Paari- ja peresuhted
Küsimus: Sõbranna halamine25.04.2011
Tere!
Ehk oskate aidata mõne hea mõttega, kuna minu mõistus on otsas.
Sõbranna elab mehega, keda tunnen aastaid. Neil on 2 last, koos on nad olnud 5 aastat ja seda kõike koos-lahus-koos ja jälle lahus tempoga.
Nende elu ja see, kuidas nemad seda elada tahavad, ei puutu üldiselt minusse. Häirivaks selle juures ja põhjuseks, miks ma kirjutan, on aga see, et iga kord, kui tekib probleem, siis helistab sõbranna mulle, et pikalt oma nutulaulu laulda, kuidas nad nüüd lahutama hakkavad ja kuidas mees teda ei armasta.
Ei ole oluline, kus mina sellel hetkel olen, kas kohtingul, tööl või juba magama minemas.
Ta rikub ära sellega minu õhtu või päeva, rahustan ta maha, soovitan rääkida, enda tunnetes selgust saada, kas ta tahab sellist kooselu jätkata, leian vabandusi mehele, miks ta niimoodi on käitunud, et ta maha rahuneks...
Järgmine päev helistades ja uurides, kuidas neil olukord majas on, tuleb vastuseks, et kõik on superhästi! Minu õhtu rikutud tunde kestva nutulauluga ja neil on nüüd jälle kõik hästi? Mitte, et ma loodaks, et neil halvasti oleks, aga kui kõik läheb nagunii hästi, siis miks teha sellist draamat ja rikkuda teise inimese õhtut või töötunde?
Viimase kõnega, mis oli nüüd kõigest nädalake tagasi, minu kannatus katkes ja ütlesin otse välja, et kui te ei suuda koos elada ja ta nii halb mees on, siis minge laiali, pole mõtet ju piinata teineteist, kui kumbki õnnelik ei ole. Tulemus oli järgmine - nad leppisid loomulikult ära ja võtsid ühisrinde minu vastu, et mina tahan nende suhet lõhkuda ja soovitasin neil lahku minna!
Olen sellest surnud ringist väsinud. Praeguseks on nädal aega olnud vaikust, aga pikk ajalugu on näidanud, et ega see nii ei jää.
Palun andke mõtteid ja soovitusi, kuidas oleks õige järgmine kord käituda?
Olen juba soovitanud neile heast tahtest pereteraapiat, psühholoogi, nõustajaid, kahekesi lastest eemal õhtut, pikki jalutuskäike ja südamest-südamesse rääkimist.
Kuidas saaksin kaitsta ennast, et järjekordne hästi lõppev peredraama ei rikuks minu õhtut?
Ette tänades!
Ehk oskate aidata mõne hea mõttega, kuna minu mõistus on otsas.
Sõbranna elab mehega, keda tunnen aastaid. Neil on 2 last, koos on nad olnud 5 aastat ja seda kõike koos-lahus-koos ja jälle lahus tempoga.
Nende elu ja see, kuidas nemad seda elada tahavad, ei puutu üldiselt minusse. Häirivaks selle juures ja põhjuseks, miks ma kirjutan, on aga see, et iga kord, kui tekib probleem, siis helistab sõbranna mulle, et pikalt oma nutulaulu laulda, kuidas nad nüüd lahutama hakkavad ja kuidas mees teda ei armasta.
Ei ole oluline, kus mina sellel hetkel olen, kas kohtingul, tööl või juba magama minemas.
Ta rikub ära sellega minu õhtu või päeva, rahustan ta maha, soovitan rääkida, enda tunnetes selgust saada, kas ta tahab sellist kooselu jätkata, leian vabandusi mehele, miks ta niimoodi on käitunud, et ta maha rahuneks...
Järgmine päev helistades ja uurides, kuidas neil olukord majas on, tuleb vastuseks, et kõik on superhästi! Minu õhtu rikutud tunde kestva nutulauluga ja neil on nüüd jälle kõik hästi? Mitte, et ma loodaks, et neil halvasti oleks, aga kui kõik läheb nagunii hästi, siis miks teha sellist draamat ja rikkuda teise inimese õhtut või töötunde?
Viimase kõnega, mis oli nüüd kõigest nädalake tagasi, minu kannatus katkes ja ütlesin otse välja, et kui te ei suuda koos elada ja ta nii halb mees on, siis minge laiali, pole mõtet ju piinata teineteist, kui kumbki õnnelik ei ole. Tulemus oli järgmine - nad leppisid loomulikult ära ja võtsid ühisrinde minu vastu, et mina tahan nende suhet lõhkuda ja soovitasin neil lahku minna!
Olen sellest surnud ringist väsinud. Praeguseks on nädal aega olnud vaikust, aga pikk ajalugu on näidanud, et ega see nii ei jää.
Palun andke mõtteid ja soovitusi, kuidas oleks õige järgmine kord käituda?
Olen juba soovitanud neile heast tahtest pereteraapiat, psühholoogi, nõustajaid, kahekesi lastest eemal õhtut, pikki jalutuskäike ja südamest-südamesse rääkimist.
Kuidas saaksin kaitsta ennast, et järjekordne hästi lõppev peredraama ei rikuks minu õhtut?
Ette tänades!
Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee
Olete sattunud oma sõbranna paarisuhtes nö kolmandaks ehk pingemaandajaks. Suhetes võivad pingemaandajateks olla väga erinevad asjad - näiteks töö, hobid, lapsed, sõbrad, alkohol vm.
Nende ülesanne on aidata paarisuhtes tekkivat pinget maha laadida ja seega võimaldada suhtel edasi kesta. Mingil määral on kõik nimetatud pingemaandajad vajalikud, kuid hästi toimivas suhtes lahendavad partnerid olulisemad pingeteemad ikka otse ja teineteisega suheldes.
See, kas nõustute edaspidigi oma sõbranna suhtes "päästjaks" olema, sõltub ainult Teie otsusest. See, mida sõbranna vajab, ei ole Teie "hea nõu", vaid võimalus kellegagi rääkides oma emotsioonid maha laadida. Mingil põhjusel ta seda oma mehega teha ei saa.
Kui Teile praegune olukord ei sobi, soovitan seda otse sõbrannale öelda. Võite seda ju pehmendada ja lisada, et hoolite temast ja soovite, et ta suhtes õnnelik oleks. Selleks aga peavad nad õppima mehega omavahel tülisid lahendama ja et Teie ei soovi enam nende vahel olla.
Võibolla riskite sõbrannasuhte kaotamisega. Aga nagu öeldud, see on Teie otsus. Usun, et küllap leiate sõbrannat tundes õiged sõnad ja tooni, et oma seisukohta selgitada.
Parimate soovidega,
Siiri Tõniste
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Pere ja suhted > Paari- ja peresuhted