Küttesüsteemid

Tere!

Projekteerimistingimused väljastab KOV. Ei ole tehtud ja ei saa osta standardlahendust. Kooskõlastused tuleb saada kõikidest asjaomastest instantsidest. Korstnapühkija, KOV, päästeamet. Vajalik on ehitusprojekt, mis sisaldab ka ahjuprojekti, mis on ka vastav täna kehtivatele kasuteguri normidele. Ning ehitama peab kutsetunnistusega pottsepp. Tõenäoliselt on vaja ka ühistu nõusolekut.

Ilmselgelt on vaja ka hoone projekti ning inseneri arvutust kandekonstruktsiooni koormamise osas.

Kuna ise ehituses väga tark ei ole siis küsisin nõu Restori projektijuhilt.

Vastus: Oleme ise kasutanud seda materjali sellistes kohtades, kus normaalpaksusega soojustus ei mahu. Küll on selline asi, et kui termopildid näitavad väljast radiaatoreid, on välimine soojustus ikka väga puudulik ja soojakadu kogu fassaadi ulatuses. Samas ei ole see materjal ka väga hirm kallis ja mingit efekti ta kindlasti annab, kui radikatagused sellega katta.
Materjali nimi aluthermo quattro ja müüb seda Pärnu Kalur www.parnukalur.ee seal on kõik paigaldusjuhendid ja soovitused ka kirjas.

SUN 7 katla puhul võiks akumulaatorpaagi suurus olla 1000-1600 liitrit. Kindlasti muudab see kütja elu mugavamaks. Kindlasti pikendab see katla eluiga samuti, kuna akupaagi ja katla vahel olev segusõlm ei lase külma temperatuuri katlasse tagasi ning see välistab tulevikus ka katla pigitamise. Hinnaklass jääb 420-650 EUR juurde + tööraha.

Tere,

esiteks vabandan viibinud vastuse pärast. Paar asja on lihtsad ja selged. Paar nüanssi Teie kaasuses vajaks kas väljaselgitamist või järgi uurimist.
1. Kas on võimalik, et on külm, pikk korstnaosa pööningul? Ehk on võimalus isoleerida mittepõleva villaga nõnda, et oleks täidetud ka tuleohutusnormid?
2. Raudselt saab kinnituse, et kastepunkt on olemas ja see töötab. So suitsugaasid jahtuvad tõepoolest nii madala temperatuurini, et korstna töö on häiritud. Silmnähtavaks tulemuseks vesi. Pigivesi.
3. Kas ahjus kütuse põletamiseks on piisavalt õhku? (vahetatud uksed ja kanad. Renoveeritud villa ja tuuletõkke jms).
4. Kas ahi on projekteeritud ja ehitatud vastavalt vajadustele ja nõuetele? On ehk olemas projekt, kust saaks kontrollida esimest ja väga lollikindlat asja. Kas lõõride pikkus ei ületa juhuslikult korstna pikkust. Millestki peab olema kehv tõmme ometigi tingitud.
5. Millega ahju köetakse, kuiv puu, praht? Kas ahju tootja andis teile kasutusjuhendi ja kas olete sellest ka kinni pidanud?

Lühidalt - esimene väide võiks põhimõtteliselt paika pidada aga teise osas ma asun kahtlevale seisukohale.

Tere.

Sellist seadust kindlasti ei ole. Välja on võimalik arvutada, mitu vatti kogu ruum vajab. Selleks on vaja teada pealetuleva vee temperatuuri ja nõutud toa temp. Üheselt nii küll öelda pole võimalik, et siin toas peab nii mitu ribi olema. Küll aga on tavaliselt ühistute poolt süsteem tasakaalu viidud ja omapäi uute radiaatorite paigaldamine võib selle tasakaalust välja viia. Kraani kindlasti kinni keerata ei tohi kui bypass (möödaviik) puudub.

Parimat,

Tere.

See võib tuleneda vee seismisest. Tasuks üle vaadata hüdrofoori membraan. 100% kindel pole, kuid ehk see aitab.


Parimat,

Tere.
Teie tunne petab Teid. Ma ei tea küll, kus see KÜ asub, kuid andmed on sellised:
Tallinna ümbruses olid 2012 ja 2013 jaanuarid enam-vähem ühesugused, Tartu ümbruses 2013 jaanuar 2012 aasta omast aga külmem. 2012 aasta detsember oli võrreldes 2011 aasta detsembriga märgatavalt külmem.
Küttekulusid on võimalik võrrelda kasutades kraadpäevasid. Tutvuge selle mõiste selgitusega kredexi kodulehel - http://www.kredex.ee/energiatohususest/kraadpaevad-4/
Samast leiate ka vastavad tabelid möödunud aastate kohta. Tabelit täiendatakse pidevalt, lisades uue kuu alguses eelmise kuu andmeid. See on väga kasulik teave, mis võimaldab erinevate perioodide küttekulusid võrrelda ning seega ka muutusi avastada.

Tere
Kuigi algselt võib tunduda, et väike korter vajab väikest seadet, siis päris nii see pole. Kuna tarbevee otsetootmiseks on vaja vähemalt 20...24 kW võimsust (see tagab 35-kraadise temperatuuritõusu korral tootlikkuse 10 l/min), siis on ka enamik kütteseadmed sellise võimsusega. See tähendab, et kütteseadet peaks juhtima ruumitemperatuuri järgi. Sel juhul köetakse tuba vaid siis, kui tegelik ruumitemperatuur on madalam etteantust.
Gaasipaigaldistele kehtivad omaette normid, seetõttu soovitan otsida kõigepealt projekteerija, kes peaks suitsuärastuse, ventilatsiooni ja põlemisõhu lahendama. Alles siis saab öelda, kas teie pakutud paigalduskoht on sobilik. Üldjuhul gaasiseadmeid WC-sse ei panda, kuna ruum on väike. Lubatud on vaid kinnise põlemiskambriga (turbo) seade, mis põlemisõhu võtab õuest.
Kütteseadmeid, mida kasutada, on kõikidel tootjatel - Junkers, Immergas, Vaillant, Viessmann, Baxi jt. Uurige lähemalt vastavatelt kodulehtedelt. Ilmselt pole teil mõtet kondensaatkatlaid uurida, kuna väikese korteri ja radiaatorkütte korral olulist rahalist võitu pole võimalik saada.
Edu.

Tõenäoliselt on veemõõtur vigane. Ei näe seal mingit muud põhjust, mis saaks iseenesliku ringi ajamise põhjustada.
Parimat

Tere!
Vastan lühidalt. Igasugune iseenese tarkusest asjade ümberehitamine toob kaasa segadust ja süüdistusi.
Vastan esmalt korstnate osas – kivikorstnad vajavad soojust ja neile meeldiks ka pidev küte, kuid see tarkus ei lahenda hetkel suitse sisse ajavat sauna muret.
Kortermajas puuküttega saun ei ole nalja asi, kui on hädaolukord, tuleb sellest viivitamatult teatada Päästekeskusesse.
Kogu selle teksti põhjal oletan, et hoones ja korterites ei ole ammu tehtud plaanilisi hooldustöid, võib–olla oleks olnud sellest ammu abi. Olgu. See ei aita muret lahendada.
Korstnad on kogu ühistu ühine vara, selle hoolde peab ühistu tellima iga-aastaselt. Teen ettepaneku tervele hoonele tellida korstnapühkimine. Koos sissepääsuga kõikidesse korteritesse!
Peale pühkimist ja tõmbekontrolle peaks olema selge kas on tegemist lihtsalt lohakusega või tõsisemat laadi probleemiga. Tellised korstnas, ummistunud korstnajalg, hooldamata küttesüsteem.
Esimesel juhul saaks abi vast plaanilisest hooldusest, kui probleem on tõsisem, tuleb teha pakkumine ja võib-olla ka siis vajalikud uuringud (näiteks lõõri uuring kaameraga – võib ju olla, et korstna vahesein on katki) süüdistused on, aga kumbki osapool ei ole otseselt süüdi. Aeg on teinud oma töö. Samas võis ju ka paigalduse käigus selguda, et olemasolev lõõr on umbes ja seade ühendati mõnda teise. Selles teises aga juba on midagi.
Meeldiv oleks ka teada mismoodi on maja projekteeritud, kas uksed ja aknad on uued ning kas hoonel on ka projekt. Korruse plaanid jne. Miks? Võib-olla on teie maja just üks neist, kus kõik on uus, justkui parem aga endisaegne vent. ja korstna süsteem nüüd tasakaalust väljas.
See ehk aitaks lihtsamalt mõtestada, mis Teil seal tegelikult juhtus. Taastada tuleks esialgne projekteeritud mõte. Igas korteris omad küttelõõrid ja ventilatsioonilõõrid.