Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kaua ma saan meie ühist korterit jagada, et lapsed seal elada saaks ja ma ise elaksin mujal?13.05.2020

Tere
Me küll lahutasime aga oma ühiskinnisvara ei jaganud notarjaalselt. Olude sunnil mina lahkusin meie ühiskinnisvara korterist ja lapsed jäid kindlasse koju isa juurde. Maksan ka lastele ja olen muidugi nendega koos. Aga hetkel olukord selline, et nende isal uus naine ja ka uus laps tulemas. Kaua ma saan meie ühiskinnisvara jagada nii, et oma lastele see jätta, mitte, et ma tahaks seda.
Tänan vastuse eest

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ühisvara jagatakse abikaasade vahel ja seal on mitu võimalust - müüa ühisvara ja jagada müügitulu peale kohustuste täitmist endiste aikaasade vahel võrdsetes osades või jätta ühisvara ühe abikaasa ainuomandisse ja panna talle kohustus omandi kaotanud abikaasale tema osa eest hüvitist maksta.

Kui Teie kindel soov on aga kinkida enda osa lastele (ilmselt siis eeldusel, et endine abikaasa teeb sama), on see võimalik vaid omavahelisel kokkuleppel. Seega peaksite vastava ettepanekuga endise abikaasa poole pöörduma.

Ühisvara on võimalik jagada 30 aastat peale abielu lahutamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saab jagada osaühingu kui juhatuses on nüüdseks lahutatud abikaasad ja tütar?13.05.2020

Tere, Kuidas saab jagada osaühingu kui juhatuses on abikaasad (nüüdseks lahutatud) ja tütar. Osakud jagunevad 34 ja 33,33. Hetkel on üks juhatusest lahkunud ja omab ainult osakud 33%. Endistel abikaasadel on veel vara maja näol jagamata.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ühisvaraks loetakse nii abielu ajal soetatud kinnisvara kui ka abielu ajal registreeritud äriühing.

Antud juhul ongi abikaasade jagatava ühisvarana käsitletavad nii maja kui ka osaühing (osaliselt). Osaühingu osa, mis abikaasade vahel jagamisele ei kuulu, on tütre osa. Abikaasade vahel jagatakse võrdsetes osades (kui ei lepita kokku teisiti) abikaasadele kuuluvad osad. Kui endised abikaasad ei soovi jätkata ühist osalust äriühingus, on võimalik emmal-kummal abikaasal teise osa välja osta, hüvitades talle vastavalt proportsionaalse osa äriühingu väärtusest.

Alati on parimaks lahenduseks ühisvara jagamise osas kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine, kuid kui kokkulepet ei saavutada, on võimalik ühisvara jagamist nõuda ka kohtu kaudu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas autorongi lubatud mass B 96 kategooriaga on registrimassi või täismassi järgi?12.05.2020

Tere
Palun võimalusel selgitust. Olen teinud B 96 kategooria, mille järgi võib autorongi mass olla 4250kg. Küsimus selles, et olen elanud teadmisega, et see käib registrimassi järgi ja ka sellest lähtuvalt muutnud haagise registrimassi, et oleks legaalne vedada. Olen selle teadmisega sõitnud juba mitmeid aastaid ja sekeldusi pole olnud. Nüüd peeti mind kinni ja väidetakse, et loeb täismass. Tegin ARK-i eksamid sama haagise ja sama autoga ning siis kõik nagu toimis ja keegi ei öelnud, et midagi valesti oleks olnud. Kas mul on sellisel juhtumil tugineda millegile, millega saaksin vastulause esitada trahvi nõudele, või on asi jokk. Vajadusel võin täpsustada täpsed massid. Aga registri massi järgi olen piirides ja täismassi järgi läheb paarsada kilo üle.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Alates 2011.a 1.juulist on juhtimisõiguse seisukohast lähtutud sõidukite täismassidest, mitte registrimassidest, nagu enne 01.07.2011.a kehtinud liiklusseaduses. Kehtiva LS § § 93. Mootorsõidukite kategooriad
(1) Mootorsõidukid ja autorongid jagunevad vastavalt juhtimisõigusele põhikategooriatesse ja alamkategooriatesse.

(2) Mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised:
Punkt 3: B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist.

Seega, kui ütlete, et haagise täismass ületab 4250 kg, siis on sellise haagise B-kategooria auto haakes vedamiseks vaja BE autorongi juhtimise õigust.

Millised seisukohad ja väited vastulausesse kirjutada, on valitava kaitsetaktika küsimus ja seda olemasoleva info põhjal paika panna ei saa.
 

Küsimus: Kuidas lõpetada elatise maksmine läbi kohtutäituri?12.05.2020

Elan soomes kus minult nõuti lapsele kuuluv võlgnevus välja. Tänaseks pole võlgnik olnud 6 aastat. Kohtutäitur menetlust ei lõpeta, menetluse lõpetamist ei soovi ka lapsega koos elav lapsevanem. Samas esitades soome kohtutäiturile valeandmeid üritades endale suuremaid summasid saada kui kohtumääruses kirjas. Kuidas lõpetada elatise maksmine läbi kohtutäituri?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui olete oma elatisvõlgnevuse ja sellega seotud täitekulud täielikult tasunud, ei näe ma põhjust, miks peaks täitemenetlust jätkama. Palun pöörduge kohtutäituri poole ja paluge konkreetset selgitust, miks ei ole võimalik täitemenetlust lõpetada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas lahendada olukord, kui soovin kolida kooliteed alustava lapsega teise linna, aga isa on kolimise vastu?08.05.2020

Tere.
Soovin kolida kooliteed alustava lapsega teise linna. Isa on kolimise vastu. Oleme eelnevalt jaganud last nädala kaupa, ühisel kokkuleppel. Isaga suhtlemisele piiranguid ei sea vaid toetan igati! Kuidas minna edasi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isaga omavahel kokkuleppele jõuda ei õnnestu, soovitan kõigepealt pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole - võibolla õnnestub lapse isaga spetsialisti vahendusel lapse tulevases elukorralduses kokkuleppele jõuda. Kui vanemad siiski kokkuleppele ei jõua, on võimalik pöörduda vastava avaldusega kohtu poole ja taotleda hooldusõiguse üleandmist osas, mis annab vanemale õiguse määrata kindlaks lapse elukoht.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas naine võib 5 aastat pärast lapse sünnitamist nõuda isalt elatise ka kõigi nende aastate eest?08.05.2020

Tere! Kui naine sünnitas lapse ja viie aasta pärast teavitas meest, et see on tema laps, kas ta võib nõuda elatise ka möödunute aastate eest?
Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui isa ei ole lapse sünnitunnistusele kantud, siis ei ole võimalik temalt lapsele elatist nõuda. Kui isa kantakse lapse sünnitunnistusele, on üldjuhul võimalik elatist nõuda alates elatishagi esitamisest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas firmajuht, kes sõidab oma firmale kuuluva veoautoga (CE), aga ei saa selle eest palka, on kohustatud omama autojuhi kutsetunnistust?07.05.2020

Kas firmajuht, kes sõidab oma firmale kuuluva veoautoga (CE), aga ei saa selle eest palka, on kohustatud omama autojuhi kutsetunnistust?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ilmselt peate kutsetunnistuse all silmas ametikoolituse läbimist tõendavat dokumenti.

Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana ja juhib veoautojuht veoseveol liiklusseaduse kohase C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või CE- või C1E-kategooria autorongiga või bussijuht sõitjateveol liiklusseaduse kohase D-kategooria või D1-alamkategooria mootorsõiduki või DE- või D1E-kategooria autorongiga.

Üldisest nõudest on siiski ka erandid:

Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimise nõuet ei kohaldata juhi suhtes, kes juhib traktorit või trolli.

Erandit kohaldatakse ka juhi suhtes, kes juhib sõidukit:
1) mille suurim lubatud kiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis;
2) mida kasutavad Kaitsevägi, päästeasutus ja riikliku järelevalve teostaja või mille kasutamine on nende kontrolli all;
3) mis läbib tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi ning on uus või ümberehitatud sõiduk, mida pole veel kasutusse võetud;
4) mida kasutatakse hädaolukorra ohu kõrvaldamiseks või hädaolukorra, erakorralise seisukorra või päästeseaduse tähenduses päästesündmuse lahendamiseks;
5) mida kasutatakse õppesõidul või ametikoolitusel;
6) mida kasutatakse mitteäriliseks sõitjate- ja veoseveoks isiklikul eesmärgil või
7) millega veetakse materjali või seadmeid, mida juht kasutab oma tööks, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala.

Seega omab tähtsust veo iseloom, mitte see, kas juht selle eest palka saab või mitte. Kui veo faktiline põhjus on veoteenuse osutamine (tasu eest või tasuta) ja seda teostab äriregistrisse kantud juhatuse liige, siis on tegemist töötamisega isegi juhul, kui sellekohast töölepingut ei ole sõlmitud. Veokit juhtides ei täida firma juht firma juhtimise ülesannet, vaid konkreetset töösooritust, mis on käsitletav tööna. Kas ta selle eest endale palka maksab, ei ole primaarne.

Kuigi autoveoseaduse § 36 lg 1 kohaselt peab ametikoolituse läbima isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, ei saa minu hinnangul töö- või võlaõigusliku lepingu kirjalik vormistamata jätmine mõjutada tegevuse sisu. Töölepingu 1 lg 2 kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Küsimuses toodud näite puhul saab firma juhi tegevust vaadelda tööna äriühingu e. teise isiku huvides.

Kui firmajuht kasutab äriühingu CE kategooria sõidukit (haagisega veoauto) lihtsalt lõbusõiduks või muul mitteärilisel isiklikul otstarbel, siis töö tegemisest ilmselt rääkida ei saa. Sellisel juhul peab aga sõidukijuht arvestama vajadusega tõendada sõiduki juhtimist tööga mitteseotud eesmärkidel.
 

Küsimus: Kas jalgratta- ja jalgtee tohib eraldada sõiduteest kammjoonega 911a?06.05.2020

Tere,
Kas jalgratta- ja jalgtee tohib eraldada sõiduteest kammjoonega 911a?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teemärgis 911A tähistab sõidutee äärt. Jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee LS § 2 p 78 tähenduses. Seega võib minu hinnagul kammjoonega jalgratta- ja jalgteed sõduteest eraldada.
 

Küsimus: Kuidas käib hooldusõiguse üleandmine ühele vanemale, kas ainult läbi kohtu või on muid variante?05.05.2020

Tere!
Hooldusõiguse üleandmine ühele vanemale käiks ainult läbi kohtu või on muid variante? Laps on minu suhtes agressiivne ja vägivaldne ning soovin anda hooldusõiguse üle lapse isale. Millised võimalused mul selleks on? Kas seda saaks teha ka ainult lastekaitse spetsialist või siiski pean ise selleks kohtu poole pöörduma. Arvestades, et asjade lahendusega väga kiire, siis kas kohtult saaks taotleda ka kiirmenetlust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Hooldusõiguslikke muudatusi on võimalik teha vaid kohtu kaudu. Nö kiirmenetlust ei ole võimalik antud asjas rakendada, küll aga on võimalik taotleda esialgse õiguskaitse rakendamist ehk lapse elukorralduse reguleerimist kohtumenetluse ajaks, kuni kohtulahendini.

Iseenesest ei pruugi hooldusõiguslike muudatuste tegemine olla vajalik, kui vanemad on võimelised saavutama kokkuleppe lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra osas. Selles küsimuses aitab vanemaid lepitada ka lastekaitsespatsialist, seega esimeses järjekorras soovitan kindlasti tema poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas Soomes sõlmitud varajagamisleping tuleb kuidagi Eestis kinnitada või registreerida?04.05.2020

Abielu 1992, Eesti kodanikud, alaliselt Soomes 2004, lahutatud 2012 Soomes, seal ka Ositussopimus ehk vist varajagamisleping. Abieluvaraleping puudub.
Jagatava vara hulgas ka Eesti kinnisvara. Kas Soomes sõlmitud varajagamisleping tuleb kuidagi Eestis kinnitada või registreerida? Sest näiteks maad müües näeb notar ikka, et vara on abielu ajal soetatud ja nõuab eksabikaasa nõusolekut, kuigi Ositussopimukse järgi on vara jagatud ja peaks kuuluma ainult mulle.
Kuidas ma saan Soomes sõlmitud varajagamislepingu Eestis kehtima?
Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Soomes sõlmitud ühisvara jagamise lepingu alusel on Teil võimalik teha vastavad omandiõiguse muudatused kinnistusregistris. Selleks tuleb pöörduda vastavasisulise avaldusega kinnistusregistrisi poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand