Politsei


Küsimus: Mis olukorras võib relva kasutada teise isiku õigushüvede kaitseks?09.02.2012

Tere,
Lubage palun paar küsimust tulenevalt relvaseaduses sätestatule.
Nimelt relvaseaduse § 28. Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarve, lõige 1, Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel, punkt 3 ütleb muuhulgas järgmist - turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks).

Kui relva kasutamine enese õigushüvede kaitseks on mõistetav, siis kas relva võib kasutada teise isiku õigushüvede kaitseks?

Antud küsimuses tuginen karistusseadustiku § 28 ja § 29 sätestatule – oht või kaitse teise isiku õigushüvedele.

Teine küsimus oleks järgmine:
mida mõeldakse seaduses lubatud võimalusega - kasutada relva vara kaitseks?

Tooge palun mõned näited, kus relva kasutamine vara kaitseks on õigustatud.

Kommentaariks lisaksin, et kui näiteks armees kasutab tunnimees kõhklematult relva objekti- ja enese kaitseks, siis tsiviilrelvade puhul vajaks vara kaitsmine selgitust.

Lugupidamisega ja ette tänades,
TK

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

KarS § 28 lg 1 räägib hädakaitsest, kus kaitstakse kas enda või teise isiku õigushüvesid õigusvastase ründe eest. Seega on vastus antud § sisse kirjutatud ja relva kasutamine teise isiku õigushüvede kaitseks on lubatud.

"Kasutada relva vara kaiteks" on väga lai mõiste. Relvana võib mõista lisaks tulirelvale ka nuga, nuia ja muud sellist.
Eluliselt öelduna, kasutada taskuvarga vastu pipragaasi on lubatud, samas, kui tulirelva kasutamine pigem väljub hädakaitse piiridest. KarS § 28 lg 2 ütleb, et hädakaitset tuleb sooritada vahenditega, mis vastavad ründe ohtlikkusele, vastasel juhul väljub tegu hädakaitse piiridest. Ehk siis kahjustatav õigushüve peab vastama ründe ohtlikkusega. Kuna tulirelva puhul on kahjustatavaks õigushüveks elu ja tervis, siis on üsna keeruline leida varavastast rünnet, mis ründaja elu ja tervise üle kaaluks.