Paari- ja peresuhted


Küsimus: Kas suhet jätkata või minna lahku?26.04.2011

Tere,
Oleme koos olnud 5 aastat. Teisel aastal hakkas pihta jututeema, kas minna lahku või mitte. Probleemide põhjused on olnud erinevad. Sealt alates on iga aasta olnud 3-4 korda sama teema - kas minna lahku või mitte.

Kuna praegu on meil juba 5 aastat täis ja ikka veel räägime sellisel toonil - kas siis ei oleks loogiline see ära teha, sest iga päev saame targemaks ja vanemaks ning kui ühel hetkel on kriips, siis on ehk juba liiga hilja, kuna tekkinud on ühiselt soetatud eluase, pere ning seda on juba keerulisem laiali lahutada. Ei sooviks ka, et laps peaks sellist elu nägema - see ju mõjutab ka tema tulevikku, kuidas vanemad ees on elanud ja käitunud.

Mõlemad tunnistame, et on raske ja on probleeme, mis võiksid olemata olla. Teame ka, et arusaamad ja vaatenurgad on erinevad...
Kas sellisel suhtel on üldse lootust ja kas on mõtet edasi minna?
Ei taha elada suhtes, kus paar korda nädalas minnakse magama nii, et üks istub köögis kuni teine magama jääb või teine vaatab teises toas telekat.

Tean, et siin on samu probleeme käsitletud, aga iga teema on siiski erinev ja igaühel on isiklikud mured - loodan, et siinsed lugejad ei pane pahaks kui midagi kordub eelolevatega. Ootaksin siiski vastust isiklikult, mitte üldisest "supipotist" võttes.
Tänan!

Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee

Tere,
Raske on Teile isiklikult vastata, kuna Te omavahelisi probleeme täpsemalt ei kirjelda.
Igas suhtes on erimeelsusi, vaidlusi ja tülisid, see on pereelu lahutamatu osa. Teineteisega kohanemine tähendab partneri tundmaõppimist ja tema aktsepteerimist ning erimeelsuste sellisel viisil lahendamist, et üksteisest ei kaugeneta, vaid pigem õpitakse teineteist järjest paremini tundma.

Kuna te olete siiani koos hoolimata esilekerkivatest probleemidest, siis küllap ikka hoolite teineteisest ja ühisosa on rohkem kui erinevusi. Ehk on mõte lahkuminekust teile mõlemale olnud ajutiseks "põgenemiseks" raskete tunnete eest ning kui need lahtuvad, tundub ühine elu jälle elamisväärne.

Samas tean oma töökogemusest, et ühe partneri jaoks võib teise partneri korduv jutt lahkuminemisest väga traumeeriv olla ja nii lõhutakse aastate jooksul pidevalt oma suhet ning ühel hetkel polegi enam emotsionaalset kapitali, mis suhet koos hoiaks.

Kas teie mõlema jaoks oleks parem lahku minna või oma probleemidega tõsisemalt tegelema hakata, on teie endi otsus. Võite näiteks mõlemad paberile panna kooselu head küljed ja puudused. Arutage neid koos ja otsustage, kuidas edasi.

Kui ühine elu tundub mõlemale meelejärgi, siis võiks ehk psühholoogiga koostöös püüda kooselu järje peale saada.

Ilusat kevadet,
Siiri Tõniste