Ehitus
Küsimus: Millest on tingitud maja tellisvoodri pragunemine ja mida ette võtta?14.06.2013
Maja on ehitatud 50-ndatel. Majale on ümber laotud tellisvooder (20 aastat tagasi). Algselt oli majal krohvitud seinad roomattide peale. Krohvitud seina ja tellisvoodri vahel on õhuvahe. Nüüd on paar aastat tagasi tekkinud seina nurga sisse pragu ja nurk on pisut nihkunud väljapoole. Mida sellise seinaga ette võtta, kuidas parandada ja kas sellise seina soojustamine annab efekti?
Lisada oleks ka fotod sellest seinast.
Lisada oleks ka fotod sellest seinast.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee
Enne nimetatud seina soojustamist on kindlasti vajalik prao tekkepõhjustes selgusele jõuda. Samuti on vajalik jälgida prao dünaamikat (arengut) vähemalt mõned kuud. Kui paigaldate soojustuse ilma nimetatud töid tegemata, siis on suur tõenäosus, et seina õhutihedus prao laienedes väheneb ja sellega teete oma hoonele "karuteene", sest niiskuskoormused koos õhutiheduse lokaalse kasvamisega muutuvad kordades.
Seega on soovitus teha hoone ehitustehniline ekspertiis ja leida pragude tekkepõhjused ning mõõta nende dünaamikat. Koos ekspertiisiga saate kindlasti ka soovitusi edasiste tegevuste osas. Ekspertiisi võib tellida meilt (kalle@mycology.ee), kuid seda teevad ka paljud teised ettevõtted Eestis.
NB! fotosid kahjuks selles portaalis ei näe, võite need saata mailile.
Kalle Pilt
Riiklikult tunnustatud ekspert
Küsimus: Kas plekile tasuks alla jätta praegu veel korralik ruberoid?13.06.2013
Tere
Vahetan eterniidi välja trapetsprofiili vastu. Tahaks jätta vana roovituse koos ruberoidiga alles ja sellele lüüa peale uue tuulutusliistu ning roovi või vana ruberoid asendada uue kilega ja seejärel tuulutusliist ning roovitus. Milline oleks parem lahendus? Vana roovitus ja ruberoid korralikud, maja 10 aastat vana. Kas 25x50 ja 25x100 materjal oleks sobivad uue tuulutuse ning roovi jaoks?
Lgp
Vahetan eterniidi välja trapetsprofiili vastu. Tahaks jätta vana roovituse koos ruberoidiga alles ja sellele lüüa peale uue tuulutusliistu ning roovi või vana ruberoid asendada uue kilega ja seejärel tuulutusliist ning roovitus. Milline oleks parem lahendus? Vana roovitus ja ruberoid korralikud, maja 10 aastat vana. Kas 25x50 ja 25x100 materjal oleks sobivad uue tuulutuse ning roovi jaoks?
Lgp
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee
Sarnane küsimus tuli mulle just paar päeva tagasi ka otse :) Seega teema on aktuaalne. Vana ruberoid võib jääda alla. Küll aga ei ole ta aluskatte aseaine, sest aluskate peab olema terve ja suutma koguda kondenseeruva vee pleki alt kokku ja tooma selle räästasse. Ilmselt ei ole ruberoid päris terve, sellepärast Te katust vahetama hakkategi ju. Vana roovituse võite ju ka alla jätta, aga katus tõuseb muidugi selle võrra rohkem. Kile paigalduseks tuleb nüüd vanale roovile lüüa soovitavalt 50x50mm sarikasihis liist, sinna kile, 25x50mm liistuga kile kinni ja nüüd ristipidine roov soovitatavalt 100x25mm lauast. Siis on tagatud kile tuulduvus nii alt kui pealt. Kui aga vähegi viitsimist, võtke see vana roov ja ruberoid ära alt - katus tõuseb vähem ja rihtimist sileda roovi saamiseks ka vähem.
Küsimus: Kas betoonist välisvooder vundamendile võiks lahendada probleemi, et muti- või hiirekäigud kinni saada?04.06.2013
Maakivist vundamendiga palkmaja põranda ülesvõtmisel tulid sealt välja muti või hiire käigud. Põrand on ehitatud ilma õhutuseta, liivatäidise peale. Vundamendi uurimisel selgus, et sinna kivide vahele on käigud tehtud. Kuidas oleks nüüd õige vundamenti nii tugevdada, et loomad enam põranda alla pahandust tegema ei pääseks? Kas betoonist vooder vundamendile väljapoole valada võiks probleemi lahendada? Ja kui paks see voodri kiht peab olema, et külm ja niiskus probleeme ei tekitaks?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee
Oleme ise kasutanud ja soovitanud tsingitud metallvõrgu (avaga alla 10 mm) kasutamist põrandapinnal liivakihi all ja vundamendi tuulutusavades. Teie juhtumi puhul võib seda kasutada ka väljaspool vundamenti, siis pole saneerimiskihi paksus oluline. Kui kasutate võrku seespool, siis kindlasti on vajalik see korralikult kinnitada vundamendi külge (ülespööratud osa kogu vundamendi ulatuses), sest vastasel juhul pääsevad hiired-mutid pragudest läbi.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas jagu saada paneelmaja korteris seinte hallitusega?04.06.2013
Tere! Ostsin hiljuti 3-toalise korteri paneelmajas (ehitusaasta 70-ndates). Kütteperioodil hakkasid korteris kahes toas ja köögis aknapoolsed seinad hallitama, esmalt seinte nurkadest (nii lae all kui ka põrandal liistude juures). Korteris on pakettaknad ja 2 ventilatsiooni - WC-s ja köögis. Viimane, paistab, ei tööta. Seinad lähevad lausa märjaks, eriti köögis. Eksomaniku sõnul pole liigniiskust ega hallitust kunagi esinenud, kes elas selles korteris 15 aastat ning ei tunnista, et tegu võib olla varjatud puudusega. Kuidagi ebaloogiline, et just nüüd see hallitus tekkis. Kas on võimalik kindlaks teha kui ammu see hallitus on olnud ja kuidas seda saaks likvideerida? Olen kasutanud spetsiaalvahendeid, mida poe letist olen leidnud, kuid see on väga tugeva kloorihaisuga ja eks see hõõrumine kulutab ju seinal värvi ja tapeedi ära. Samas ajutiselt võtab ära, aga 3 nädala pärast on ta tagasi. Olen ka niiskuse imajaid kasutanud, kuid tabletid sulasid 1 kuuga ära. Mida võiks sellises olukorras teha?
Lisaks infot, et maja paneeli vuugid on täidetud. Eksomanikul olid just need toad ja köök remonditud. Põranda parkett ka tumenenud (nagu oleks märg) just seal nurkades, kus on seina hallitus.
Ette tänades ja Teie vastust ootama jäädes,
Lisaks infot, et maja paneeli vuugid on täidetud. Eksomanikul olid just need toad ja köök remonditud. Põranda parkett ka tumenenud (nagu oleks märg) just seal nurkades, kus on seina hallitus.
Ette tänades ja Teie vastust ootama jäädes,
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee
Tegemist on tüüpilise olukorraga, kus muudeti hoone osasid (aknad, vuugitäide jms.) ja ei mõeldud läbi teisi osasid. Teie korteris on õhu suhteline niiskus pidevalt kõrge. Kõrge õhuniiskuse tingimustes on vajalik väike tempeatuuride vahe selleks, et õhuniiskus hakkaks kondenseeruma. Nurkades ja aknapõskedel selline temperatuuride vahe tekib ning neis piirkondades on pidevalt märg, mis on soodne hallitusseente arenguks.
Kemikaalidega töötlemisel on lühiajaline mõju (2-3 nädalat). Ainsaks lahenduseks on viia õhuniiskus korteris 40-50 %Rh tasemele. Selleks tuleb liigne niiskus õhust välja ventileerida. Võimalusi selleks on mitmeid, alates värskeõhuklappidest, mis talvel töötavad hästi, sest õhk väljas on absoluutniiskuselt kuiv, kuni soojavahetitega sundventilatsioonisüsteemideni. Õhu kuivatamine on ka võimalus, kuid see on väga energiamahuks (kui kasutada kondensaatkuivatit) ja ei taga teiste õhuparameetrite (CO2, seeneeosed jms.) vähendamist õhus. Kokkuvõtteks soovitan pöörduda ventilatsioonispetsialisti poole ja lahendada õhuvahetuse küsimused korteris. Kuni ventilatsiooniprobleemi lahenduseni soovitan tuulutada korterit aknaid avades.
Mis puudutab eelmise omaniku vastutusse, siis riiklikult tunnustatud eksperdina niiskuskahjustuste valdkonnas, väidan, et kuna hallitusseente areng on nii kiire (tekib paari päevaga) ja arengu tekkepõhjused laialdased, siis pole mõtet pöörduda kohtu poole varjatud puudustele viidates, suure tõenäosusega te ei saa kohtus positiivset lahendit. Näiteks kui eelmisel omanikul oli toalilli, koduloomi ja pereliikmeid oluliselt vähem kui teil, siis on täiesti reaalne, et temal hallitusseente probleemi polnud. Või kui korteris viibiti vähem aega ... või kui eelmine omanik tuulutas akende kaudu ... või kui korteris ei valmistatud toitu. Neid tingimusi on palju, mis korteri omandamisel muutuvad ja seega pole võimalik väita, et hallitusseente probleem on varjatud puudus omandivahetumisel.
parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas kulunud lauaplaati oleks mõtekas peitsist puhastada keemilise vahendiga või lihvida?29.05.2013
Tere,
Tegu on kasepuust heledaks peitsitud lauga, peits on heledam kui puu enda toon. Peits on lauaplaadil ära kulunud kohtadel, kus on söömise ajal taldrikud seisnud. Kuidas oleks kõige mõistlikum seda plaati puhastada, kas lihvides või mingi keemilise vahendiga puhastada üleni peitsist? Mis vahendeid kasutada puhastatud lauaplaadi uuesti katmisel ja kas ise tehes on võimalik saavutada sama sile pind nagu praegu?
Tänan.
Tegu on kasepuust heledaks peitsitud lauga, peits on heledam kui puu enda toon. Peits on lauaplaadil ära kulunud kohtadel, kus on söömise ajal taldrikud seisnud. Kuidas oleks kõige mõistlikum seda plaati puhastada, kas lihvides või mingi keemilise vahendiga puhastada üleni peitsist? Mis vahendeid kasutada puhastatud lauaplaadi uuesti katmisel ja kas ise tehes on võimalik saavutada sama sile pind nagu praegu?
Tänan.
Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee
Kõige kvaliteetsema tulemuse saab, kui kogu pind lihvida puhta puiduni, et aluspinnaks oleks ühtlane naturaalne puit. Seejärel võib pinna viimistleda nt vahatades. Vahaga jääb puidu pind suhteliselt naturaalne, vaha on võimalik ka toonida. Vahast soovitan Tikkurila Nostalgia Wood Wax - http://www.tikkurila.ee/ehitus-_ja_remontvarvid/tooted/tooted_tahestiku_jarjekorras/nostalgia_wood_wax_-_puiduvaha_mooblile_ja_seintele.363.shtml
Kindlasti on käsitsi tehes tulemus teine, kui tööstuslikult viimistletud.
Kui "käe jälg" segab, siis peaks leppima kokku kellegi mööblitootjaga, kellel on olemas spetsiaalsed töövahendid selleks.
Küsimus: Kas puumaja soojustamisel seestpoolt soojustusplaadi ja kipsplaadiga võib tekkida niiskuse probleem?27.05.2013
Tere
Soojustasin ca 5 aastat tagasi puumaja korteri seestpoolt pruuni (tõenäoliselt mingi soojustus plaadiga) ja sinna peale panin kipsiplaadi. Ehitusmees, kes seda ise tegi, soovitas nii.
Minu küsimus on, kas seal all on midagi tekkima hakanud või ei ole põhjust muretseda, iseenesest põhjust nagu ei ole?
Soojustasin ca 5 aastat tagasi puumaja korteri seestpoolt pruuni (tõenäoliselt mingi soojustus plaadiga) ja sinna peale panin kipsiplaadi. Ehitusmees, kes seda ise tegi, soovitas nii.
Minu küsimus on, kas seal all on midagi tekkima hakanud või ei ole põhjust muretseda, iseenesest põhjust nagu ei ole?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee
Puitseinte seestpoolt soojustamine on riskantne tegevus, kuid see ei tähenda kindlasti, et probleeme on tekkinud. Soovitan soojustuse tagust ja puitseina sisepinda kontrollida fiiberoptilise boreskoobi ja resistograafiga. Neid seadmeid haldab Wood NDT OÜ, kelle andmed leiate internetist www.woodndt.eu
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas peaks reageerima puitmaja keldrist avastatud seeneleiu korral?24.05.2013
Tere,
Soetasime hiljuti koduks vana puumaja ja nüüd leidsime keldrist kahtlase seene. Pilte saab näha siit:
http://www.pasteall.org/pic/51979
http://www.pasteall.org/pic/51981
Seen kasvab keldri (madal poolkelder esiku põranda all) maapinnaga kokku puutuvatel puit-osadel, mujal on näha kohati hallitust, mis paistab olevat tingitud kondensatsioonist. Äkki oskate nõu anda kuidas peaks sellisele probleemile esmaabina reageerima ja kas on lootust, et tegu siiski ei ole majavammi, vaid millegi lihtsamini likvideeritavaga? Isegi proovide tellimine käiks hetkel majanduslikult üle jõu, kallist tõrjest rääkimata ning mure on suur...
Soetasime hiljuti koduks vana puumaja ja nüüd leidsime keldrist kahtlase seene. Pilte saab näha siit:
http://www.pasteall.org/pic/51979
http://www.pasteall.org/pic/51981
Seen kasvab keldri (madal poolkelder esiku põranda all) maapinnaga kokku puutuvatel puit-osadel, mujal on näha kohati hallitust, mis paistab olevat tingitud kondensatsioonist. Äkki oskate nõu anda kuidas peaks sellisele probleemile esmaabina reageerima ja kas on lootust, et tegu siiski ei ole majavammi, vaid millegi lihtsamini likvideeritavaga? Isegi proovide tellimine käiks hetkel majanduslikult üle jõu, kallist tõrjest rääkimata ning mure on suur...
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee
Mis kahjustava seenega on tegemist, ei oska foto põhjal väita.
Kui kahjustus on ainult keldri põrandal, siis soovitan eemaldada kahjustatud puitosad ja võimalusel ka teised keldris olevad puitdetailid. Seejärel ka ca 10 cm põrandal olevast pinnasest. Järgmiseks kuumutada põrandat ja seina alaosa gaasipõletiga (NB! jälgige tuleohutust!!) ja lõpuks teha liivaga tagasitäide. Ma usun, et selle tegevusega saate seenest lahti. Ärge puitdetaile või puidupõhiseid materjale (paber) kedrisse enam paigaldage.
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas rajada normaalse sisekliimaga eluruumid maakivist müüride sisse?24.05.2013
Tere
Soov oleks kasutusele võtta korralikud maakivimüürid, mille paksus ca 35-40 cm. Olen kuulnud, et maakivi müüridega hoones ei ole tervislik elada, seal olla niiske ja kiirgab külma.
Kas müürid saab jätta nö välisfassaadiks ja sissepoole ehitada piltlikult öeldes uus maja puidu ja villaga. Jättes sisemise osa ja kivimüüri vahele õhuvahe.
Või mis viisil oleks tark ehitada?
Soov oleks kasutusele võtta korralikud maakivimüürid, mille paksus ca 35-40 cm. Olen kuulnud, et maakivi müüridega hoones ei ole tervislik elada, seal olla niiske ja kiirgab külma.
Kas müürid saab jätta nö välisfassaadiks ja sissepoole ehitada piltlikult öeldes uus maja puidu ja villaga. Jättes sisemise osa ja kivimüüri vahele õhuvahe.
Või mis viisil oleks tark ehitada?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee
Kahjuks selles valdkonnas kogemus puudub. Soovitan pöörduda TTÜ spetsialistide poole nt. targo.kalamees@ttu.ee
Kalle Pilt
Küsimus: Kas põlenud maja seintes olev tuhaplokk ja vana tellis peavad survepesuriga pesule vastu?21.05.2013
Tere,
peale maja põlengut saime pakkumise maja taastamiseks. Maja koosneb kahest osast. Vanem osa on ehitatud 1800 lõpus punasest tellisest ning uuem 1980-ndatel tuhaplokist. Pakkumise teinud firmal on plaanis hakata maja seest survepesuritega pesema. Küsimus ongi, kas tuhaplokk ja vana tellis peavad sellele vastu, nii et niiskus sinna sisse ei jääks ning tellisseinte tugevus säiliks? Hetkel seinad juba vettinud kustutusveest ning peale sadavast vihmast.
Lisaks küsiks veel, kas vanas osas peaks eemaldama ka esimese ja teise korruse vahelae, kuna laevahe läbi vettinud. Lagi on seest liiva ja savi täis ning alt krohvitud.
lugupidamisega,
peale maja põlengut saime pakkumise maja taastamiseks. Maja koosneb kahest osast. Vanem osa on ehitatud 1800 lõpus punasest tellisest ning uuem 1980-ndatel tuhaplokist. Pakkumise teinud firmal on plaanis hakata maja seest survepesuritega pesema. Küsimus ongi, kas tuhaplokk ja vana tellis peavad sellele vastu, nii et niiskus sinna sisse ei jääks ning tellisseinte tugevus säiliks? Hetkel seinad juba vettinud kustutusveest ning peale sadavast vihmast.
Lisaks küsiks veel, kas vanas osas peaks eemaldama ka esimese ja teise korruse vahelae, kuna laevahe läbi vettinud. Lagi on seest liiva ja savi täis ning alt krohvitud.
lugupidamisega,
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee
Põlengu järgne saneerimine on oskusi nõudev tegevus, mille kohta olen parimaid soovitusi saanud Soome erialaliidult "Suomen JVT- ja Kuivausliikkeiden Liitto" vt. http://www.vahinkopalvelut.net . Sealt saadud info kohaselt on tulekahjujärgsel saneerimisel kolm põhilist tegevust
1. pindade puhastamine (milleks võib kasutada ka survepesurit)
2. lõhnaeemaldus ja desinfitseerimine, mille käigus puhastatakse hoone bakteritest, hallitusseentest ja parandatakse õhu keemilist koostist
3. kuivatamine.
Kõik konstruktsioonid on vajalik kuivatada (puit niiskusesisalduse tasemeni alla 20%, ülejäänud materjalid vastavalt materjali liigile). Kuivatamisel on oluline, et nimetatud niiskusesisaldus saavutatakse kogu konstruktsiooni ulatuses (ka konstruktsiooni sees).
Pärast neid kolme tegevust võib alles hakata hoonet taastama. Taastamisel kontrollitakse muuhulgas ka materjalide mehhaanilisi omadusi ning vajadusel tugevdatakse, proteesitakse või asendatakse konstruktsiooni detaile. Enne taastamist tuleb kindlasti teha hoone ehitustehniline ekspertiis ning sõltuvalt kahjustuste ulatusest koostada ehitusprojekt.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
ehitusinsener
Küsimus: Millega värskenduseks üle värvida vana melamiinplaadist köögimööblit?13.05.2013
Tere!
Majanduslikult ei ole võimalik uut köögimööblit soetada ja sestap tekkis mõte olemasolevat värvimise teel värskendada. Tegemist on 15 a vana nn Poola köögimööbliga - melamiinkattega saepuruplaadid. Tahaks üle värvida ainult uksed - kas melamiini on üldse võimalik värvida ja kui on, siis millega (millise värviga) ja kuidas (pintsel, rull, pulverisaator).
Tänan asjalike nõuannete eest juba ette!
Majanduslikult ei ole võimalik uut köögimööblit soetada ja sestap tekkis mõte olemasolevat värvimise teel värskendada. Tegemist on 15 a vana nn Poola köögimööbliga - melamiinkattega saepuruplaadid. Tahaks üle värvida ainult uksed - kas melamiini on üldse võimalik värvida ja kui on, siis millega (millise värviga) ja kuidas (pintsel, rull, pulverisaator).
Tänan asjalike nõuannete eest juba ette!
Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee
Melamiini on võimalik üle värvida küll. Selleks on soovitatav kõigepealt pind kruntida alküüdkrundiga Tikkurila Otex. Kruntvärvi võib ka toonida, et hiljem oleks katvus parem. Peale kruntimist võib pinna üle värvida Vivacolor Special Furniture Akva värviga, mis on vesialuseline.
Peale igat värvikihti on soovitatav teha kerge vahelihv lihvpaberiga 240 või peenem.
Värvimist võib teostada nii pintsliga, rulliga, kui pihustiga.
Pintsel - siis jääb nähtav pintsli jälg,
Rulliga - pind jääb ühtlase rullimustriga, soovitatav on kasutada vilt-rulli.
Kui Teil on võimalik kasutada värvipihustit, siis pihustiga saab kõige ühtlasema tulemuse.