Politsei


Küsimus: Mida peaks tegema kui minu aadressil tulevad kirjad ja kohtuteated täiesti võõra inimese kohta?04.02.2013

Tere,
minul on selline küsimus, et eelmisest sügisest saadik laekub minu kodusele aadressile inkassoteateid, võlanõudmisi ja täna hommikul (reedel, 25.jaanuaril) käis postiljon kohtutäituri tähitud kirja edastamas. Kõik need teatised tulevad inimese nimele, kes pole mu kodus "kunagi" elanud (kasutan seda KUNAGI mõistet viimase kümne aasta kontekstis, mis ma oma praeguses kodus elan).
Probleem on siis selles, et ühest küljest taolised võõrale inimesele adresseeritud teated risustavad minu postkasti ja raiskavad aega ning teisest küljest pole minul isiklikult justkui ka mingit kohustust nende võlateatiste säilitamiseks või hoiustamiseks. Ehk siis küsimus on tegelikult selles, et mingi firma andis kellelegi laenu (veendumata selle isiku elukohas või siis õiguses KONKREETSELT sellele aadressile kirju saata). Ametliku elukoha mõistes. Ja kui ma ka kirjad tagasi saadan, siis tulevad varsti jälle uued ja uued kirjad samadelt firmadelt, kuhu juba olen tagasi saatnud.
No ja rääkides nüüd täna varahommikusest postiljonist, kes kohtutäituri kirja edastamas käis (mida loomulikult vastu ei võtnud), tekkis mul küsimus, et mida teha antud olukorras. Minul pole ei võlgniku ega võlausaldajatega ju millestki kõnelda (nagu pole ka korteriomanikul, sest antud võlgnik pole korteris elanud). Ja isegi kui oleks, siis ei puutu kellegi võlad absoluutselt ju teistesse (pean silmas SMS-laenuvõlglasi). Neil kiirlaenudel pole ju isegi tagatist nõutud ehk siis neid laene väljastatakse ilma igasuguste tagatisteta.

Teine küsimus oleks see, et kuidas saaks vaadata, kes on minu elukohta ametlikult sissekirjutatud ja mida see minu või korteriomaniku suhtes annaks. Või ka kust saaks vaadata seatud või seatavate hüpoteekide kohta mingile korterile.

Praegusel juhul on ju tegelikult sedasi, et ühed väidavad, et mingi võlgnik elab kuskil ja teised väidavad, et ei ela. No ja elab või ela, polegi ju ka oluline, sest isegi kui üürnik võtaks laenu kuskilt, mida tagasi ei maksa, siis ju üürileandja omandi kallale nagu ka minna ei tohiks (eriti kui pole kirjalikku käendust).
Praegusel juhul oleks küsimus veel ka selles, et laen väljastati, kuid ei kontrollitud, kas antud laenajal üldse on õigust antud aadressi oma elukohana kasutada. Ehk siis sisuliselt peaks andma kindlasti mingisuguse kelmuse variandi välja ehk siis kas valetati kohtule ja võlausaldajatele, andes TEADLIKULT kontaktaadressiks vale elupaiga.

Või siis oleks tegemist justkui investeerimiskelmusega, kus VÄLJASTATIGI laenu, märkides aadressiks suvaliste inimeste elukoha, mida siis kõikvõimalike teatiste ja nõuetega pommitatakse .

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Ebamugav, kuid sugugi mitte ebatavaline olukord. Siin on kaks lahendust. Esiteks, kohtutäiturile saab alati e-postiga saata info, et vastav isik ei ela, ega pole kunagi elanud antud aadressil. Sel juhul need kirjad enam ei tuleks. Inkassodega on sama lugu.

Teine lahendus on enda korterisse registreerimine, mida saab teha kohalikus omavalitsuses. Täpsem info https://www.siseministeerium.ee/11843/ . Võimalik on ka registripidajale teada anda, et vastaval isikul, kelle nimele post tuuakse, pole antud aadressiga mitte mingit seost. Seega saab registriandmed korda.

Samas ei välista see olukorda, et ikkagi keegi Teie aadressi ära kasutab. Taolise nahhaalsuse vastu mingit kindlat kaitset ei olegi.

Kui nüüd näiteks inkassofirmad leiavad, et neid on aadressiga petetud, siis kindlasti on lepingus mingi punkt sees "kinnitan, et esitatud andmed on õiged". Sellega on rikutud lepingut ja neil on õigus pöörduda kohtusse. Kui seal taga on mingi petuskeem, siis sellest annavad nad ka politseile teada. Teie antud juhul avaldust teha ei saa.