Perekonnaõigus
Küsimus: Kas aastaid pärast abielu lautamist on võimalik veel ühisvara jagada, ja kuidas?02.02.2016
Tere,
Abiellusime 1978.aastal, lahutasime abielu 1995.aastal, aga ühisvara ei jaganud, kuna jäime kokku elama ja elasime kokku 35 aastat koos kuni aastani 2013. Ühisvaraks oli korter ja suvila, mille müügist saadud rahaga ehitasime koos 2002.aastal maja. Kas mul on õigus ja alus jagada veel nüüd ühisvara ja kuidas seda teha?
Ette tänades
Abiellusime 1978.aastal, lahutasime abielu 1995.aastal, aga ühisvara ei jaganud, kuna jäime kokku elama ja elasime kokku 35 aastat koos kuni aastani 2013. Ühisvaraks oli korter ja suvila, mille müügist saadud rahaga ehitasime koos 2002.aastal maja. Kas mul on õigus ja alus jagada veel nüüd ühisvara ja kuidas seda teha?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui ühisvara jäi abielu lahutamisel jagamata, on Teil õigus seda ka praegu nõuda. Ühisvara jagamise leping tuleb sõlmida notariaalselt, kui aga endised abikaasad ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, on võimalik ühisvara jagamist nõuda ka kohtu kaudu.
Kõigepealt tuleks kindlaks teha ühisvara koosseis, seejärel esitada ühisvara jagamise ettepanek endisele abikaasale ja kokkuleppele jõudes sõlmida notari juures vastav leping. Kokkuleppele mittejõudmisel esitada kohtule hagiavaldus ühisvara jagamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes saab lapse eestkostjaks kui lapse ema on KOV eestkostel olev lastekodus elava alaealine?02.02.2016
Kui KOV eestkostel olev alaealine (15.a.) lastekodus elav tütarlaps sünnitab lapse, kes saab peale lapse sündi sündinud lapse eestkostjaks? 15-aastasel on teovõime piiratud ja ta ei saa sündinud lapse suhtes teostada hooldusõigust. Kas hooldusõigus tuleb peatada sellisel juhul kohtu poolt?Sündival lapsel isa puudub. Kas lapse sünni peab registreerima eestosteasutus ja nime paneb samuti eestkosteasutus? Kas lapse emal (15.a.) on õigus emapalgale ja peretoetustele või määratakse need toetused sündinu lapsele määratud eeskostjale?
Vastuse eest ette tänades
Vastuse eest ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 139 lõike 1 kohaselt ei ole piiratud teovõimega vanemal õigust last esindada ja ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga. Antud juhul peaks lapse eestkostjaks tõenäoliselt saama lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus (samamoodi nagu lapse alaealisel emalgi). Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.
Alaealine vanem ei saa ise lapse sünni registreerimise avaldust esitada. Tema asemel esitab sünni registreerimise avalduse sündinud lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
Kui lapsele määratakse eestkostja, on minu hinnangul õigus peretoetustele ja vanemahüvitisele lapse eestkostjal, mitte lapse alaealisel emal.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised õigused on naisel, kes on võtnud laenu maja korrastamisele, mille sai mees pärandina ja mis on olnud perele koduks?01.02.2016
Abielu jooksul sai mees pärandkorras maja omanikuks, mis on kogu abielu vältel olnud pere kodu. Maja on olnud kodu ja pidev elamiskoht kogu perele. Sellele majale on naise poolt abielu jooksul võetud pangalaen, millega on oluliselt muudetud maja elamiskõlblikuks. Millised on naisele laienevad õigused abielu lahutuse korral? Kas sellist olukorda saab hinnata ka kui ühisvara jagamisena?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Pärandi teel omandatu on abikaasa lahusvara ja seega kõnealust maja ühisvarana jagada ei saa.
Samas võimaldab perekonnaseadus arvata abikaasade ühisvara hulka vajalikud ja kasulikud kulutused, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel töö või varaliste soorituste näol teinud. Eeltoodu alusel võib naisterahval tekkida hüvitise nõue abikaasa vastu, kuid täpsema vastuse andmiseks tuleb asjaoludesse põhjalikult süveneda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vormistada kokkuleppeline elatisraha, kas notari juures?28.01.2016
Tere
Kui vanemad on kokku leppinud kindlas summas, mida isa peaks lapse toetuseks igakuiselt kandma, siis milline on järgmine samm? Kus me seda vormistada saaksime ja ehk oskate soovitada mõnda notarit?
Veel tekkis küsimus, et kuidas see välja hakkab nägema. Isale määratakse mingi püsikorraldus? Kuidas teised asutused saavad aru, et see on ametlik elatise makse, näiteks kuidas pank saab aru, et emale makstakse ametlikult elatist isa poolt? Laenu saamiseks on see vajalik. Ja viimane küsimus, et kas alimentide pealt peab maksma ka mingit maksu? Tulumaksu? Kas seda maksab saaja või andja?
Olen väga tänulik vastuste eest.
Kui vanemad on kokku leppinud kindlas summas, mida isa peaks lapse toetuseks igakuiselt kandma, siis milline on järgmine samm? Kus me seda vormistada saaksime ja ehk oskate soovitada mõnda notarit?
Veel tekkis küsimus, et kuidas see välja hakkab nägema. Isale määratakse mingi püsikorraldus? Kuidas teised asutused saavad aru, et see on ametlik elatise makse, näiteks kuidas pank saab aru, et emale makstakse ametlikult elatist isa poolt? Laenu saamiseks on see vajalik. Ja viimane küsimus, et kas alimentide pealt peab maksma ka mingit maksu? Tulumaksu? Kas seda maksab saaja või andja?
Olen väga tänulik vastuste eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest ei pea vanemad elatise maksmise osas kirjalikku kokulepet sõlmima, kuid kui seda otsustakse teha, on notariaalne vorm mõistlik – selliselt saab kokku leppida tingimuses, et kokkuleppe rikkumise korral saab kohtusse pöördumata algatada täitemenetluse elatisraha kättesaamiseks.
Kõikidel notaritel on ühesugune tasu, seega peaksite lihtsalt valima notaribüroo, mis on Teile kõige sobivama asukohaga.
Panga jaoks on notariaalne kokkulepe, mis sisaldab elatise maksjale tingimust alluda kohesele sundtäitmisele, ametlik dokument.
Elatise pealt tulumaksu maksma ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtu kaudu saab nõuda välja elatise isalt, kellel pole ametlikku sissetulekut?28.01.2016
Tere
Kas saab kohtu kaudu nõuda välja elatise, kellel pole ametlikku sissetulekut? Kui ei saa, siis kas riik toetab mind mingisuguse summaga, kui isalt on elatis välja nõutud ja ta ei maksa?
Aitäh vastamast!
Kas saab kohtu kaudu nõuda välja elatise, kellel pole ametlikku sissetulekut? Kui ei saa, siis kas riik toetab mind mingisuguse summaga, kui isalt on elatis välja nõutud ja ta ei maksa?
Aitäh vastamast!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus mõistab elatise reeglina miinimummääras välja ka vanemalt, kellel ei ole (väidetavalt) ametlikku sissetulekut.
Kui vanem kohtulahendi alusel elatist ei maksa, on võimalik algatada elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Miks arvestatakse lapse nö "heaolu" hulka isa töötasu, kellest elame lahus juba 2-aastaseks saamisest?28.01.2016
Tere!
Oma eelmisele küsimusele ma vastust ei saanud! Ehk ei oska ma end hästi väljendada. Küsin nüüd nii, et poeg, kes õpib ülikoolis, ei saa koolis ettenähtud toetust, kuna ta ei mahu vanemate palga pärast sinna vahemikku, mis toetuse välja annaks. Tema bioloogilise isa palk on ilmselt suur. Minu, kui ema palk, aga väga väike. Isaga pole aga kontakti, olen lahutatud poja 2 a saamisest. Miks kool ei võta arvesse tegelikku elu ja neid vanemaid, kes reaalselt kasvatavad? Arvestatakse seda, mis on dokumentidel. Kas siin aitab vaid isaõiguste äravõtmine?
Lugupidamisega
Oma eelmisele küsimusele ma vastust ei saanud! Ehk ei oska ma end hästi väljendada. Küsin nüüd nii, et poeg, kes õpib ülikoolis, ei saa koolis ettenähtud toetust, kuna ta ei mahu vanemate palga pärast sinna vahemikku, mis toetuse välja annaks. Tema bioloogilise isa palk on ilmselt suur. Minu, kui ema palk, aga väga väike. Isaga pole aga kontakti, olen lahutatud poja 2 a saamisest. Miks kool ei võta arvesse tegelikku elu ja neid vanemaid, kes reaalselt kasvatavad? Arvestatakse seda, mis on dokumentidel. Kas siin aitab vaid isaõiguste äravõtmine?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
See on tõepoolest ebaõiglane, et lapsel ei õnnestu õppetoetust saada isa hea majanduslikku olukorra tõttu. Vanemlikke õigusi on võimalik ära võtta vaid alaealise lapse vanematelt.
Kui ma Teie eelmisest küsimusest õigesti mäletan, oli Teie poeg juba 25-aastane. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse järgi on 25-aastane ja vanem tudeng eraldi perekond ning õppetoetuse taotlemisel oma vanemate sissetulekust enam ei sõltu. Kas poeg on küsinud õppetoetust, olles juba 25-aastane?
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas sel kuul kui laps saab täisealiseks võib maksta poole kuu elatisraha?27.01.2016
Tere,
Kui palju peab alimente maksma veel kui laps enam koolis ei käi ja poole kuu pealt saab täisealiseks? Kas pool määratud alimentide summast nüüd?
Kui palju peab alimente maksma veel kui laps enam koolis ei käi ja poole kuu pealt saab täisealiseks? Kas pool määratud alimentide summast nüüd?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, kui laps saab täpselt poole kuu pealt täisealiseks ja enam ülalpidamiseks õigustatud ei ole, on minu hinnangul põhjendatud maksta elatist poole kuu eest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa on kohustatud maksma alimentide võlga edasi peale lapse täisealiseks saamist?27.01.2016
Tere,
Kui alimentide võlg on aastast 2012 praeguseni kasvanud 2000.-euroni, kas siis isa on kohustatud maksma seda võlga edasi peale lapse täisealiseks saamiseni või millalgi see äkki kustub? Peab võla nõudmiseks midagi tegema? Kohtutäiturit on teavitatud sellest juba, aga vastust pole saanud.
Kui alimentide võlg on aastast 2012 praeguseni kasvanud 2000.-euroni, kas siis isa on kohustatud maksma seda võlga edasi peale lapse täisealiseks saamiseni või millalgi see äkki kustub? Peab võla nõudmiseks midagi tegema? Kohtutäiturit on teavitatud sellest juba, aga vastust pole saanud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuni lapse täisealiseks saamiseni on elatisvõla aegumine peatunud ehk teisisõnu enne lapse täisealiseks saamist elatisvõlg aeguda ei saa. Elatisvõla aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 lõike 2 kohaselt kümme aastat iga üksiku kohustuste jaoks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ette võtta, et minna kohtusse elatisraha suurendamise nõudega?27.01.2016
Tere
Kas tänapäeval peab ka veel elatise pärast kohtusse minema? Minu üks tuttav väidab, et saatis kohtule ainult paberid, kohus teeb otsuse ja saadab isale. Vähe usutav muidugi, et nii lihtsalt saab. Ise käisin kohtus 2007. aasta. Tahaksin alustada uut protsessi elatisabi tõstmisel. Kohus määras tol ajal 1000 krooni, mis on siiani jäänud samaks, muidugi ümber arvestades seega 64 eurot, mis on suht naeruväärne summa. Nimelt mul kaks last ja erinevad isad, kummagiga ei ela koos juba aastaid. 2007 tuli üks isa kohtusse, teine ei ilmunud väljagi. Seega olen ühe lapse pealt saanudki 64 eurot. Sooviksin teada, mismoodi ma seda asja taas ajama pean, et uuesti kohtusse minna? Mis paberid ja kuidas. Ette tänades
Kas tänapäeval peab ka veel elatise pärast kohtusse minema? Minu üks tuttav väidab, et saatis kohtule ainult paberid, kohus teeb otsuse ja saadab isale. Vähe usutav muidugi, et nii lihtsalt saab. Ise käisin kohtus 2007. aasta. Tahaksin alustada uut protsessi elatisabi tõstmisel. Kohus määras tol ajal 1000 krooni, mis on siiani jäänud samaks, muidugi ümber arvestades seega 64 eurot, mis on suht naeruväärne summa. Nimelt mul kaks last ja erinevad isad, kummagiga ei ela koos juba aastaid. 2007 tuli üks isa kohtusse, teine ei ilmunud väljagi. Seega olen ühe lapse pealt saanudki 64 eurot. Sooviksin teada, mismoodi ma seda asja taas ajama pean, et uuesti kohtusse minna? Mis paberid ja kuidas. Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtu poolt juba välja mõistetud, kuid ei vasta enam lapse vajadustele, on võimalik kohtusse pöörduda elatise suurendamiseks – seda muidugi siis, kui isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist suurendama lapse vajadustele vastava suuruseni.
Elatise suurendamiseks tuleb esitada kohtule hagiavaldus – kui nõuda elatise suurendamist kehtiva miinimummäärani, kohus reeglina lapse kulutuste tõendamist ei nõua, kuid miinimumist suuremat elatist nõudes tuleb lapse kulutusi dokumentaalselt tõendada.
Teil on võimalik taotleda asja lahendamist kirjalikus menetluses – kui lapse isa ei soovi asja arutamist kohtuistungil ja ka kohus ei pea kohtuistungit vajalikuks, lahendab kohus vaidluse kohtule esitatud dokumentide alusel ja kohtusse ilmuma ei pea.
Riigilõivu elatise suuruse muutmise hagilt tasuma ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa on kohustatud maksma elatisraha 215 eurot kuus olenemata sellest, et laps elab iga kuu 10 päeva isa juures?26.01.2016
Tere. Kas olenemata sellest, et laps elab iga kuu 10 päeva isa juures, on lapse isa kohustatud maksma lapsele minimaalset elatisraha 215 eurot kuus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ajal, mil laps viibib tema juures, lapse ülalpidamiseks märkimisväärseid kulutusi ei tee, peaks makstav elatisraha olema ikkagi miinimummääras. Kui aga lapse isa teeb lapse ülalpidamiseks vajalikke ja põhjendatud kulutusi ning lapse ema selle arvelt vähem, võiks minu hinnangul olla põhjendatud elatise vähendamine ka alla kehtiva miinimumi, kuid lõpliku hinnangu andmiseks tuleb muidugi kõiki asjaolusid põhjalikult analüüsida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand