Paari- ja peresuhted


Küsimus: Väsinud suhe - kas jätkata?21.04.2011

Tere!
Olen oma kaaslasega olnud tuttav pool aastat. Esimene kuu oli täis kirge ja kokku saime iga päev. Viis kuud tagasi kaotas ta töökoha. Oleme senini kui head sõbrad, saame tihti kokku, aitame üksteist, mina küll aeg-ajalt näitan oma naiselikke emotsioone, aga oleme saanud sellest üle. Järjest rohkem aga tunnen, et kokkusaamised on enamjaolt minu organiseeritud. Tema tuleb küll kohale, aga sädet tema poolt ei ole. Ise olen selline ninnu-nännu õrnutseja. Tema naudib seda, aga ise ei algata. Emotsioonide käigus on ta ka öelnud, et tundeid minu vastu enam ei ole, et tal ei ole mulle midagi pakkuda. Siiani ei ole tal kooselu ega pikemate suhete kogemust. Ma ei tea mis teha, hakkan ka väsima, kui see on vaid ühepoolne. Samas on mul kahju, kuna läbisaamine on meil väga hea.

Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee

Tere,
Olete tuttavad pool aastat ja esimene uudsus ja kirglik tõmme teineteise suhtes on jahtunud. Selles pole midagi ebatavalist, sest meie organism ei jõuagi kogu aeg erutusseisundis olla ja igapäevane elu tahab elamist. Suhtes tähendab see teineteise tundmaõppimise algust ja tasapisi kogemist, kas kaaslane üldse vastab minu ootustele ja vajadustele.

Teie suhtes on lisandunud proovikivina veel mehe töö kaotus. Kui te sellest raskest perioodist koos välja tuleksite, siis oleks teil edaspidiseks kooseluks väga oluline kogemus olemas.
Mehe ebakindlust teie suhtes võib praeguses olukorras mõista. Meest peetakse ju perekonna toitjaks ja kui ta seda rolli kanda ei suuda, mõjub see enesehinnangule sageli laastavalt.

Usun, et teie suhte tulevikuga seoses on praegu määravaks Teie mõistmine ja toetus kaaslasele. Võib-olla on tal vaja kuulda, et hindate teda inimesena, mitte tema tegevuste järgi ja usute temasse.

Samuti on Teil praegu hea võimalus iseenda sisse vaadata ja iseendalt küsida, millist kaaslast eluks vajan, kui palju suudan ise tuge pakkuda ja oma vajadusi suhtes ootele panna.

Ja lõpetuseks igihaljas soovitus - rääkige oma suhtest omavahel.
Oma tunnetest, mõtetest, ootustest. Me keegi ei näe teise pähe ega tea, mis seal toimub (isegi kui meile tundub, et teame).
Seega on ainuke viis - küsida.

Head soovides,
Siiri Tõniste