Majavamm, hallitusseened
Küsimus: Mida teha niiskusseentega ühes ruumis olnud asjadega, et mitte levitada seent teistesse ruumidesse?05.08.2013
Tere.
Tegemist on 1,5 korruselise kivist eramajaga. Probleem ilmnes alumisel korrusel, mis poolenisti asub maapinnast allpool. Põrand olnud ehitamisest saadik (1978) - puitpõrand laagidel, peal soome papp, mis põrandavärviga ülevärvitud. Üleeile leidsime kappi nihutades liistul valge rusikasuuruse olluse, lisaks väiksemad kolded, papi ülesvõtmisel oli põrandalaudadel valge kord, nahkjas, tekstuuriga, mida alguses pidasime isegi paberiks. Lisaks on seinad kaetud puitvoodriga. Mure selles, et kuivõrd selline seen levib teistesse ruumidesse - üle koridori jäävasse puidust vooderdatud sauna eesruumi, sauna? Kas on võimalik, et seen on levinud seina mööda üles krohvi ja tellise pealt II korrusele viiva trepi sisse (valatud trepp, peal plaadid + põrandakattematerjal mistra) - mitmed aastad ilmneb suvekuudel kahel trepiastmel probleem, millele pole lahendust seni leidnud - pidevalt niiske, kattematerjal tõmbub veidi kummi, tundub, nagu oleks hallitanud, kütteperioodil probleem kaob/väheneb. Samas jookseb seinal pragu, mille kohalt lööb värvi lahti. Katus selles piirkonnas läbi ei lase, vähemalt pole meie seda suutnud tuvastada. II korruse wc ilmnenud sama probleem - värv hakanud paaril viimasel aastal kooruma, seinal valge pulberjas kiht, mis võib olla ka pahtel? Lisaks on selline mure - alumisel korrusel olevasse ruumi jäid meil osaliselt sisse kapid, riiulid koos raamatutega, kuid probleemi tuvastamiseks on osaliselt juba põranda pappi ja laudu eemaldatud - kas neid kappe ja raamatuid saab probleemideta edasi kasutada, tuua II korrusele, kus meil on puitpõrandad ja -mööbel. Ma kardan, et selle lammutustööga on suurel hulgal eoseid lendu lastud. Mida saaks teha olemasolevate asjadega, et takistada seene levikut teistesse ruumidesse, sh selles ruumis olevate ja olnud asjadega, iseenda riietega?
Teie vastust ootama jäädes
Tegemist on 1,5 korruselise kivist eramajaga. Probleem ilmnes alumisel korrusel, mis poolenisti asub maapinnast allpool. Põrand olnud ehitamisest saadik (1978) - puitpõrand laagidel, peal soome papp, mis põrandavärviga ülevärvitud. Üleeile leidsime kappi nihutades liistul valge rusikasuuruse olluse, lisaks väiksemad kolded, papi ülesvõtmisel oli põrandalaudadel valge kord, nahkjas, tekstuuriga, mida alguses pidasime isegi paberiks. Lisaks on seinad kaetud puitvoodriga. Mure selles, et kuivõrd selline seen levib teistesse ruumidesse - üle koridori jäävasse puidust vooderdatud sauna eesruumi, sauna? Kas on võimalik, et seen on levinud seina mööda üles krohvi ja tellise pealt II korrusele viiva trepi sisse (valatud trepp, peal plaadid + põrandakattematerjal mistra) - mitmed aastad ilmneb suvekuudel kahel trepiastmel probleem, millele pole lahendust seni leidnud - pidevalt niiske, kattematerjal tõmbub veidi kummi, tundub, nagu oleks hallitanud, kütteperioodil probleem kaob/väheneb. Samas jookseb seinal pragu, mille kohalt lööb värvi lahti. Katus selles piirkonnas läbi ei lase, vähemalt pole meie seda suutnud tuvastada. II korruse wc ilmnenud sama probleem - värv hakanud paaril viimasel aastal kooruma, seinal valge pulberjas kiht, mis võib olla ka pahtel? Lisaks on selline mure - alumisel korrusel olevasse ruumi jäid meil osaliselt sisse kapid, riiulid koos raamatutega, kuid probleemi tuvastamiseks on osaliselt juba põranda pappi ja laudu eemaldatud - kas neid kappe ja raamatuid saab probleemideta edasi kasutada, tuua II korrusele, kus meil on puitpõrandad ja -mööbel. Ma kardan, et selle lammutustööga on suurel hulgal eoseid lendu lastud. Mida saaks teha olemasolevate asjadega, et takistada seene levikut teistesse ruumidesse, sh selles ruumis olevate ja olnud asjadega, iseenda riietega?
Teie vastust ootama jäädes
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Tänan põhjaliku olukorra kirjelduse ja küsimuste eest.
Seene liike (suure tõenäosusega on I ja II korrusel erinevad seened) ei õnnestu kirjelduse põhjal määrata. Lisaks tundub olevat kahe erineva hõimkonna seeni - hallitusseened ja puitu lagundavad seened, mõlemad väärivad määramist, sest esimesed neist on ohtlikumad inimese tervisele ja teised materjalidele (eriti puit- ja puidupõhistele materjalidele). Seente määramiseks liigi tasandil soovitame siiski pöörduda laborisse vt. www.mycology.ee.
Seeneniidistiku levik vertikaalselt (esimeselt korruselt teisele) on võimalik ainult erandjuhul, kui selles piirkonnas on väga niiske keskkond. Horisontaalselt ehk põrandatasapinnas seevastu on seeneniidistiku levik enamasti suurem, kui välised tundemärgid (viljakehad, materjalide värvumine, värvi koorumine jms.) näitavad. Seega tuleks põrandaalust kontrollida kõikide esimese korruse põrandate ulatuses, seda saab teha fiiberoptilise boreskoobiga ilma põrandat avamata. Sauna suunas on seene levik suure tõenäolisusega.
Mis puudutab seeneeoste lendumist, siis neid on õhus pidevalt, nad on suhteliselt väikesed ja nad levivad õhuvoolude, koduloomade, inimeste ja ka närilistega. Eoste levikut takistada pole praktiliselt võimalik. Oluline on teada, et eosed hakkavad arenema ainult soodsas keskkonnas ehk seenele sobiva niiskusesisalduse, temperatuuri, toitainetesisalduse, valguse (osadel seentel), hapniku (osadel seentel) ja keskkonna happelisuse korral.
Treppide (ja ka põrandate) materjalid tõmbavad kummi ka seetõttu, et niiskusesisalduse muutudes muutub materjali maht. Seetõttu suvel ja sügisel, kui on õhuniiskus suurem, tasakaalustub materjali niiskusesisaldus kõrgema niiskusesisalduse juures ning materjali maht on võrreldes kütteperioodiga oluliselt suurem, puitmaterjalidel sõltub mahu kasvamine ka kiu ja aastarõngaste suunast ning sellepärast lauad tõmbuvad niiskusega kummi ehk kõmmelduvad. Samas võib kummitõmbamine olla ka seene kasvu tunnus, sest kui seen kahjustab põrandat altpoolt, siis alumised puidukiud katkevad ja lauad kõmmelduvad samuti. Kokkuvõtteks võib öelda, et selliseid kohti tasub kontrollida, kuid puitu lagundavate seente levik seal pole kindel, seda eriti trepil ja teisel korrusel.
Valge pulberjas kiht kivimaterjalide (krohv, betoon, tellis jms.) on enamasti mineraalse päritoluga, mis tekib mineraalide lahustumisel vee (niiskuse) liikumisel läbi materjali ning kristalliseerumisel, kui vesi, jõudes välispinnale, aurustub. Kui tegemist on seeneniidistikuga, siis on enamasti näha ka niitjad struktuurid. Seda, kas tegemist on orgaanilise või mineraalse ainega, saab kontrollida nn. näputestiga: Võtke leitud ainet väike kogus sõrmede vahele ja hõõruge, kui moodustub rull, on suure tõenäosusega tegemist orgaanilise ainega, kui aine laguneb pulbriks, on pigem tegemist mineraalse ainega. Rulli tekkimisel peaks jälle pöörduma labori poole liigi määramiseks.
Esemete viimisega ühest ruumist teise võib seeneniidistikku edasi viia (eoste kohta vaata eespool). Selleks oleks vajalik edasiviidavate esemete sokli ja jalgade ning seinaga kokkupuutunud piirkonnad hoolikalt puhastada ja desinfitseerida. Seda saab teha käepäraste vahenditega, kui puhastate nimetatud osad kas naatriumhüpokloritit (nt. Domestos), vesinikülihapendit (MycoCleaner) või alkoholi (nt. CutaSept) sisaldavate desinfitseerimisvahenditega. Eriti hoolikalt tuleks puhastada pragude piirkond ja ebaühtlase pinnaga materjalid. Raamatute puhul tuleks jälgida nende märgumist, kui paber on kuiv, siis desinfitseerimist pole vaja teha, kuid kui lehed on märgunud (ja raamat väärib säilitamist), siis soovitame seda töödelda termiliselt (kuumutada 120 kraadi juures pool tundi (NB! liimitud raamatud võivad kannatada saada). Kui viite esemeid ja materjale (sh. raamatud) teisele või kõrgemale korrusele ning seal pole neil kokkupuudet niiskete ruumide ja/või muude niiskusallikatega, siis pigem pole töötlus hädavajalik, sest seal hakkavad puitu lagundavad seened arenema ainult suure niiskusesisalduse korral.
Loodan, et saite siit piisavalt informatsiooni edasi tegutsemiseks.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Ehitus > Majavamm, hallitusseened