Paari- ja peresuhted
Küsimus: Kas jääda ootama, et mees ükskord oma elu korda saaks ning suudaks pere eest hoolitseda?07.12.2012
Tere,
Meie olukord on kestnud juba 3 aastat. Mees tööl ei käi, plaanib-soovib oma ettevõtet käivitada, aga pole mõttest väga kaugemale jõudnud. Elame maal, kõigi ebamugavustega majas, vets väljas, pesemine puudub - mehe sõnutsi (juba 3 aastat) on see vaid aja küsimus, mil ta töödega niikaugele jõuab, et saame elu mugavamaks, tema firma käima - et kõike korraga ja kohe ei jõua. Ja ma saan sellest aru. Aga maja korrastustööd venivad - midagi justkui nokitseb, aga elu mugavaks muutunud pole. Auto on vana ja suvel ülevaatuselt läbi ei läinud, sellega sõidame paari kilomeetri kaugusele bussipeatusesse ja käime lastel lasteaias järel. Majalaen oli mehe peal, aga enamasti puuduvad tal selle maksmiseks võimalused. Aga ette ka ei teata, kui maksta ei suuda - lihtsalt üks hetk näen, et minu arve pealt on raha maha võetud. Puuriita pole ma siin majas ka kunagi näinud - et talvel toas sooja saada, käib ta saega iga kord õue peal palke saagimas - mina ootan, et küll ükskord sellest hunnikust ka puuriit valmib.
Jne. Kogu pere ülalpidamine on minu väikese palga peal (350.-). Linna ära kolida ei jaksa - minu palgast napib korteri üürimiseks, pole lasteaia kohti jne.
Mehega olen korduvalt rääkinud, et ma enam ei jaksa oodata ja loota, nii emotsionaalselt kui rahulikult arutledes. Ta saab aru küll, et elu on väga raske, aga kõik on ikka vanaviisi. Inimesena on ta väga hooliv, sõbralik, rahulik, lastega tegeleb, alkoholi ei kuritarvita, suitsu ei tee, võõraste naistega ei kurameeri jne. Kas jääda ootama, et ta ükskord oma elu korda saaks ning suudaks pere eest hoolitsema hakata või haarata ohjad, kolida koos lastega välja ja alustada iseseisvat elu - siis ei ole vähemalt kedagi teist süüdistada.
Aitäh ette vastuse ja nõuannete eest.
Meie olukord on kestnud juba 3 aastat. Mees tööl ei käi, plaanib-soovib oma ettevõtet käivitada, aga pole mõttest väga kaugemale jõudnud. Elame maal, kõigi ebamugavustega majas, vets väljas, pesemine puudub - mehe sõnutsi (juba 3 aastat) on see vaid aja küsimus, mil ta töödega niikaugele jõuab, et saame elu mugavamaks, tema firma käima - et kõike korraga ja kohe ei jõua. Ja ma saan sellest aru. Aga maja korrastustööd venivad - midagi justkui nokitseb, aga elu mugavaks muutunud pole. Auto on vana ja suvel ülevaatuselt läbi ei läinud, sellega sõidame paari kilomeetri kaugusele bussipeatusesse ja käime lastel lasteaias järel. Majalaen oli mehe peal, aga enamasti puuduvad tal selle maksmiseks võimalused. Aga ette ka ei teata, kui maksta ei suuda - lihtsalt üks hetk näen, et minu arve pealt on raha maha võetud. Puuriita pole ma siin majas ka kunagi näinud - et talvel toas sooja saada, käib ta saega iga kord õue peal palke saagimas - mina ootan, et küll ükskord sellest hunnikust ka puuriit valmib.
Jne. Kogu pere ülalpidamine on minu väikese palga peal (350.-). Linna ära kolida ei jaksa - minu palgast napib korteri üürimiseks, pole lasteaia kohti jne.
Mehega olen korduvalt rääkinud, et ma enam ei jaksa oodata ja loota, nii emotsionaalselt kui rahulikult arutledes. Ta saab aru küll, et elu on väga raske, aga kõik on ikka vanaviisi. Inimesena on ta väga hooliv, sõbralik, rahulik, lastega tegeleb, alkoholi ei kuritarvita, suitsu ei tee, võõraste naistega ei kurameeri jne. Kas jääda ootama, et ta ükskord oma elu korda saaks ning suudaks pere eest hoolitsema hakata või haarata ohjad, kolida koos lastega välja ja alustada iseseisvat elu - siis ei ole vähemalt kedagi teist süüdistada.
Aitäh ette vastuse ja nõuannete eest.
Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee
Sellel, miks mees mõtetest tegudeni ei jõua, võib olla mitmeid põhjuseid. Pakun siin Teile mõtisklemiseks ühe neist, mida oma töös sageli kohtan.
Kui mees on sisemiselt ebakindel ja kasvanud kodus, kus initsiatiivi ja isemõtlemist pole toetatud, võib hiljem paarisuhtes kujuneda selline muster - naine näeb, et mees ei võta vastutust ja kuna asjad on vaja ära teha/otsustada, siis teeb seda ise. Mida enam naine vastutust võtab, seda vähem mees seda tegema peab. Naine tõstab aeg-ajalt üles teema mehe mittemidagitegemisest, mida mees käsitleb kriitikana. Lisaks esitab naine sellistes olukordades mehele võimatu ülesande - teha seda mida naine tahab, mis tähendab, et ta pole mees, sest üks õige mees ei saa ju teha nii nagu naine ütleb. Lisaks juhtub enamasti ka see, et isegi kui mees midagi ette võtab, pole naine rahul, sest naine on harjunud vastutama ja tal on selge nägemus, kuidas kodus asjad peaksid olema. Seega kogeb mees, et pole vahel, kas ta teeb midagi kodus või ei tee - naine pole ikka rahul. Seega on lihtsam tegemata olla.
Eespoolkirjeldatud mustri lõhkumiseks peavad mõlemad partnerid esmalt aru saama sellest mustrist ning mõlemad olema valmis oma käitumise muutmiseks.
Paradoksaalselt aitab vahel ühte partnerit aktiveerida teise partneri väga jõuline ja ootamatu samm - teie puhul ehk plaan lastega ära kolida.
Loodan, et saate siit mõtteid, mis aitavad edasi tegutseda,
Siiri Tõniste
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Pere ja suhted > Paari- ja peresuhted