Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on õigus kahtluse korral naiselt uurida millele minu makstav elatis kulub?06.11.2018

Tere !
Olen kahe lapse isa kes oli sunnitud välja kolima naise soovil, maksan iga kuu vabatahtlikult oma lastele 500 EUR. Kas mul on õigus kahtluse korral naiselt uurida millele see raha täpselt kulub kui ta ei käi tööl ja on pangakonto miinuses?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kahjuks puudub Perekonnaseaduses õigusnorm, mis kohustaks elatist saavat vanemat esitama elatist maksvale vanemale tagasisidet/tõendeid elatise kasutamise kohta. Seaduses on vaid säte, mis kohustab vanemat kasutama elatist vaid lapse huvides, sellele saate rõhuda, kui palute ülevaadet elatise kasutamise kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas oma pärandiosa kinkimiseks on mingi kindel aeg?06.11.2018

Pärast abikaasa surma loobusin 3 kuu jooksul oma sundpärandi osast, mis tuli mulle automaatselt. Kavatsen oma osa kinkida, aga seoses sellega tekkis mul küsimus: kas kinkelepingu vormistamiseks on mingi kindel ajavahemik või on see minu valik, millal vormistan (surmast möödub nov. 6 kuud)? Kas pean vormistama kinkelepingu notari juures, kus esitasin loobumise ja kelle juures tütar sai oma osa kohta pärimistunnistuse. Kas on mul õigus vormistamiseks teises notaribüroos?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui loobusite enda pärandi osast, siis te ei saa seda kinkida, kuna teie asemele asub järgmine pärija seadusjärgse pärimise regulatsiooni järgi.

Juhul kui te loobusite vaid mingist pärandi osast, siis enda päritud osaga saate teha nii nagu soovite, kuna selle omandiõigus on teile üle läinud. Kui pärimismenetlus on läbi viidud ning te olete asja pärinud, siis saate vormistada soovitud kinkelepingu. Kinkeleping sõlmitakse üldjuhul kirjalikus vormis. Kinkeleping tuleb sõlmida notari juures, kui seadusest tulenevalt on notariaalne tehingu vorm ette nähtud - näiteks kui tegemist on kinnisasjaga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Kuidas on õige ja õiglane elatisraha maksta, kui mehe juures on 20-aastane täisealine meie laps ja minu juures 12-aastane?05.11.2018

Tere.
Lahutasime ja jagasime lapsed ära - 20a tütar jäi isa juurde ja 12a tütar jäi minu juurde. Vanem tütar käib ülikoolis ja mees ütles, et kuna lapsed jagatud, pole vaja meil üksteisele alimente maksta aga nüüd tema avastas, et temal kulud nii suured ja nõuab minult vanema lapse jaoks raha, kusjuures mina olen selle aasta jooksul vanemale lapsele raha andnud aga tema noorema lapse jaoks mitte midagi. Kuidas oleks õiglane ja õige edasi tegutseda. Tänud

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kui suured on kummagi lapse ülalpidamiskulud. Kui lastele tehtavad kulutused on võrdsed, ei ole tõepoolest alust kummaltki vanemalt elatise nõudmiseks. Kui aga ühe vanema kulutused on suuremad, tuleks teisel vanemal siiski elatist maksta, vastavalt siis poole ulatuses, milles tema ülalpidamiskulud on väiksemad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ja kuidas arvestatakse abielulahutuse korral laste elupinna kulusid nagu laen, üür, kommunaalkulud?05.11.2018

Küsimus lihtne: kas ja kuidas arvestatakse abielulahutuse korral laste elupinna kulusid nagu laen, üür, kommunaalkulud jne jne? Kui lapsed jäävad elama ema juurde, siis kas minu kui isa kohustus on arvestada, et pool nendest kuludest tuleb arvestada elatisraha sisse?
Täpsuse huvides lisan, et mul pole laste parema heaolu nimel rahast kahju, aga samas: ühtlasi katan ju sel juhul ka laste ema elamispinna kulusid (mis pole põrmugi väikesed), lisaks pean toime tulema enda uue elamispinna soetamise, ülalpidamise jms-ga. Et sel juhul saab üks pool võimaluse jääda kokku lastega (lahutus pole tingitud vägivaldsusest vms-st), lisaks kaasnevad teisele poolele ka suuremad kulud.
Milline on sellistel puhkudel praktika ning kummagi poole kohustused ja õigused?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui toimub lahkuminek/lahutus ja üks vanematest jääb igapäevaselt lapsi kasvatama, peaks lahus elav vanem täitma laste suhtes ülalpidamiskohustust eelkõige elatise maksmise teel. Laste eluasemekulud kuuluvad samuti elatise sisse, ühe lapse osa arvestatakse välja proportsionaalselt eluruumis elavate isikute arvuga ehk kui eluruumis elab nt ema koos kahe lapsega, on ühe lapse osa 1/3 eluasemekuludest ja lahus elaval vanemal tuleb kahe lapse pealt kanda pool sellest 2/3-st eluasemekulude kogusummast. Teine pool 2/3-st tuleb kanda lapsi kasvataval vanemal, samuti oma isiklik eluasemekulu (1/3).

Elatise suuruse väljaarvutamiseks tuleb kokku liita kõik laste igakuised ülalpidamiskulud (sealhulgas siis nende osa eluasemekuludest) ja jagada (üldjuhul) pooleks, ühe poole maksab lahus elav vanem elatisena ja teise poole annab lapsi kasvatav vanem vahetult kulutusi tehes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas eksabikaasa saab oma puude tõttu minult elatist nõuda?05.11.2018

Tere,
olen lahutatud 15 aastat ja mul on uus pere ja laps. Eksnaine lapsest saadik puudega ja 16 aastat elukaaslane, kolm täiealist last ka, kas tal on õigus nõuda elatist, kuna puue on, käib ka tööl kuid mitteametlikult.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ainult puude olemasolu ei anna alust endiselt abikaasalt elatise nõudmiseks, kui isik on võimeline endale ise sissetulekut teenima. Kui lahutatud abikaasa peaks seda siiski kohtu kaudu nõudma, on võimalik ilmselt tõestada, et ta on võimeline sissetuleku teenimiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kust ma leian erapooletu spetsialisti, kes hindaks veenäidu õigsust?03.11.2018

Tere,

Ma juba pöördusin ja sain vastuse: kui korteriühistu jääb endale kindlaks, et nemad ei ole näidu lugemisel eksinud, siis tuleks pöörduda erapooletu spetsialisti poole, kes kontrollib nii veemõõtja näitu, kui selle korrasolekut.
Juhul, kui selgub, et probleem on veemõõtjas endas, siis on Teil olemas ka alus, millega paluda korteriühistul arvet muuta.
Olen proovinud otsida, kuid ei leia, kust ma leian erapooletu spetsialisti, mis firma sellise teenusega tegeleb? Aitäh!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, Eestis on keskseks mõõtevahendite kalibreerimise ja inspekteerimisettevõtteks AS Metrosert, kelle hinnakiri sisaldab ka veemõõtjate kontrolli teenust.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida peaks KÜ tegema, et vormistada registris muudatus, et ühistul ei ole juhatust ja ei peaks esitama aruannet?03.11.2018

Tere!

8-korteriga korteriühistu on moodustatud aastast 96. Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel on kuni kümne korteriomandiga majas korteriühistu juhtimine võimalik ka ilma juhatuseta ja kü ei peaks enam koostama ning esitama ka majandusaasta aruannet. Missugune peaks olema kü eelnev tegevus, et äriregistris vastav kanne saaks korrektselt teostatud? Kas 2018. aasta majandusaasta aruande koostamine ja esitamine sõltub ka sellest, millal muutmiskanne äriregistris kinnitatakse? Kuna on aasta lõpp, siis täpselt ei tea, kas jõuab see tegevus teha aasatal 2018 või 2019. Tänud!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kuni 10 korteriga korteriühistu majandusaasta aruande esitamise kohustusest vabanemiseks peavad korteriomanikud kutsuma tagasi korteriühistu juhatuse ning jätkama majandamist ühiselt.

Arvestades asjaolul, et 2018 majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohustus on juhatusel (vt MTÜS § 36), siis asun seisukohale, et aruanne tuleb esitada juhul, kui juhatuse volitused on 30.juuni 2019 seisuga, ehk majandusaasta aruande esitamise tähtajal, jõus. Soovitan küsimuse üle täpsustada ka korteriühistute registrist ja/või maksuametist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas kodukorra vastuvõtmine oleks abiks, et korteriomanikku, kelle korteris toimuvad kaklused, oma tegevuse eest vastutama panna?03.11.2018

Korteriühistu juhatus väidab, et ühistul ei ole mõtet kehtestada kodukorda. Samas on ühistus korteriomanik, kelle korteris toimuvad kaklused, lärmakad koosviibimised ja sellega kaasnevad öörahu rikkumised.
Siit siis küsimus, kas kodukorra vastuvõtmine oleks abiks, et sellist korteriomanikku oma tegevuse eest vastutama panna või kas ühistu juhatus saab mõnel muul moel antud korteriomanikku mõjutada?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kuna korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) paragrahv 31 sätestab korteriomaniku kohustused piisavalt selgelt, ning KrtS ei näe ette võimalust neid suurendada, siis ei ole lisareeglite (kodukorra) kehtestamisel tõepoolest suurt mõtet.
Olukorrad, kus korteriomanik ühiselureeglitele ei allu, tuleb lahendada korteriomanike üldkoosoleku kaudu, minnes äärmise vajaduse korral kuni korteri võõrandamisnõudeni välja.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu saab nõuda torutööde teostajalt tehtavate tööde kohta garantiikirja?03.11.2018

Tere,
Mul selline probleem, et seoses köögi renoveerimisega tuli kööki tulevaid veetorusid seinale lähemale liigutada (asukoht ei muutunud), kunas need torud on nii öelda ühistu omad siis nõuab korteriühistu juhatus tehtavate tööde kohta teostajalt garantiikirja. Tööde tellija ja maksja olen mina, korteriomanik. Siit ka minu küsimus, et kas selline nõue ühistult on õiguspärane ja kas ma pean garantiikirja esitama ühistule ja kas mul on õigus küsida ka hüvitist seoses torude liigutamisega?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 12 kohaselt peaks kõik kaasomandi esemega seotud tööd toimuma korteriühistu kaudu, või minimaalselt tema eelneva kooskõlastuse alusel. Juhul, kui seda ei ole tehtud, siis puudub töö tellinud korteriomanikul alus nõuda tehtud tööde eest hüvitist. Samuti kannavad korteriomanik ja töö teostaja korteriühistu ees tööde kvaliteedi eest vastutust juba seaduse alusel.
Eeltoodut silmas pidades ei ole garantiikirja esitamine korteriühistule vajalik, küll aga tuleb talle töö ette näidata, ning tõendada, et see on tehtud kvaliteetselt.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas vormistada oma 50% osa kinkimine abikaasale, nii et talle kuuluks siis 100%?01.11.2018

Tere!
Oleme abikaasaga OÜ-s 50/50 osanikud. Nüüd on minul soov oma osa abikaasale kinkida, kuna tegemist on mikroettevõttega, kus tema üksi majandab. Kuidas seda toimingut vormistada, et vastav muutmiskanne saaks äriregistris korrektselt tehtud? Tänud!

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Sellises olukorras tuleks pöördada notari poole, et sõlmida kokkulepe ühisvara osaliseks jagamiseks selliselt, et äriühingu ainuomanikuks on edaspidi ainult üks abikaasadest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal