Paari- ja peresuhted


Küsimus: Kuidas toime tulla 3-aastase väikelapse jonnimisega?06.05.2011

Tere! Olen viie tütre ema, kõige väiksem on kolmeaastane. Praegu elavad kodus ka 13- ja 15-aastased tütred. Mures olen kolmeaastase tütre jonnimise pärast. Ta on elav ja energiline laps. Loomult väga kangekaelne. Muidu saame päris kenasti hakkama, aga kui ta oma tahtmist ei saa, siis tihtipeale karjub ja jonnib tükk aega. Vahel kuulab ilusti, kui ma seletan talle, miks ei saa mõnda asja. Aga enamasti kisab väga kõva häälega. Kuigi ma jään enamasti endale kindlaks, on selline kisamine ja jonnimine väga kurnav.
Kas seda oleks võimalik vähendada mingi minupoolse käitumisega? Kuna kõik teised lapsed on mul olnud rahulikuma loomuga, siis pole sellist probleemi varem olnud ja ei oska sellega eriti hästi toime tulla.

Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee

Tere,

Olete väga kogenud ema ja kindlasti teete tänaseks lastega seoses juba automaatselt õigeid otsuseid. Jonniva lapsega on kõigil emadel raske toime tulla. See, et Te pole tema jonnile järgi andnud ja olete püüdnud lapsele oma otsuseid seletada, on kindlasti olnud õige käitumine.

Sageli jonniva lapse puhul tekib tavaliselt küsimus - millised lapse vajadused on vähem rahuldatud. Jonn tekib küll kindla situatsiooni ümber, kuid selle taga võib olla näiteks rahuldamata lähedusvajadus. Teie väike tütar on oma vanematest õdedest niipalju noorem, et kasvab sisuliselt üksiku lapsena. Ilmselt vajab ta erinevalt oma vanematest õdedest, kelledel oli mängukaaslane kodust võtta, rohkem Teie tähelepanu ja aja sisustamist. Kui palju vanemad õed on valmis temaga tegelema?
Ehk annab tütart rohkem kaasata oma igapäevastesse tegemistesse - koos köögis toimetada, koristada jm. Võib olla vajab ta rohkem, kui vanemad lapsed, oma tegemiste märkamist ja peegeldamist.

Elav ja energiline väikelaps on vanematele küll sageli raske kasvatada, kuid hilisemas elus (kui Te pole tema initsiatiivi liialt maha surunud) tunnete rõõmu oma tegusast ja aktiivsest tütrest, kes pigem otsib lahendusi ja seisab enda eest, kui jääb koju norutama.

Palju kannatlikkust Teile soovides,
Siiri Tõniste