Õigus

Süü tõendamine on menetleja kohustus. Seega peab menetleja tõendama ka seda, millises kiiruserežiimis mõõtetulemuse fikseerimisel mõõdetav sõiduk asus. Sellist asjaolu on võimalik tõendada näiteks mõõteobjekti kaugusega mõõtjast. Lasertüüpi kiirusmõõtjad fikseerivad ka mõõteobjekti kaugusest. Seega, kui on teada mõõtmise koht ja mõõteseade kuvab ka objekti kauguse seadmest, on võimalik tuvastada objekti asukoht teel.
Radartüüpi mõõtjatel kauguse mõõtmise funktsiooni ei ole. Sellisel juhul tuleb mõõdetava objekti kaugus tuvastada muul moel (tunnistajate ütlused, videosalvestis vm asjakohane tõend).

Kuidas antud juhul mõõtekaugus on tuvastatud ja kas olemasolevate tõendite pinnalt saab tuvastatud kauguse usaldusväärseks tunnistada, tuleb hinnata väärteomaterjalide põhjal. Kui soovite selles osas hinnangut, küsida väärteomenetlejalt väärteotoimiku koopia, võtke see kaasa ja tulge konsultatsioonile.

Tere!

Kui isa (või tema eestkostja) esitab kohtule elatise väljamõistmise nõude, siis tuleb tema pojal kohtule tõendada, et isa ei ole tema suhtes ülalpidamiskohustust täitnud - kui poeg seda tõendab, võib kohus poja ülalpidamiskohustust isa suhtes kas piirata või sellest üldse vabastada.

Kui poeg peab tõendama, et temalt ei ole alust elatist nõuda, siis on tal võimalik esitada tõendid selle kohta, et isalt on kunagi kohtu kaudu elatist nõutud ja tema suhtes on algatatud täitemenetlus. Kui elatist kohtu kaudu nõutud ei ole, on tõendamine keerulisem, abiks võivad olla asjakohaste tunnistajate kirjalikud ja suulised tunnistused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kirjeldatud olukorras võiks olla põhjendatud elatise vähendamine. Kui laste emaga ei ole võimalik omavahel kokkuleppele saada, tuleb elatise vähendamise hagiga kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu elatise suuruse muutmise hagilt ei võeta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Perekonnaseaduse § 98 lõige 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Samuti sätestab PkS § 102 lõige 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (seejuures alaealise lapse ülalpidamisest vanem ei vabane).

Eelöeldu tähendab seda, et piiratud rahaliste vahendite korral tuleb ülalpidamise andmisel eelistada alaealist last täisealisele lapsele ja viimase elatis sõltubki suuresti vanemate varanduslikust olukorrast. Võib tekkida ka olukord, kus täisealise lapse ülalpidamiskohustus langeb suuremas osas parema majandusliku olukorraga vanemale (enam-vähem võrdsete rahaliste vahenditega vanemate puhul jaotub ülalpidamiskohustus võrdsetes osades).

Kui täisealine laps on kantud ülikooli nimekirja, on tal õigus saada oma vanematelt ülalpidamist PkS § 97 punkti 2 alusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Paraku ei tulene minule teadaolevalt kehtivast õigusest üheselt selgelt mõistetavat kohustust tähistada automaatne kontrollseade liiklusmärgiga 559. Märgid 559a ja 559b „Automaatkontroll” osutavad küll automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele, kuid puudub norm, mis muudaks kohustuslikuks selle märgi paigaldamise iga mõõteseadme ette. Märgi otstarbest iseenesest selle paigaldamise kohustust tuletada ei saa. Märgi paigaldamine teenib pigem liikluse rahustamise eesmärki ja selle otsustab teeomanik või automaatse mõõtesüsteemi kasutaja.

Tere!

Perekonnaseaduse § 27 lõike 2 punkti 3 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mille abikaasa omandab lahusvaraga tehtud tehingu alusel - kui ostate maja täielikult Teie lahusvara müügist saadava tulu eest, on ostetud kinnisvara näol tegemist Teie lahusvaraga. Seejuures ostetava maja omandiõigus abielu jooksul ei muutu, kuid teisel abikaasal võib tekkida õigus hüvitisele, kui abielu jooksul paigutatakse rahalisi vahendeid Teie lahusvara parendamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Sellest tulenevalt on Teil võimalik lahutada oma abielu Eesti kohtus, esitades kohtule hagiavalduse ja tasudes riigilõivu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Vääralt koostatud leppetrahviotsuse tühistamine ei välista põhimõtteliselt uue leppetrahvi otsuse koostamist ja esitamist, kui leppetrahvinõude esitamise asjaolud ei ole ära langenud. Soovitan hinnata, kas uus leppetrahviotsus on sisuliselt põhjendatud ja vajadusel kaaluda selle suhtes samuti vaide esitamist. Leppetrahvinõude puhul kehtib ka tingimus, et leppetrahvi nõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul. Parkimisel korral kohaldatavate leppetrahvide puhul võib leppetrahvinõude tunduvalt hilisem esitamine olla vastuolus nõude mõistlikul ajal esitamise põhimõttega. Et selles osas midagi kindlamat öelda, vajaksid asjaolud täiendavat ja põhjalikumat kaalumist.

Ei, autots, mida pukseeritakse, ei või juhtida juhtimisõigust mitteomav isik.

Isikuandme kaitse üldmääruse (ÜM) (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679) art 17 kohaselt on andmesubjektil õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad
isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui kehtib üks
järgmistest asjaoludest:
a) isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud;
4.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 119/43
b) andmesubjekt võtab töötlemiseks antud nõusoleku tagasi vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile a või artikli 9 lõike 2
punktile a ning puudub muu õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks;
c) andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 1 kohaselt ja töötlemiseks pole
ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid või andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21
lõike 2 kohaselt;
d) isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult;
e) isikuandmed tuleb kustutada selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette
nähtud juriidilist kohustust;
f) isikuandmeid koguti seoses artikli 8 lõikes 1 osutatud infoühiskonna teenuste pakkumisega.
2. Juhul kui vastutav töötleja on isikuandmed avalikustanud ja peab lõike 1 kohaselt isikuandmed kustutama, võtab
vastutav töötleja kättesaadavat tehnoloogiat ja rakendamise kulusid arvestades tarvitusele mõistlikud abinõud, sealhulgas
tehnilised meetmed, et teavitada kõnealuseid isikuandmeid töötlevaid vastutavaid töötlejaid sellest, et andmesubjekt
taotleb neilt kõnealustele isikuandmetele osutavate linkide või andmekoopiate või -korduste kustutamist.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sel määral mil isikuandmete töötlemine on vajalik
a) sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks;
b) selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud juriidilist kohustust,
mis näeb ette isikuandmete töötlemise, või täita avalikes huvides olevat ülesannet või teostada vastutava töötleja
avalikku võimu;
c) rahvatervise valdkonnas avaliku huviga seotud põhjustel kooskõlas artikli 9 lõike 2 punktidega h ja i ning artikli 9
lõikega 3;
d) avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil kooskõlas artikli 89
lõikega 1 sel määral mil lõikes 1 osutatud õigus tõenäoliselt muudab sellise töötlemise eesmärgi saavutamise
võimatuks või häirib seda suurel määral, või
e) õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Esitasin ülalpool väljavõtte andmete kustutamist puudutavast regulatsioonist. Täpsema info saamiseks soovitan täpsustavate küsimustega pöörduda Andmekaitseinspektsiooni poole