Kassid


Küsimus: Kuidas toimida, kui kass on armukade?17.05.2012

Tere,
Meil on 1,5 aastane pärsia emane steriliseeritud tubane kass. Hiljuti sündis meie perre laps ja meie kassi käitumine hakkas muutuma. Esiteks ei teinud ta lapsest üldse välja, korra käis kaugemalt nuusutamas ja siis lahkus. Asi võttis teise pöörde siis, kui ta hakkas igale poole sirtsutama, Ja need kohad olid täitsa erinevad, küll rõdu ette vaiba peale, koridori, meie voodisse jne. Ei suutnud seda olukorda rohkem taluda ja saaatsime kassi nö. asumisele vanemate juurde, sest paraku lapsega tegelemine ei jäta aega nii palju kassi jaoks kui enne. Kusjuures vanemate juures on kass elav ja mängib koguaeg, ei ole kordagi pahandust teinud.
Aga plaan kass tagasi võtta on meil endiselt, sest laps kasvab suuremaks ja ehk on siis kiisu jaoks ka rohkem aega. Tahaks nüüd teada, milline võiks olla kassi reageering? Kas tema käitumine on sama, tunneb ta oma kodu ära?
Tänan

Vastus: Marion Maksimov, Kasside Turvakodu asutajaliige, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee

Tervist!
Loomapidamist tuleb alati vaadata mitte enda, vaid loooma seisukohast. Kass on väga kodus kinni olev loom ja mõistlik oleks teda mitte ühest kohast teise ja ühest perest teise vintsutada. Pärslased on minu hinnangul üldse väga tundlikud igasugusele keskkonnamuutusele. Uus elu võib looma viia sügavasse stressi, eriti kui peres on ka laps, kes paratamatult laseb aeg-ajalt kuuldavale kõrgemaid noote. Asi võib kulmineeruda lapse voodisse pissimise ja üleüldse igale poole pissimisega. Samuti võib stress kutsuda esile terviseprobleeme.

Minu soovitus oleks jätta teie rõõmus kass vanematele head elu nautima ja võtta endale uus kass. Kass ja laps kasvaksid koos üles ja enamasti on lastega kasvanud kassid üsna kannatlikud, pika närviga ja muidu eluterved. Harjunud pisikesest peale kuulma vahest kisa ja tundma pisikesi kohmakaid käsi, mis vahest liiga kõvasti sikutavad. Lastega kasvavad kassid tavaliselt hea iseloomuga loomadeks. Isiklikult soovitaksin pigem isast kassi, sest isane kass on enamasti vastuvõtlikum ja suurem suhtleja. Emased on tihti tujukamad.