps vajab elus paljutki, kindlasti ka suhet oma isaga. Kuid kõige olulisem on siiski turvaline, stabiilne ja tasakaalukas kasvukeskkond. Teie kirjast selgub, et seda tal praegu ei ole. Ja kui tema vanemate suhted ei parane, siis pole lootust sellele ka tulevikus.

Seega soovitan Teil lähtuda hetkel eelkõige iseenda sisetundest - mida mina praeguses olukorras vajan?
Rahalist toetust, abi lapsehoidmisel, turvalist elukohta, ärakuulamist ja erapooletut nõustamist?
Kes võiksid olla minu abilised / toetajad?
Kas soovin ja usun, et suhted lapse isaga muutuksid? Kui soovin suhet jätkata, millised on minu ootused mehele?
Kas vajan oma ema tuge ja kas olen valmis seda temalt küsima?

Praeguses vanuses on lapse heaolu otseselt seotud Teie heaolutunde ja emotsioonidega. Kui olete ise oma eluga rahul ja toimetulev, on lapsega ka kõik korras.
Hoolitsege enda eest.

parimatega,
Siiri Tõniste