Perekonnaõigus

Tere,
Me elame koos abikaasaga ja meil on 19-aastane tütar. Praegu on tütar 19-aastane ja ta õpib kutsekoolis. Teatud ajani me elasime koos ühtse perena. Pärast seda, kui tütar otsustas elada koos noormehega, hakkas ta elama meist eraldi. Nad elavad praegu vabas kooselus ega ole abiellunud. Me toetame tütart materiaalselt. Kas seaduse seisukohast oleme me kohustatud toetama tütart materiaalselt, kui ta on otsustanud elada meist eraldi registreerimata vabas kooselus? Kas me oleme kohustatud seda tegema, kui nad registreerivad oma kooselu?

Tere,
Pöördun Teie poole järgmise murega. Oleme lapse isaga elanud lahus 5 aastat (poeg 7-aastane) alguses käis laps iga kahe nädala tagant isa juures üks-kaks ööd nädalavahetuseti. Mingil hetkel see jäi ära, isa ei leidnud töö kõrvalt aega. Siis tuli periood, kus isa võttis lapse nii kuidas juhtus, päevaks paari kuu tagant, mõnikord ei näinud me teda 3-4 kuud, aegajalt ta küll helistas ja tundis huvi, kuidas lapsel läheb. Meil mõlemal on nüüdseks ka uued elukaaslased. Poiss oli viimati isa ja ta elukaaslase (kellel on ka 2 last) juures jõulud 2014, ta on seal ka varasemal ajal viibinud. Sealt tagasi tulles oli laps masenduses ja ütles, et ei taha rohkem issi juurde minna. Üritasin temaga rääkida ja uurida, miks see nii on, aga laps lihtsalt ütleb, et talle ei meeldi seal, et issi on harva kodus ja ei mängi temaga. Nüüd jaanuaris tahtis lapse isa poissi nädalavahetuseks enda juurede, poiss ütles, et ei taha. Selgitasin, et isaga peab ka ikka olema jne, kui aga lapse isa järele poisile tuli, siis ta polnud nõus autosse minema, hakkas nutma ja tõmbus eemale kui isa temast kinni tahtis võtta. Sel korral jäi laps koju, sest sel moel pole südant last isa juurde saata. Samas ei tohi ma keelata isal lapsega kohtuda, aga ma näen ju, et see tekitab lapses masendust. Oleme elukaaslasega üritanud poisiga rääkida, et võiks ikka proovida issi juurde ka minna, aga ta keeldub minemast. Temaga on rääkinud ka minu tädi ja ema, aga samuti tulutult. Lapse isa ütleb, et see lihtsalt jonn. Kodus on ta üksik laps, aga seal peab teiste lastega arvestama. Mina ei usu, et see lihtsalt jonn on, varem pole olnud probleemi isa juures käimisega, alati oli õhinal ja ootas ärevusega, millal issi juurde saab, pärast viimast korda on aga asi kardinaalselt muutunud. Pean viibima 17-24.02 välismaal ja soovisin lapse vanaema (enda ema) juurde viia, aga lapse isa polnud sellega nõus ja võtab ise lapse. Pika töö tulemusena on laps nõus isa juurde minema üheks päevaks ja soovib siis vanaema juurde minna, aga lapse isa hoiab teda 5 päeva ja siis viib vanaema juurde. Kardan, et selline olukord mõjub lapsele traumeerivalt. Ma ei tea, mida teha. Kas peaks lastepsühholoogi poole pöörduma? Oskate midagi soovitada, mida edaspidi ette võtta?

Lugupidamisega

Sünnitunnistusele pole lapse isa märgitud (märgitud vaid ema), üldiselt pole lapse isa osalenud aastaid lapse kasvamisel, ainult esimesed 7 kuud ja seda ka osaliselt. Mis õigused on isal, kes on ka kriminaalkorras karistatud ja viibinud aastaid ka vangis. Laps on 5 aastat juba kasvanud teadmisega, et tema isaks on keegi teine! Üsna pea on vabanemas siis vanglast lapse päris isa. Mis ohud mind võivad ees oodata ja mis õigused on kriminaalkorras korduvalt karistatud isal lapsele.

Suured tänud teile juba ette!

Toimub lahutus. Otsustasime ilma kohtuta läbi saada, kuid sooviks siiski selgitust. Terve kooselu jooksul (12a) on kõik pere kulutused kandnud ainult mees, naine praktiliselt töötanud pole ja nüüd töötades kulutab naine palga ainult endale. Jagamisele läheb kinnisvara (maja) ja 2 last (tüdrukud 6a ja 8a). Olen otsustanud, et maja müügist saadud raha teen siiski pooleks, et mõlemad saaks endale korteri. Üks laps läheb ema juurde, teine isa juurde, kusjuures 1 nädal kuus on 2 last ühe vanema juures ja siis teise vanema juures. Lisaks proovin toetada ema veel ühe lapse alimentide suuruses summas kuus, kuna min. palgaga ei tuleks ta toime. Kas selline lahendus on spetsialisti vaatest õigustatud, lähtudes laste heaolust? Samas tundub mulle, et olen hetkel paras "lüpsilehm", naine ei nõustu teise lahendusega vaid ähvardab kohtuga. Tema pakkus majandusliku jagamise lahenduse ja mina laste jagamise. Lahutuse põhjus on naise alkoholiprobleemid, mida naine muidugi ei tunnista.

Tere
Lapse isa pole huvi tundnud lapse vastu. Kohtu kaudu on nõutud elatis välja, kuid ma pole seda kunagi saanud. Võlg on suur. Kuid nüüd ma olen uues elus ja kui ma pole kunagi lapse jaoks elatist saanud, siis soovin sellest loobuda. Tahaksin ka hooldusõiguse vaid endale saada. Poleks aus, kui uus elukaaslane kasvatab last nagu oma last ja siis ilmub kunagi kusagilt välja bioloogiline isa. Kas ja kuidas on kõige lihtsam ainuhooldusõigust taotleda? Kas seda saab ka teha notari juures, et isa loobub allkirjaga lapsest, kaob temal ju elatise maksmise kohustus ja ka minul kergem.

Tere,
Mu praegusel elukaaslasel on 14-aastane tütar, kes sündis nn. vallaslapsena. Lapse tegeliku isaga läksid nad lahku juba kümne aasta eest, kuid kaks aastat tagasi otsustas ta lapse isalt kohtu teel alimendid välja nõuda. Isa kinnitas kohtus ka suusõnaliselt oma isadust ning tütrele väljastati uus sünnitunnistus, kus nüüd ka isa nimi kirjas. Vallasema toetust saab ema aga praeguseni. Kas see olukord on ikka õige või võib riik hakata kohtujärgselt makstud toetust tagasi nõudma?
Ette tänades

Lasteaia direktor ei luba last vanema õega lasteaiast koju minna. Oleme mõlemad mehega tööl, mõned päevad kella 21-ni ja sellepärast ei saa meist keegi lapsele lasteaeda järgi minna. Saaks minna ainult vanem õde, kes on üheksa aastane. Lasteaed ise asub meist umbes 200 meetri kaugusel, teed ületama ei pea, asub majade vahel. On käinud ka enne järgi, midagi ei ole juhtunud ja ta käiks ainult 3-4 korda kuus, teistel aegadel saaks ise käia. Ei ole ka tuttavaid, kes saaksid minna. Tegin direktorile ka oma digiallkirjaga avalduse, et võtan vastutuse enda peale ja luban lastel koju tulla. Aga ta ikka ei taha lubada. Töölt ka ju ära tulla ei saa. Kas direktor võib mu last lasteaias kinni hoida? Või peakski olema mingi valverühm, kus laps seni olla saaks?
Ma ei oska enam midagi teha.
Aitäh teile!

Isalt on kohtus välja nõutud elatis 2 lapsele summas 400 eurot, mis tuleb tasuda 05.kuupäevaks. Isa aga maksab summat osade kaupa natuke 05.kuupäeval ja siis millalgi ülejäänud osa. Kas mul on siiski õigus saada kogu summa 05.kuupäeval ja kelle poole pöörduda, et isa seda hakkaks tasuma?

Tere, lapse isa ei ole 11 aasta jooksul ei huvi tundnud ega ühendust võtnud. Samuti ei ole teda sünnitunnistusele kantud, ta ei soovinud seda. Millest alustada, et ta maksaks lapsele elatist. Kohtusse hagi esitamine?

Tänan!

Tere,
Ostsin osaluse ettevõttes 09.03.2004. Abielu lahutati 09.08.2004 ja lahutus jõustus 23.08.2004 tagaselja otsusega kostja 04.05.2004 esitatud kirjaliku avaldusega hagiavalduse suhtes, et ei ole nõudeid vara jagamiseks ja on nõus tagaselja otsusega. Hagiavalduse esitasin kohtule 20.02.2004
Kas praegusel juhul on endisel abikaasal mingi õigus, kui soovin osaühingu osa võõrandada? Kui jah, siis missugused on minu võimalused ja mida pean tegema? Soovin, et osaühingu osale ei oleks endisel abikaasal mingeid õigusi.