Õigus
Küsimus: Kas riigipüha ei ole seaduse silmis võrdne pühapäevaga, auto parkimist silmas pidades?17.04.2020
Tere
Sain Suurel Reedel, 10.aprillil Kotzebue tänaval (Tallinna Kesklinna parkimisala) parkimistrahvi. Arvasin siiani, et riigipühadel on seadus sarnane pühapäevale ehk parkimine riigipühadel on tasuta aladel, kus parkimine pühapäeval on tasuta. Üritasin leida nüüd vastavat seadust, aga tundub, et seda ei ole kusagil täpselt reguleeritud.
Kas riigipüha ei ole seaduse silmis võrdne pühapäevaga?
Ette tänades
Sain Suurel Reedel, 10.aprillil Kotzebue tänaval (Tallinna Kesklinna parkimisala) parkimistrahvi. Arvasin siiani, et riigipühadel on seadus sarnane pühapäevale ehk parkimine riigipühadel on tasuta aladel, kus parkimine pühapäeval on tasuta. Üritasin leida nüüd vastavat seadust, aga tundub, et seda ei ole kusagil täpselt reguleeritud.
Kas riigipüha ei ole seaduse silmis võrdne pühapäevaga?
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kui parkijad ei tasu riigipühade ajal kesklinnas sõiduki parkimisel parkimistasu. Parkimistasu maksmata jätmisel riigipühade ajal järgneb vältimatult viivistasu otsuse koostamine.
Seoses eeltooduga peame vajalikuks selgitada järgmist. Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (edaspidi määrus) § 8 lg 1 p 1 järgi on mootorsõiduki ja selle haagise tasulise parkimise aeg kesklinna tsoonis esmaspäevast reedeni kell 07:00-19:00, laupäeval kell 08:00-15:00, pühapäeval tasuta. Selline nõue kehtib juba alates 01. jaanuarist 2013. Määruse § 8 lg 1 p-s 1 on toodud nädalapäevad. Pühapäev on nädala päev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev, pühapäev on nädala seitsmes ja viimane päev. Riigipühad ja riiklikud tähtpäevad on sätestatud Pühade ja tähtpäevade seaduses. Riigipühade loetelu on toodud ammendavalt seaduse §-s 2. Riigipühadeks on 1. jaanuar - uusaasta, suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, 1. mai- kevadpüha, nelipühade 1. püha, 23. juuni- võidupüha, 24. juuni- jaanipäev, 20.august – taasiseseisvumispäev, 24. detsember – jõululaupäev, 25. detsember- esimene jõulupüha, 26. detsember – teine jõulupüha. Seega ei saa pühapäeva mõistet samastada riigipühade mõistega. Juhul, kui riigipüha satub kalendris pühapäevale, siis parkimistasu ei pea maksma. Arvestades määruse § 8 lg 1 p 1 sätestatut, on avaliku tasulise parkimisala kesklinna tsoonis parkimine tasuta pühapäeval.
Küsimus: Kuidas toimub vara jagamine peale lahutust, kui abieluvaralepingus on jagatud ainult kinnisvara ja autod?16.04.2020
Tere
Abieluvaralepinguga sai kuu enne lahutust jagatud kinnistu - meie elukoht, pangalaen ja autod, mis jäid abikaasale. Tema kohustuseks oli maksta mulle pool ostetavast korterist, kuhu peale lahutust elama asusin koos meie lapsega. Ülejäänud varasid lepingus ei käsitletud. Kuidas toimub sellisel juhul ülejäänud ühisvara jagamine peale abielu lahutust? kas koduloom on ka ühisvara? Kui ülejäänud vara jagamist pole tehtud, siis kui kaua võib nõuet esitada? Kuidas mõista abieluvaralepingus olevat lauset - abielupooled avaldavad ja kinnitavad, et nad ei oma teineteise suhtes mingeid varalisi ega materiaalseid pretensioone? Kas see lause ütleb, et muu vara jääbki jagamata ja kuulub sellele, kelle kätte see lahutuse hetkel on jäänud ehk siis meie ühisesse elamisse?
Tänan juba ette vastuse eest.
Abieluvaralepinguga sai kuu enne lahutust jagatud kinnistu - meie elukoht, pangalaen ja autod, mis jäid abikaasale. Tema kohustuseks oli maksta mulle pool ostetavast korterist, kuhu peale lahutust elama asusin koos meie lapsega. Ülejäänud varasid lepingus ei käsitletud. Kuidas toimub sellisel juhul ülejäänud ühisvara jagamine peale abielu lahutust? kas koduloom on ka ühisvara? Kui ülejäänud vara jagamist pole tehtud, siis kui kaua võib nõuet esitada? Kuidas mõista abieluvaralepingus olevat lauset - abielupooled avaldavad ja kinnitavad, et nad ei oma teineteise suhtes mingeid varalisi ega materiaalseid pretensioone? Kas see lause ütleb, et muu vara jääbki jagamata ja kuulub sellele, kelle kätte see lahutuse hetkel on jäänud ehk siis meie ühisesse elamisse?
Tänan juba ette vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mõistan, et sõlmisite abielu ajal abieluvaralepingu, millega määrasite ühisvarasse kuuluvad esemed emma-kumma abikaasa lahusvaraks. Seda lepingut ei saa käsitleda ühisvara jagamise lepinguna, mis sõlmitakse peale abielu lõppemist. Seega asuksin seisukohale, et Teil on jätkuvalt õigus esitada nõue ühisvarasse kuuluvate vallasasjade jagamiseks ja see nõudeõigus on Teil 30 aastat peale abielu lahutamist. Kui vallasasjade jagamise osas kokkulepet sõlmida ei õnnestu, on võimalik nõuda ühisvara jagamist kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui täitur ei edasta Sots.kindlustusametisse infot elatise mitte laekumise kohta, nii ei maksta välja ka elatisabi?16.04.2020
Tere! Lapse isalt nõuti välja elatis maksekäsu kiirmenetluskorras, isa elatist ei maksnud. Asjaga hakkas tegelema kohtutäitur, kes nõudis elatise sisse läbi tööandja (kui isa veel töötas), hiljem läbi töötukassa (isa sai töötuskindlustushüvitist). Kui see otsa lõppes, isa ametlikult tööle ei asunud, elatist ei laekunud. Hakkas laekuma elatisabi. Siis kuulutati välja isa eraisiku pankrot. Elatisabi ei laekunud enam. Kohtutäitur ütles, et täitemenetlus on lõppenud, tema enam infot elatise mitte laekumise kohta Sotsiaalkindlustusametisse ei edasta. Kui aga ametile ei laeku info elatise mitte laekumise kohta, ei maksta välja ka elatisabi. Kas sellises olukorras saab midagi ette võtta? Kas eraisiku pankrotiga tegelev pankrotihaldur võiks edastada info elatise mitte laekumise kohta (kuigi kardan, et neil ole väga huvi
/viitsimist seda teha)? Ametlikult on isa nö pankrotis, puuduvad varad ja sissetulek, aga siiski teeb näiteks pikki välisreise jne (ilmselt siis laekuvad mingid sissetulekud kas mustalt või uue elukaaslase arvele vms).
/viitsimist seda teha)? Ametlikult on isa nö pankrotis, puuduvad varad ja sissetulek, aga siiski teeb näiteks pikki välisreise jne (ilmselt siis laekuvad mingid sissetulekud kas mustalt või uue elukaaslase arvele vms).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõpeb täitemenetlus, seega kohtutäituril ei olegi enam võimalusi Teie abistamiseks.
Võlgniku pankroti väljakuulutamisele eelneva aja elatisenõuded, mis on pankrotimenetluses tunnustatud, tuleb üldjuhul rahuldada võlgniku pankrotivara arvel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-26-12). Selleks pöörduge oma nõudega pankrotihalduri poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatise suurendamise taotluse korral saab kohus elatist hoopis vähendada?09.04.2020
Tere!
Kui taotlen elatise suurendamist, aga kostja soovib hoopis oma vastuses, et elatise summat vähendatakse, tuues põhjuseks, et ei jaksa maksta, kas siis kohus tõesti saab seda teha ja muuta eelmist kohtuotsust, kuigi mina taotlen suurendamist?
Ette tänades
Kui taotlen elatise suurendamist, aga kostja soovib hoopis oma vastuses, et elatise summat vähendatakse, tuues põhjuseks, et ei jaksa maksta, kas siis kohus tõesti saab seda teha ja muuta eelmist kohtuotsust, kuigi mina taotlen suurendamist?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie olete taotlenud elatise suurendamist ja kostja esitab vastuhagi elatise vähendamiseks, siis võib kohus ka elatist vähendada, kui peab seda põhjendatuks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milline oleks lahendus, kui soovin lapse isalt elatisraha hakata nõudma, isa saab ainult miinimumpalka?09.04.2020
Tere, minu lapse isa, kellel on eelnevast kooselust ka laps, maksab elatisraha poole miinimumpalga ulatuses, mis on kohtu poolt välja mõistetud. Lapse isa teenibki ainult miinimumpalka, siis ei saa ju mina tema käest oma lapsele elatisraha nõuda, sest seaduse kohaselt peab ju lapse isale kätte jääma elatusmiinimum. Milline oleks lahendus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanem peab kõiki oma alaealisi lapsi ülal pidama - kui isa juba maksab ühele lapsele elatist, ei tähenda see seda, et teisele lapsele enam elatist maksma ei pea. Kui lapse isa rahalised vahendid on piiratud, siis on põhjendatud vähendada lastele makstavat elatisraha alla kehtiva miinimummäära. Teil on igal juhul õigus temalt elatisraha nõuda ja temal on võimalik paluda kohtult oma esimesele lapsele makstava elatisraha vähendamist (see on teine kohtumenetlus).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju peab maksma elatisraha kolmele lapsele, kui laste ema saab riigilt lastetoetust?09.04.2020
Tere.
Üks lihtne küsimus, aga seadusandlusest ei olegi nii lihtne vastust leida. Ühe lapse elatisraha on 292 EUR - kolmele lapsele siis 876. Kui laste ema saab riigi poolt 500 EUR, kui palju siis peab laste isa elatisraha kuus maksma, nii et kõik vastaks seadustele.
Laste ema töötab ja kõik lapsed on kooliealised.
Üks lihtne küsimus, aga seadusandlusest ei olegi nii lihtne vastust leida. Ühe lapse elatisraha on 292 EUR - kolmele lapsele siis 876. Kui laste ema saab riigi poolt 500 EUR, kui palju siis peab laste isa elatisraha kuus maksma, nii et kõik vastaks seadustele.
Laste ema töötab ja kõik lapsed on kooliealised.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui peres on vähemalt kolm last ja perele makstakse riigi poolt lasterikka pere toetust (pluss lapsetoetust), on reeglina põhjendatud seda summat elatise suuruse määramisel arvesse võtta - laste vajadusi on sellisel juhul võimalik täita osaliselt peretoetuste arvelt.
Näiteks kui peres on 3 last ja igakuised riiklikud peretoetused on summas 520 eurot (lasterikka pere toetus + lapsetoetus kolmele lapsele), on iga lapse vajadused toetuste arvelt kaetud ca 173 euroga. Sellest lähtuvalt on üldjuhul põhjendatud arvestada ühe lapse kohta makstavast elatisest maha 86,5 eurot, nö elatist tasuva vanema eest makstav osa toetusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab äriettevõttest rentnik lõpetada ennetähtaegselt (seoses koroonakriisiga), tähtajalise rendilepingu?07.04.2020
Tere,
Kuidas saab äriettevõttest rentnik lõpetada ennetähtaegselt (seoses koroonakriisiga), tähtajalise rendilepingu?
Kuidas saab äriettevõttest rentnik lõpetada ennetähtaegselt (seoses koroonakriisiga), tähtajalise rendilepingu?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Peab kaaluma, kas ehk ei esine mõjuvat põhjust üürilepingu ülesütlemiseks VÕS § 313 tähenduses. Kui negatiivne mõju üürniku tegevusele on oluline ja pikaajaline, siis ilmselt saaks üürnik senise kohtupraktika valguses lepingu lõpetada, sest Riigikohus on lubanud lepingu lõpetamist isegi olukorras, kus mõjuv põhjus on tingitud üürnikust endast (viimasel juhul on küll üürnik kohustatud hüvitama üürileandjale lepingu ennetähtaegse lõpetamisega tingitud kahju). Samas ei ole lõpetamisõiguse osas üheselt selge, millised negatiivsed mõjud peab üürnik ära kannatama ning millisest hetkest saaks ta lepingust vabaneda.
Küsimus: Kas isa peab maksma elatisraha puudega lapsele peale 21 a. saamist?06.04.2020
Tere,
Kas isa peab maksma elatisraha puudega lapsele peale 21 a. saamist?
Kas isa peab maksma elatisraha puudega lapsele peale 21 a. saamist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kas täisealise lapse puue seab talle takistusi sissetuleku teenimiseks. Kui mitte ja laps saab enda ülalpidamisega ise hakkama, ei ole vanematelt ülalpidamise nõudmine põhjendatud. Kui aga laps ei ole oma puude tõttu võimeline ise sissetulekut teenima (või saab seda teha ebapiisaval määral), on tal õigus saada oma vanematelt vajaduspõhiselt ülalpidamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema peaks ka last toetama, kui laps käib ülikoolis, elab eraldi korteris ja emaga koos peaaegu üldsegi mitte?06.04.2020
Tere! Täiskasvanud laps käib ülikoolis, käib osalise ajaga tööl, üürib korterit koos poiss sõbraga ja lapse isalt on välja nõutud elatisraha ja ta maksab seda lapsele igakuiselt kuni 21-aastaseks saamiseni. Kui laps enam kodus ei ela, käib ainult kord kuus umbes mõnel nädalavahetusel, siis kas lapse emal ei ole enam lapse ees ühtegi kohustust ja tema ei pea toetama last võrdselt isaga? Kohustus last toetada on ainult isal?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse (ka täisealise) ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel reeglina võrdsetes osades, kui ei ole just väga suured erinevused sissetulekutes. Kui laps elab alaliselt ühe vanema juures, siis täidab see vanem reeglina ülalpidamiskohustust vahetult kulutusi tehes, kandes lapse eest eluasemekulusid, toidukulusid jms. Kui laps elab mõlemast vanemast eraldi, tuleks mõlemal vanemal täita lapse ülalpidamiskohustust vastavalt lapse vajadustele elatist makstes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: kas mul on õigus küsida lapse isalt elatist veidi juurde kuna minu enda sissetulek on seoses hoolduslehega vähenenud?06.04.2020
Tere! Elan lapse isast lahus ja tal on oma uue elukaaslasega ka üks alaealine laps, seega kokku on tal kaks alaealist last. Minu mure on selles, et tervise tõttu tuleb mul olla pikalt töölt eemal, kuna ravi on selline, siis kas mul on õigus küsida lapse isalt elatist veidi juurde kuna minu enda sissetulek on seoses hoolduslehega vähenenud? Kahjuks puudub mul teave lapse isa sissetulekutest, aga hetkel maksab ta elatist 160 eurot, aga mina sooviksin elatist 200 eurot. Kas mul oleks õigus seda temalt küsida? Või kuidas sellega on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie varanduslik olukord on muutunud, võib olla alus elatise suurendamiseks. Arvestades lapse isa poolt makstava elatisraha suurust, mis on oluliselt alla elatise kehtiva miinimummäära (292 eurot kuus), on elatise suurendamine 200 euroni tõenäeoliselt põhjendatud. Kui lapse isa ei ole nõus elatist suurendama vabatahtlikult, tuleb selleks hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand