Perekonnaõigus
Küsimus: Kui suur võib olla maksimaalne kahe lapse elatisraha nõue, kui lapsevanem saab miinimumpalka?02.05.2014
Tere,
Kui suur võib olla maksimaalne elatisraha nõue, kui maksja lapsevanem saab miinimumpalka ja teise vanema juures elavaid lapsi on kaks?
Kui suur võib olla maksimaalne elatisraha nõue, kui maksja lapsevanem saab miinimumpalka ja teise vanema juures elavaid lapsi on kaks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise puhul ei ole kindlaks määratud selle maksmimaalselt suurust, vaid miinimummäär, milline on pool alampalka ehk käesoleval aastal 177,5 eurot. Sellest lähtuvalt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 177,5 eurot kuus.
Kui elatise maksmiseks kohustatud vanema palk on alampalga ulatuses, ei mõisteta temalt kummalegi lapsele tõenäoliselt elatist suuremas summas kui elatise miinimummäär, pigem võib asjaoludest olenevalt olla põhjendatud elatise vähendamine alla miinimumulatuse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vormistada korter ja auto, kui plaanime lahutada, kuid mitte veel, kas teha abieluvaraleping?02.05.2014
Tere! Meil on enne abiellumist pangalaenuga ostetud kaasomandisse kuuluv korter ja mehe nimel liisingus olev auto. Ja lisaks abielu ajal ostetud auto. Abielludes valisime ühisvara. Abieluvaralepingut ei ole. Oleme lahku minemas, ametlikult lahutamisega ei tahaks veel kiirustada. Mees soovib korteri ja autod jätta minule. Kuidas peaksime edasi toimima? Milline leping tuleks sõlmida, mis hõlmaks ka varem soetatud korterit ja liisingus olevat autot, et need jääksid ka tulevikus mulle, kui abielu lahutame või kui abikaasa hiljem meelt muudab? Kas oleks siiski mõttekam kohe abielu ka ametlikult ära lahutada? Kas piisab, et teeksime abieluvaralepingu?
Tänades!
Tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Soovitan Teil peale abieluliste suhete lõppemist võimalike komplikatsioonide vältimiseks abielu lahutada, kuid kui soovite kindlasti jätta abielu lahutamata, peaksite sõlmima abieluvaralepingu, millega lepite kokku, et edaspidi kohaldub teie varalistele suhetele lahusvara vararežiim.
Lisaks eeltoodule on abieluvaralepinguga on võimalik määrata ka Teie poolt märgitud esmete kuulumine Teie lahusvara hulka. Täpsema informatsiooni saamiseks soovitan Teil pöörduda notari poole, kes vastavalt Teie ja abikaasa soovidele valmistab vastava lepingu ette.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisabi saab nõuda välisriigist kui võlgnik elab ja töötab seal, kuid rahvuselt eestlane?30.04.2014
Tere,
Alustasin kiirmenetluse korras lapse elatisraha taotlemist lapse isalt ja sellega seoses küsisin ka elatisabi Eesti riigilt. Kui lapse isa töötab ja elab Soomes, kas siis on Eesti riigi asemel võimalik hoopis Soomest elatisabi küsida ja mis on nende summade erinevus ja kui pikalt Soome riik seda maksab?
Samuti kui kaua kestab menetlus Soomes ses osas?
Päikest
Alustasin kiirmenetluse korras lapse elatisraha taotlemist lapse isalt ja sellega seoses küsisin ka elatisabi Eesti riigilt. Kui lapse isa töötab ja elab Soomes, kas siis on Eesti riigi asemel võimalik hoopis Soomest elatisabi küsida ja mis on nende summade erinevus ja kui pikalt Soome riik seda maksab?
Samuti kui kaua kestab menetlus Soomes ses osas?
Päikest
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eestis on võimalik elatisabi saada lapsel, kes on Eesti alaline elanik või välismaalasest lapsel, kes elab Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel. Sellest lähtuvalt on Eestis elatisabi saamise võimalus seotud Eestis püsiva elamiskoha omamisega – kahjuks ei oska ma öelda, kuidas on elatisabi saamine reguleeritud Soomes ehk kas Soomest elatisabi taotleja alaline elukoht peab olema Soomes.
Soovitan Teil oma murega pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, kindlasti oskavad nad Teid elatisabiga seotud küsimustes aidata, võibolla anda infot ka Soome elatisabi süsteemi kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laen lahusvara parendamiseks on abielu ühiskohustus?28.04.2014
Tere
Meil on hetkel selline situatsioon, et oleme praegu vabaabielus ning elukaaslane saab kinkelepingu alusel kingituseks tühja krundi.
Mais me abiellume ning meie varasuhe on määratud "ühisvara". Nagu ma aru saan, siis kõik, mis on enne abielu kummalgi ning kinkelepingu teel saadud on nagunii lahusvara.
Kui nüüd elukaaslane võtab üksi ehituslaenu, et hakata sellele kinkelepingu alusel saadud krundile (lahusvara) maja ehitama, siis minu küsimus on, kas see laen, mille eest parendatakse lahusvara (krunti) on abielu ühiskohustus?
Millised kohustused mul sellega võivad tekkida juhul kui peaksime lahku minema? Kas on võimalusi kuidagi ennast selle vastu kaitsta?
Ette tänades,
Meil on hetkel selline situatsioon, et oleme praegu vabaabielus ning elukaaslane saab kinkelepingu alusel kingituseks tühja krundi.
Mais me abiellume ning meie varasuhe on määratud "ühisvara". Nagu ma aru saan, siis kõik, mis on enne abielu kummalgi ning kinkelepingu teel saadud on nagunii lahusvara.
Kui nüüd elukaaslane võtab üksi ehituslaenu, et hakata sellele kinkelepingu alusel saadud krundile (lahusvara) maja ehitama, siis minu küsimus on, kas see laen, mille eest parendatakse lahusvara (krunti) on abielu ühiskohustus?
Millised kohustused mul sellega võivad tekkida juhul kui peaksime lahku minema? Kas on võimalusi kuidagi ennast selle vastu kaitsta?
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie tulevane abikaasa võtab abielu ajal laenu maja ehitamiseks, kus te perekonnana elama hakkate, siis on tegemist ühise kohustusega, kuivõrd laen on võetud perekonna huvides.
Talle kingitava maa näol on tegemist Teie tulevase abikaasa lahusvaraga ja sellele maja ehitamine kinnistut ühisvaraks ei muuta. Sellegipoolest on võimalik arvestada Teie ja Teie tulevase abikaasa ühisvara hulka need kulutused, mis on tehtud maja ehitamiseks.
Soovitan Teil soojalt sõlmida tulevase abikaasaga abielludes abieluvaraleping, millega määrate ühisvara hulka ka krundi, mis abikaasale kingitakse. Sellisel juhul on Teie õigused kõige paremini kaitstud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elukaaslase on õigus naise alaealisi lapsi kasvatada kui naine käib Soomes tööl?28.04.2014
Tere
Oleme koos elanud üle kahe aasta ja ma tahan Soome tööle minna aga lastel on veel mai kuu koolis käia. Peale kooli tulevad lapsed ja mees järgi. Kas ma võin oma lapsed tema hoolde jätta kooli lõpuni või pean hooldusõiguse taotlema? Ja kuidas seda teha kui peab.
Aitäh
Oleme koos elanud üle kahe aasta ja ma tahan Soome tööle minna aga lastel on veel mai kuu koolis käia. Peale kooli tulevad lapsed ja mees järgi. Kas ma võin oma lapsed tema hoolde jätta kooli lõpuni või pean hooldusõiguse taotlema? Ja kuidas seda teha kui peab.
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste isal sellele vastuväiteid ei ole, et lapsi kasvatab kuni Soome kolimiseni Teie elukaaslane, siis ei näe ma selles mingit probleemi.
Kui aga laste isa peaks tahtma sellel perioodil ise laste eest hoolt kanda, ei ole põhjendatud jätta lapsi Teie elukaaslasega, sest laste eest hoolitsemise esmane õigus (ja ka kohustus) lasub lapse vanematel.
Kui Te laste isaga kuidagi kokkuleppele ei saa, võite taotleda laste viibimiskoha määramise otsustusõigust – kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus otsustada laste viibimiskoht. Nimetatud otsustusõiguse saamine on Teie jaoks vajalik ka laste Soome elama viimisel, kuivõrd vastava otsustusõiguse olemasolu on vajalik lastega seotud asjaajamisel (kool, lasteaed). Seda muidugi siis, kui laste isa ei ole vabatahtlikult andnud nõusolekut laste välismaale kolimiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui vanalt on lapsel õigus otsustada, kui tahab isa perekonnanime ema oma vastu vahetada?28.04.2014
Tere.
Lapsel on vaja uuendada id-kaarti ja saada pass! Tahan teda oma perekonnanimele saada, et hiljem ei oleks uute dokumentide vahetamisi. Laps on 15 ja augustis saab 16 aastaseks. Millal on õigus lapsel ise otsustada ja kas tal seda on või peab ootama tema täisealiseks saamiseni, et saaks lapse isa perekonnanime vahetada, sest isaga kokkupuuteid pole tal olnud 15 a ja huvi pole üles näidatud ja ametlikke alimente makstud? Kas on ilmtingimata vaja isa kuskilt teadmata kohast üles leida, et ta nõusoleku annaks? Lapse enda soov on nime vahetada!
Ette tänades
Lapsel on vaja uuendada id-kaarti ja saada pass! Tahan teda oma perekonnanimele saada, et hiljem ei oleks uute dokumentide vahetamisi. Laps on 15 ja augustis saab 16 aastaseks. Millal on õigus lapsel ise otsustada ja kas tal seda on või peab ootama tema täisealiseks saamiseni, et saaks lapse isa perekonnanime vahetada, sest isaga kokkupuuteid pole tal olnud 15 a ja huvi pole üles näidatud ja ametlikke alimente makstud? Kas on ilmtingimata vaja isa kuskilt teadmata kohast üles leida, et ta nõusoleku annaks? Lapse enda soov on nime vahetada!
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühise hooldusõiguse korral on lapse perekonnanime muutmiseks vajalik mõlema vanema nõusolek ja seda isegi siis, kui isa ja laps üldse ei suhtle. Kui nõusolekut ei ole võimalik saada, võib last kasvatav vanem pöörduda kohtu poole ja taotleda otsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks – kui kohus vanema nõude rahuldab, saab lapse perekonnanime muuta teise vanema nõusolekuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaks olema isa ja lapse koosviibimise graafik, kui suhtluskorras on "kuu aega 3 suvekuu jooksul"?25.04.2014
Tere,
kohtu poolt paika pandud suhtluskorras on, et isa veedab suvepuhkuse perioodil nt. 01.06-31.08 lapsega kokku kuu aega. Suvepuhkuse graafiku edastab lapse isa emale kokkulepitud kuupäevaks ning teatud kuupäevaks tuleb kohtumiste graafik suveks kokku leppida. Kas isa suvepuhkuse graafiku all on mõeldud seda, et see lapsel isaga veetmise kuu aega tuleb ära jagada nende 3 suvekuu peale või selle aja peale, mil isal on puhkus? Lapse isal on üldiselt väga tihe töögraafik ja puhkus ongi just terve kuu järjest.
Ette tänades!
kohtu poolt paika pandud suhtluskorras on, et isa veedab suvepuhkuse perioodil nt. 01.06-31.08 lapsega kokku kuu aega. Suvepuhkuse graafiku edastab lapse isa emale kokkulepitud kuupäevaks ning teatud kuupäevaks tuleb kohtumiste graafik suveks kokku leppida. Kas isa suvepuhkuse graafiku all on mõeldud seda, et see lapsel isaga veetmise kuu aega tuleb ära jagada nende 3 suvekuu peale või selle aja peale, mil isal on puhkus? Lapse isal on üldiselt väga tihe töögraafik ja puhkus ongi just terve kuu järjest.
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtumääruses/otsuses on puhkuste periood niivõrd üldiselt reguleeritud, tuleb vanematel lihtsalt kokkuleppele jõuda lähtuvalt sellest, millised on kummagi vanema plaanid ja võimalused suvepuhkuse ajal.
Kohtumääruse/otsuse sõnastus annab vanematele võimaluse kokku leppida neile kõige sobivamal viisil – olgu selleks kokkulepe, mille kohaselt laps ja isa veedavad suveperioodil kuuajalise järjestikkuse perioodi või kokkulepe, mille kohaselt jaotatakse kuuajane periood võrdselt/ebavõrdselt kolme suvekuu peale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui kohus ei lahuta abielu, sest ei suudeta USA-s teise perega elavale mehele kohtu kirja kätte toimetada?25.04.2014
Kohus tegi määruse, et keeldub minu abielu lahutamast abikaasast, kes elab juba minust 10 a lahus ja välismaal ja tal on teine pere. Abikaasa ise on eestlane. Põhjus, kuna korduvalt pole õnnestunud mehe välismaa aadressile kohtukutset allkirja vastu kätte toimetada. Avalikes teadaannetes avaldamist pidas kohus ebasobivaks, kuna kostja välismaal. Seega leidis kohus, et abielu ei saa lahutada, kui MINA ei taga, et teine poole USA-s annab allkirja, et dokumendid kätte saanud. Samas ma tean, et teine pool on dokumendid saanud, kuna ta kirjutas mulle e-maili, mille saatsin ka kohtule. Kohus ei pea seda piisavaks tõendiks. Kas nii saabki sundida, mind igavesti abielus olema, sest teine pool lihtsalt pahatahtlikkusest hoiab kõrvale? Määruse edasikaebamiseks on aega vaid 15 päeva. Oleksin Teile tänulik, kui oskaksite anda head nõu.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks abikaasadest elab välismaal, võib abielu lahutamine tõesti olla komplitseeritud.
Ilmselt oleks Teie olukorras põhjendatud esitada määruskaebus ja põhjendada, et olete juba teinud kõik endast oleneva abikaasale kohtudokumentide kättetoimetamiseks.
Samuti oleks ilmselt mõttekas üritada veenda abikaasat abielu lahutamise vajalikkuses.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas oleks õige jagada hooldekodu arveid, kas vanaema laste vahel võrdselt või võttes arvesse ka lastelaste arvu?23.04.2014
Tere,
Käesoleva aasta kevadel sai minu 91-aastane vanaema paigutatud ootamatu tervise halvenemise tõttu hooldekodusse. Vanaemal on 3 tütart. Igal tütrel omakorda kaks last, ühel neist 3 last.
Hooldekodu leping on vormistatud hetkel minu nimele. Uurides ise veidi vastavaid teemasid, jõudsin järeldusele, et õiglane on hooldekodu tasu jagada 3 vanaema tütre vahel (tädi 1, tädi 2, tädi 3). Nii ka tegin.
Nüüd üks vanaema tütardest (tädi 2) teatas, et tema ei ole sellega nõus, et osalustasu tuleb jagada 5 ks, ehk siis lisaks ka minu ja minu õe vahel, kuna vanaema on meid kõige enam oma aktiivse eluaja jooksul hoidnud. Samas on sellel samal tädil (tädi 2) endal 2 last, keda samamoodi on vanaema hoidnud ja sama tädi on oma emalt ja isalt (minu jaoks vanaema ja vanaisa), saanud kõige enam rahalist toetust nende aktiivsel eluperioodil.
Tädi 3 on teinud ettepaneku, et osalustasu tulekski jagada just 3 tütre vahel ja kui need tütred saavad oma laste abiga seda kohustust kergendada, siis on väga hästi. Keskmine tädi hetkel veel mingeid vastuväiteid esitanud ei ole, kuid mingil hetkel oli temagi väitnud, et tema lapsed hooldekodu osalustasusse ei puutu, kuna vanaema ei ole neid nii palju hoidnud, kui mina ja minu õde jne.
Samas keskmise tädi juures elas vanaema päris pikki aastaid ja oli alati kodus, kui tädi ise tööl pikad päevad oli.
See fakt, kui palju vanaema kellegi tütre lapsi hoidnud on või ei ole hoidnud ei ole antud olukorras määrav.
Kuidas juriidiliselt õige on ja millise seisukoha ma pean võtma? Lepinguliselt hetkel olen vastutuse võtnud mina ja jaganud tasumisele kuuluva summa kolmeks ja selle kohta saatnud arve ka tädidele. Millisele Perekonna seaduse punktile ma saan ja peaksin viitama, et kõik õige oleks?
Ideaalis koostaks kaaskirja, mille saadaks tädidele järgi, kus on viidatud just vajalikele seaduse punktidele.
Käesoleva aasta kevadel sai minu 91-aastane vanaema paigutatud ootamatu tervise halvenemise tõttu hooldekodusse. Vanaemal on 3 tütart. Igal tütrel omakorda kaks last, ühel neist 3 last.
Hooldekodu leping on vormistatud hetkel minu nimele. Uurides ise veidi vastavaid teemasid, jõudsin järeldusele, et õiglane on hooldekodu tasu jagada 3 vanaema tütre vahel (tädi 1, tädi 2, tädi 3). Nii ka tegin.
Nüüd üks vanaema tütardest (tädi 2) teatas, et tema ei ole sellega nõus, et osalustasu tuleb jagada 5 ks, ehk siis lisaks ka minu ja minu õe vahel, kuna vanaema on meid kõige enam oma aktiivse eluaja jooksul hoidnud. Samas on sellel samal tädil (tädi 2) endal 2 last, keda samamoodi on vanaema hoidnud ja sama tädi on oma emalt ja isalt (minu jaoks vanaema ja vanaisa), saanud kõige enam rahalist toetust nende aktiivsel eluperioodil.
Tädi 3 on teinud ettepaneku, et osalustasu tulekski jagada just 3 tütre vahel ja kui need tütred saavad oma laste abiga seda kohustust kergendada, siis on väga hästi. Keskmine tädi hetkel veel mingeid vastuväiteid esitanud ei ole, kuid mingil hetkel oli temagi väitnud, et tema lapsed hooldekodu osalustasusse ei puutu, kuna vanaema ei ole neid nii palju hoidnud, kui mina ja minu õde jne.
Samas keskmise tädi juures elas vanaema päris pikki aastaid ja oli alati kodus, kui tädi ise tööl pikad päevad oli.
See fakt, kui palju vanaema kellegi tütre lapsi hoidnud on või ei ole hoidnud ei ole antud olukorras määrav.
Kuidas juriidiliselt õige on ja millise seisukoha ma pean võtma? Lepinguliselt hetkel olen vastutuse võtnud mina ja jaganud tasumisele kuuluva summa kolmeks ja selle kohta saatnud arve ka tädidele. Millisele Perekonna seaduse punktile ma saan ja peaksin viitama, et kõik õige oleks?
Ideaalis koostaks kaaskirja, mille saadaks tädidele järgi, kus on viidatud just vajalikele seaduse punktidele.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie vanaema ülalpidamiskohustus lasub eeskätt tema lastel ehk siis antud juhul kolmel tütrel. Vanaema kolm tütart täidavad vanaema suhtes ülalpidamiskohustust PkS § 105 lõike 3 kohaselt osavõlgnikena ja iga osavõlgniku osa suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
Seega tuleks hooldekodu arved jagada vanaema kolme tütre vahel. Põhjendatud võib olla hooldekodu arve jagamine ebavõrdsetes osades, kuid ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks ilmselt ühelgi Teie vanaema tütrel alust ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis õigused on minul elamule, mille jaoks võtsime laenu, aga ehitasime mehe sugulaste maale ja mees sai selle kingitusena omale?22.04.2014
Tere. Olukord: abielus, 2 last, vara leping puudub. Plaanis lahutus.
Esiteks: abikaasale on kingitud kinnisvara enne meie abielu sõlmimist. Eeldan, et sellele mul igasugune õigus puudub?
Teiseks: võttis abikaasa meie abielu ajal pangalaenu ja ehitas selle eest elamu oma sugulaste krundile. Hiljem kingiti see (meie abielu ajal) talle. Mis õigused on minul sellele elamule? Kas asjaolu muudab see, et lahutus tuleb minu algatusel? Tänud vastuse eest.
Esiteks: abikaasale on kingitud kinnisvara enne meie abielu sõlmimist. Eeldan, et sellele mul igasugune õigus puudub?
Teiseks: võttis abikaasa meie abielu ajal pangalaenu ja ehitas selle eest elamu oma sugulaste krundile. Hiljem kingiti see (meie abielu ajal) talle. Mis õigused on minul sellele elamule? Kas asjaolu muudab see, et lahutus tuleb minu algatusel? Tänud vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõigepealt märgin ära, et lahutuse asjaolud, sh see, kumb abikaasa teeb ettepaneku abielu lahutamiseks, ei mõjuta kuidagi ühisvara jagamist.
Kinkelepingu teel omandatud esemed on teadaolevalt kingisaajast abikaasa lahusvara, kuid siiski võib Teie olukorras kõne alla tulla nende kulutuste väärtuse arvamine ühisvara hulka, mis on abikaasa lahusvarale abielu ajal tehtud. Konkreetsemate seisukohtade võtmine eeldab siiski detailsemat ülevaadet kõnealustest asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand