Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas saab loobuda lapse isadusest, kui lapsest on sirgunud 23-aastane inimene, vist ei saagi enam?01.12.2015
Kui lapse isa ei ole 23 aasta jooksul sisuliselt väga palju aega lapse kasvatamisele pühendanud, kas siis on üldse mingit võimalust isadusest loobuda. Laps on täiskasvanud. Ilmselt enam variante pole? Või on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse isadusest loobuda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa on kohustatud maksma miinimumelatisraha olenemata sellest, et laps elab 2 nädalat kuus tema juures?30.11.2015
Tere. Kas olenemata sellest, et 9-aastane laps elab 2 nädalat kuus isa juures on, isa kohustatud maksma miinimumelatisraha ehk 195 eur kuus?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Elatise maksmise summa suurus oleneb sellest, kas ning millises summas on kohus Teilt elatise välja mõistnud. Kui kohus on eelnevalt elatise välja mõistnud, siis võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla elatise miinimummäära. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib (Riigikohtu lahend 3-2-1-165-13). Kohtud on pidanud võimalikuks ka olukorda, kus mõlemad vanemad täidavad ülalpidamiskohustust piisavalt ja elatist ei tulegi välja mõista. Kui praegusel hetkel on kohus isalt elatise välja mõistnud ning isa leiab, et väljamõistetud elatis on ebamõistlikult suur, peaks kindlasti pöörduma kohtu poole selle vähendamiseks. Seni, kuni ei ole taotletud elatise vähendamist, on kohustus maksta kohtu poolt kindlaksmääratud summat.
Üldiselt aga oleneb elatise suurus lapse vajadustest, mistõttu pole praegu võimalik hinnata, millises summas peaks seda maksma. Kui vanemad omavahel kokkuleppele ei jõua ning vanem pöördub nõudega kohtu poole, on vastuväitena võimalik kasutada argumenti, et laps viibib olulise osa ajast teise vanemaga.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas saan kinkida korteri võõrale alaealisele lapsele?30.11.2015
Kas saan kinkida korteri võõrale alaealisele lapsele?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Selline võimalus on Teil olemas – seadus ei piira, kellele võib kinkelepinguga omandit üle anda. Kuna aga korteri kinkimisega kaasnevad omandajal täiendavad kohustused, on kinkelepingu sõlmimisel vajalik lapse eestkostja ehk reeglina tema vanema nõusolek. PKS § 185 lg 1 kohaselt valitseb vara, mille eestkostetav ehk alaealine laps on kinkena saanud, eestkostja kinkelepingus sisalduvate korralduste kohaselt. Kuni lapse täisealiseks saamiseni valitsevad lapse vara tema vanemad lapse huvide kohaselt.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas alustada lahutust, kui abikaasa ei soovi lahutada?26.11.2015
Abikaasa ei ole nõus lahutama, mina enam koos elada ei suuda. Kuidas ja kus peab vormistama avaldust, et saaks lahutust ametlikult lõpetada?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasaga ei õnnestu abielu lahutamise osas kokkuleppele saada, tuleb abielu lahutamiseks pöörduda kohtu poole. Selleks peate kohtule esitama hagiavalduse ja tasuma hagiavalduselt riigilõivu 100 eurot. Hagiavalduse blanketi leiate järgmiselt veebiaadressilt: http://www.kohus.ee/et/hagiavaldus-abielu-lahutamiseks
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lisaks poolele kinnisvara rahast saan nõuda ka lisa, kuna mina maksin korteriliisingut oma palgast ja kontolt?26.11.2015
Tere,
lahutasime mehega abielu ja müüsime abielu ajal ostetud kinnisvara. Saadud raha jagas notar pooleks. Küsimus on aga selles, kas ma saaksin veel mehelt mingit hüvitist nõuda, kuna tegelikult korteriliising oli võetud minu peale ja aastaid olen seda ka ise maksnud (oma pangakontolt ja palgast).
lahutasime mehega abielu ja müüsime abielu ajal ostetud kinnisvara. Saadud raha jagas notar pooleks. Küsimus on aga selles, kas ma saaksin veel mehelt mingit hüvitist nõuda, kuna tegelikult korteriliising oli võetud minu peale ja aastaid olen seda ka ise maksnud (oma pangakontolt ja palgast).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades – seejuures ei ole oluline, et abikaasad abielus olles kohustusi võrdsetes osades kannaks. Ilmselgelt võivad (endised) abikaasad võrdsuse põhimõttest kokkuleppel kõrvale kalduda, kuid kohtu kauda Te seda nõuda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on tõsi, et alla 3-aastast last ei antagi isa juurde vaid saab lapsega kohtuda üksnes lapse ja ema elukohas?26.11.2015
Tere!
Läksime oma elukaaslasega ja meie ühise lapse emaga umbes aasta tagasi lahku ning ta kolis oma vanemate juurde Ida-Virumaale koos meie ühise peagi (veebruar 2016) 3-aastaseks saava tütrega.
Nagu enamusel on ka meie suhted peale lahkuminekut väga keerulised, kuid saavutasime algselt kokkuleppe, et sõidan iga paari kuu tagant lapsele järgi ja olen temaga koos Tallinnas kahekesi alati umbes paar nädalat, et võtta ka osa lapse kasvatamisest, mille tulemusel olen sedasi lapsega kahekesi koos ka palju kordi Tallinnas viibinud.
Nüüd väidab lapse ema järsku, et alla 3-aastast last ei tohtivat üldse isale anda, et seadus ei lubavat seda ning et sama seadus ütlevat veel, et lapse isa saab last näha ainult juhul, kui ta sõidab ise Ida-Virumaale kohale ja viibib, kohtub ja näeb last ainult seal kohapeal.
Kas on olemas selline seadusesäte ning kas tema poolt esitatud väited vastavad tõele või on tegemist lihtsalt tavalise kiusuga?
P.S. Kas kohaliku omavalitsuse lastekaitse saab ka mind kuidagi aidata selliste probleemide lahendamisel?
Lugupidamisega
Läksime oma elukaaslasega ja meie ühise lapse emaga umbes aasta tagasi lahku ning ta kolis oma vanemate juurde Ida-Virumaale koos meie ühise peagi (veebruar 2016) 3-aastaseks saava tütrega.
Nagu enamusel on ka meie suhted peale lahkuminekut väga keerulised, kuid saavutasime algselt kokkuleppe, et sõidan iga paari kuu tagant lapsele järgi ja olen temaga koos Tallinnas kahekesi alati umbes paar nädalat, et võtta ka osa lapse kasvatamisest, mille tulemusel olen sedasi lapsega kahekesi koos ka palju kordi Tallinnas viibinud.
Nüüd väidab lapse ema järsku, et alla 3-aastast last ei tohtivat üldse isale anda, et seadus ei lubavat seda ning et sama seadus ütlevat veel, et lapse isa saab last näha ainult juhul, kui ta sõidab ise Ida-Virumaale kohale ja viibib, kohtub ja näeb last ainult seal kohapeal.
Kas on olemas selline seadusesäte ning kas tema poolt esitatud väited vastavad tõele või on tegemist lihtsalt tavalise kiusuga?
P.S. Kas kohaliku omavalitsuse lastekaitse saab ka mind kuidagi aidata selliste probleemide lahendamisel?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Sellist seadust, mis toetaks lapse ema väiteid, tõepoolest olemas ei ole. Minu hinnangul ei vastaks selline korraldus ka lapse huvidele, sest lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga isiklikult, mitte ainult lapse enda elukohas ja ema nö järelvalve all.
Kindlasti tasub antud vaidlusega lastekaitsetöötaja poole pöörduda - see peakski olema järgmine samm, kui vanemad omavahel kokkuleppele ei jõua.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielu ajal abikaasa tekitatud võlad lähevad lahutuse korral pooleks?25.11.2015
Mure siis selline, et tuleb ette võtta lahutus. Peres 2 last. Kaasa on tekitanud mulle vanast ajast võlgnevused, mis on kohtutäiturite käes. Kas lahutuse korral lähevad need pooleks? Kui palju on õigus laste isalt lastele elatisraha nõuda kui ma ise alles tööotsingul? Laste isa tegi hiljuti firma. Kas mul on ka sellele mingi õigus kui tuleb lahutus? Abielu eelset varalepinud meil pole tehtud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abikaasad vastutavad ühiselt vaid ühiste kohustuste eest, kui tegemist on vaid abikaasa kohustustega (võlgadega), vastutab ta nende eest oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga.
Kui ettevõte on registreeritud abielu ajal, kuulub ka ettevõte abikaasade ühisvara hulka.
Elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivat alampalka – hetkel on alampalga suurus 390 eurot, seega ei tohiks igakuine elatis olla väiksem kui 195 eurot ühe lapse kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse ema peaks tõendama lastele tehtud kulutusi?25.11.2015
Tere. Küsimus oleks kulude tõendamise kohta. Elasime vabaabielus ja kooselust on kaks last. Peale lahkuminekut olen täitnud ülalpidamiskohustust vastavalt kokkulepitule (kokku 390 eurot kuus). Vastavalt Perekonnaseadusele peavad vanemad panustama laste ülalpidamisse võrdselt. Kui nüüd minul on õigustatud kahtlus selles osas, et minu poolt makstud elatisraha ei kasutata sihipäraselt, siis kas last kasvataval vanemal on mingi kohustus või kas minul on õigus küsida või nõuda andmeid selle kohta, mille peale raha kulutati.
2. Kas elatisraha väljamõistmisel saab arvestada ka näiteks seda, et kooselu ajal soetatud vara jätsin kõik endisesse elukohta (ehk siis lastele) ja alustasin uut elu nii-öelda nullist.
Ette tänades
2. Kas elatisraha väljamõistmisel saab arvestada ka näiteks seda, et kooselu ajal soetatud vara jätsin kõik endisesse elukohta (ehk siis lastele) ja alustasin uut elu nii-öelda nullist.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus küll kohustab vanemat kasutama elatist lapse huvides, kuid samas ei pane seadus elatist saavale vanemale mingisugust kohustust tõendada, et ta seda ka teeb. Vanemal, kellele laste ülalpidamiskulude katmiseks elatist makstakse, ei ole kohustust anda teisele vanemale aru elatisraha kasutamise kohta.
Elatisraha suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse peaasjalikult lapse igakuiseid ülalpidamiskulusid – selle eesmärgiks on tagada lapsele regulaarne elatisraha temaga seotud püsikulude katmiseks. Vanematevahelised kokkulepped varajaotuse osas ei välista last kasvatava vanema õigust pöörduda lapse nimel elatise nõudmiseks kohtusse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui laste isa ei maksa elatisraha, kas siis emal on õigus mitte lasta lapsi isa juurde?25.11.2015
Tere. Kui laste isa ei maksa elatisraha laste eest, kas siis on emal õigus mitte lasta lapsi isa juurde?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha mittemaksmine ei anna alust isa ja laste suhtlemise piiramiseks.
Kui laste isa ei maksa elatisraha, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Kui kohtuotsus on juba olemas, saab pöörduda elatisraha kättesaamiseks otse kohtutäituri poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtutäituril on õigus sisse nõuda elatisraha võlga või pärast lapse täisealiseks saamist enam ei saa nõuda?24.11.2015
Tere!
Mehel on eelnevast kooselust laps, kes nüüdseks on juba 20.a. Tal on üleval elatisraha võlg. Kas kohtutäituril on õigus seda ikka veel sisse nõuda või peale lapse täisealiseks saamist ei ole kohustust seda maksta?
Tänan vastamast!
Mehel on eelnevast kooselust laps, kes nüüdseks on juba 20.a. Tal on üleval elatisraha võlg. Kas kohtutäituril on õigus seda ikka veel sisse nõuda või peale lapse täisealiseks saamist ei ole kohustust seda maksta?
Tänan vastamast!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kuivõrd vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni, ei saa elatisvõlg käesolevaks hetkeks aegunud olla.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand