Küttesüsteemid


Küsimus: Korstna kivide pragunemise põhjused02.02.2011

Miks on pragunenud üks kolmest üheaegselt laotud ja samast materjalist (silikaattellisest) korsten? Teised kaks on terved. Kas viga võib olla kütte kvaliteedis (puuküte) ja kui pikk võib üldse olla sellisest materjalist korstna eluiga. Ette tänu vastajale.

Vastus: Pepe Sussen, pottsepp, korstnapühkija, OÜ Potipoiss, www.potipoiss.ee, www.twitter.com/Potipoiss

Tere Küsija,
korstna eluiga võib olla väga pikk, aastakümneid. Samas vale ehituse või kasutamise korral on võimalik ära lõhkuda kõik asjad.

Et põhjalikku vastust anda, sooviksin loomulikult natukene rohkem infot. Kas kõiki kolme korstent kasutatakse samamoodi - kütteseadmete suitsugaaside juhtimiseks atmosfääri?
Kas pragudega korstna lõõriskeem on kuidagi teistsugune teisest kahest? Näiteks kolm reas lõõri ja keskmine wc tuulutus või neli lõõri, ühes nurgas köögi ventilatsioon. Millises lõõris on praod?

Kirjutatu põhjal ütleksin, et ilmselt peate siiski silmas korstnapitsi (korstna osa, mis ulatub üle katuse). Ilmselt on pragude teke korstnapitsis kombinatsioon ilmast, kütmisest ning materjalist.

Tooksin välja paar kitsaskohta, mis võivad olla saatuslikud kivikorstnale. Kindlasti on tähtis kütteliik. Põhimõtteliselt on puuküte hea valik, aga võib olla ka nii, et pliite ja ahje köetakse harva. Seega on see massiivne korsten sageli külm ning kivikorsten ei talu eriti järske temperatuurimuutusi.

Tavaliselt on see telliskivi läbivettinud ja korsten soojeneb harva ning kivisse imbunud vett ei köeta sealt välja. Õues möllavad miinuskraadid rebivad selle müüritise lihtsalt lõhki.
Tekivad silmale nähtavad praod.

Teise asjana tooksin välja, kas valesti ehitatud või sootuks puuduvad vihmavee kaitse-süsteemid - nn korstnamüts(ükskõik kas katusega või ilma). Sellise kaitse puudumine võimaldab vihmaveel imbuda takistamatult konstruktsiooni ning külm teeb taas oma töö.