Kassid


Küsimus: Mida teha, kui kass on juba kolmanda omaniku juures, kuid ikka ründab ja nüüd kardan ka oma lapse pärast?05.11.2015

Tere,
Mul on kodus 13-aastane isane toakass, kes on kastreeritud. Mina olen kassil juba kolmas omanik. Päris pisikesena teda kuuldavasti piinati ja mõne kuusena võttis ta eelmine omanik endale. Seal kodus terroriseeris kass kõiki külalisi ja ka omanikke. Kass tõmbas endisele perenaisele näkku suured haavad, millest siiani suured armid. Külaliste eest pandi kass teise tuppa kinni, muidu oleks ta ka nemad verele tõmmanud. Eriline vimm on tal laste vastu.
Minu juures on see kass elanud kuus aastat. Sain ta endale kui eelmine omanik sai lapse. Ta lihtsalt ei julgenud oma lastega riskida. Minu juures elades on ta palju leebemaks muutunud, vahel on tal agressiivsed hood peal. Olen nii ise kui ka elukaaslane saanud nii küünistamist kui ka hammustamist. Lihtsalt suvalisel hetkel kargab nurga tagant välja ja lööb hambad ja küüned säärde. Aasta tagasi saime ise lapse ja keeldusin kassi ära andmast. Tahtsin anda talle võimaluse ning näha, kas kass äkki muutub ja võtab lapse omaks. Siiani on ta pigem lapsest eemal hoidnud. Mõned küünistamised on ette tulnud kuni eilseni. Laps läks maast oma palli võtma kui kass talle kallale kargas ning nina alt, silma alt ja pealaelt katki tõmbas. Mida ma saaksin sellises olukorras teha? Ma ei julge oma lapse elu ja tervisega ka riskida. Järgmine õnnetus võib juba hullemalt lõppeda.

Tervitades

Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee

Tundub, et Su kassil on väiksena läbielatud traumast jäänud oma jäljed, mis on arusaadav arvestades neid jubedusi, mida ta võis läbi elada. See on Su perest väga suuremeelne, et olete andnud talle uue võimaluse, mis on osati tal aidanud ka oma traumast paraneda.

Lapsed ja närvilised kassid on üsnagi keerukas kooslus, sest mõlemad on üsna ettearvamatud ja ei tea täpselt, mida teineteisest arvata. Tihti tekivad konfliktis just siis, kui laps hakkab iseseisvamalt ringi liikuma, mis tundub kassile ohtlikum. Arvan, et sellises olukorras tuleks esmalt välistada karistamine, sest see võib looma muuta veel närvilisemaks.

Kuna tegu on üsna vana kassiga, kes on terve elu niimodi käitunud, võib ümber õpetamine olla üsna lootusetu. Arvan, et kassi enesetunnet võiksid parandada erinevad rahustavad ained (krõbinad, spreid, tabletid), mis võiksid teda teha ka rahulikumaks. Soovitan suhelda otse mõne loomade käitumisele spetsialiseerunud veterinaariga, kes oskab täpsema info põhjal juba selgema plaani välja pakkuda. Mõelge ka tagavaraks välja, kas ehk saaks kass elada mõni aeg mõne vanavanema või sõbra juures, kus väikeseid lapsi pole.