Paari- ja peresuhted


Küsimus: Kuidas käituda autistist poisiga?06.11.2013

19-aastane puudega poeg on üle pea kasvanud. Ta on autist-asperger ja ta on täielikult istunud pähe oma vanematele. See poeg sõimab oma isa roppude sõnadega, ütleb talle "värdjas ole" vait. Väljaspool kodu käitub poeg hoopis teisiti, täidab kõigi käske, aga ühtegi sõpra tal ei ole ja facebookis teda mõnitatakse, täpselt piiri peal, nii et midagi halvasti ei öelda, aga naerdakse tema avaldused välja, öeldakse talle, et oled forever alone ehk igavesti üksi, kuna keegi temaga suhelda ei taha. Põhikoolis teda kiusati päris julmalt. Vahepeal oli koduõppel. Käib praegu koolis eriala omandamas, sügisest alates kasutatakse teda koolis ära, kästakse enda eest töid ära teha, naerdakse tema üle kuni ta vihastab. Kodus sõimab ema ja nõuab raha magusa ostmiseks, see on igapäevane, kuni ema järgi annab. Aeg-ajalt nõuab suuremaid asju nagu telekas, arvuti jne. Ja saab ka oma tahtmise. Täielik terror käib kodus, praegugi kisavad teises toas. Ema arvab et on lihtsam osta talle asju, kui taluda seda kisa ja annab järele. Ema ei oska ka midagi ette võtta, küsib, mis ma teha saan. Kui isa kaitseb ema, siis ema annab pojale õigust ja saadab isa minema, sest poeg lubab muidu isa maha lüüa... isa lähebki minema hetkeks ja poeg terroriseerib ema edasi niikaua kuni midagi enam võtta pole või keegi ära sureb... Kui emaga sellest omavahel rääkida, siis ta õigustab poega ja ütleb, et tegelikult ta ei mõtle nii... ma vean paralleele vägivaldse suhtega abielus, kus naine võtab avalduse tagasi politseist, kuigi mees peksab.
Meil küll poeg ei peksa ema, aga ta on visanud isa puupakuga, ähvardanud noaga... puupakk läks mööda, noaga õnneks ei löönud.
Mida sellises olukorras ette võtta. Ema ei luba poega hooldekodusse saata, mis on jutuks tulnud. Ka kiirabi käest oleme nõu küsinud, sealt soovitati, et tuleks kohale kutsuda kiirabi ja politsei korraga, sest siis noa juhtumi puhul, ja ta paariks päevaks haiglasse viia, siis vaadatakse mis edasi saab. Aga ema ei lase kiirabi kutsuda, ta eitab kõike juhtunut. Ja kui poeg viiaksegi ära, siis kaua teda seal ei pruugita hoida ja sel juhul lubas poeb enesetapu teha, mida ta ähvardab ka iga vaidluse ajal, kui närvi läheb, a la kui sa ei osta mulle telekat, ma tapan ennast ära...
Ühesõnaga nõiaring, millest ma ei leia väljapääsu.

Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee

Tere,

Mina kahjuks ei ole laste psüühikahäirete spetsialist, seega tuleks eelkõige konsulteerida psühhiaatriga. Ilmselt on vajalikud nii medikamentoosne ravi kui käitumuslikud sekkumised.
Kuniks aga noormehe vanemad initsiatiivi ei võta, ei saa kõrvalseisjad midagi teha. Välja arvatud juhul, kui ta teistele ohtlikuks muutub. Sellisel juhul on politsei kutsumine vägagi adekvaatne tegu.

parimatega,
Siiri Tõniste