Õigus
Küsimus: Kas oleks õigem edaspidi või ka uute kaasajastatud tööülesannete korral vormistada ametijuhend?14.12.2019
Tere!
Seni on asutuses kehtinud tööülesannete kirjeldused. Kas oleks õigem edaspidi või ka uute kaasajastatud tööülesannete korral vormistada ametijuhend? On siin mingit vahet?
Aitäh!
Seni on asutuses kehtinud tööülesannete kirjeldused. Kas oleks õigem edaspidi või ka uute kaasajastatud tööülesannete korral vormistada ametijuhend? On siin mingit vahet?
Aitäh!
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 3 kohaselt sisaldab töölepingu kirjalik dokument tööülesannete kirjeldust. Kui ettevõttes on tavaks koostada ametijuhendid, siis on ametijuhend töölepingu lahutamatu osa.
Töölepingu seadus ei täpsusta, kas mõistlikum oleks koostada tööülesannete kirjeldus või ametijuhend, kuivõrd ametijuhend oma olemuselt ongi tööülesannete kirjeldus. Oluline on, et tööülesanded oleksid töötajale arusaadavad. Üldjuhul tekib töötaja ja tööandja vahel tööülesannete üle vaidlus siis, kui pooled mõistavad kirjapandut erinevalt, nt tööülesanded on kirjas väga üldiselt. Seetõttu on võimalikult põhjalik ülevaade/kirjeldus/ametijuhend hea vahend, mis aitab vältida arusaamatusi ja annab töötajale kindlustunde selles osas, mida temalt oodatakse.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töölepingut saab kahel korral üles öelda ja kumb ülesütlemine on sel juhul kehtiv?14.12.2019
Tere. Tööandja teatas 21.10.19 töötajale, et temaga sõlmitud tööleping öeldakse erakorraliselt üles TLS § 89 ja 90 lg 1 alusel ja viimaseks tööpäevaks on 23.12.19.
05.11.19 sai töötaja tööandjalt teatise töölepingu erakorralisest ülesütlemisest TLS § § 88 lg 1 p 2,3 ja 5 alusel.
Kas töölepingut saab kahel korral üles öelda ja kumb ülesütlemine on antud juhul kehtiv?
Lugupidamisega
05.11.19 sai töötaja tööandjalt teatise töölepingu erakorralisest ülesütlemisest TLS § § 88 lg 1 p 2,3 ja 5 alusel.
Kas töölepingut saab kahel korral üles öelda ja kumb ülesütlemine on antud juhul kehtiv?
Lugupidamisega
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töösuhe lõpeb ülesütlemisavalduse alusel. Kui tööandja on andnud töötajale kirjaliku avalduse 21. oktoobril, mille kohaselt lõpeb töösuhe 23. detsembril, siis on tegemist kehtiva avaldusega, kuivõrd avaldus muutub kehtivaks selle kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69 lg 1).
Nii kaua kuni kehtib töösuhe kehtivad ka töösuhtele omased reeglid. Ehk teisisõnu, kuna töösuhe on kehtiv 23. detsembrini, siis saavad pooled (nii töötaja kui tööandja) kuni selle kuupäevani anda ka uusi ülesütlemisavaldusi. Kui tööandja andis Teile 5. novembril uue ülesütlemisavalduse ja Te saite selle sel päeval ka kätte, siis muutus uus avaldus 5. novembril kehtivaks täpselt sellisel kujul nagu see oli tehtud. Kui uue avalduse järgi lõppes töösuhe varem kui 23. detsember, siis on kehtiv uus avaldus.
Ülesütlemist saab vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul alates avalduse saamisest. Ehk kui Te saite avalduse 5. novembril, siis alates sellest kuupäevast on Teil õigus töösuhte ülesütlemine vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul töövaidluskomisjonis või kohtus.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töölepingu allkiri lubab tööandjal töötaja lõpparvest kinni pidada nt tööriista maksumus, mille ta lõhkus?14.12.2019
Lõik allkirjastatud töölepingust vastutuse kohta:
Töötaja võib talle tööülesannete täitmiseks antud vajalikku inventari, tehnikat, materjale ja muud vahendeid kasutada üksnes tööülesannete täitmiseks. Töötaja peab tema valduses olevasse Tööandja varasse suhtuma heaperemehelikult ning tagama selle säilimise. Vara hävimise või kahjustumise korral kohustub Töötaja selle Tööandjale hüvitama.
Kui töötaja on allkirjastanud lepingu, kas ikka peab olema töötaja nõusolek, et tema lõpparvest kinni pidada nt tööriista maksumus, mille ta lõhkus?
Töötaja võib talle tööülesannete täitmiseks antud vajalikku inventari, tehnikat, materjale ja muud vahendeid kasutada üksnes tööülesannete täitmiseks. Töötaja peab tema valduses olevasse Tööandja varasse suhtuma heaperemehelikult ning tagama selle säilimise. Vara hävimise või kahjustumise korral kohustub Töötaja selle Tööandjale hüvitama.
Kui töötaja on allkirjastanud lepingu, kas ikka peab olema töötaja nõusolek, et tema lõpparvest kinni pidada nt tööriista maksumus, mille ta lõhkus?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 78 lg 1 ja 3 kohaselt ei või tööandja töötaja lõpparvest ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta tasaarvestamisi teha, välja arvatud enammakstud põhipuhkusetasu eest.
Mis puudutab Teie toodud lõiku töölepingust, siis tegemist on tavapärase hoolsuskohustusega, mis kohaldub töötajale juba TLSist tulenevalt. TLS § 74 järgi vastutab töötaja täielikult ainult tahtliku rikkumise korral (TLS § 74 lg 1), hooletuse puhul on töötaja vastutus üldjuhul piiratud. TLS § 74 lõikest 2 tulenevalt, kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
Kui ettevõttes on tekkinud kahju, siis teeb tööandja töötajale kirjaliku ettepaneku kahju suuruse osas. Kui töötaja on nõus sellega, siis annab ta kirjaliku nõusoleku kahju mahaarvamiseks tema töötasust. Kui töötaja leiab, et kahju pole tekkinud, ta ei ole süüdi või nõutav summa ei vasta tema süüastmele, siis võib töötaja keelduda kirjaliku nõusoleku andmisest. TLS § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada üksnes töötaja kirjaliku nõusoleku alusel. Seega kui töötaja kirjalikku nõusolekut töötasust tasaarvestamiseks ei anna, siis ei saa tööandja seda ka teha.
Kui tööandja seda siiski teeb, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu nõudega. Kui töötaja kirjalikku nõusolekut ei anna, kuid tööandja leiab, et töötaja on kahju siiski tekitanud, siis on tööandjal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole ja nõuda kahju hüvitamist. Töövaidluskomisjonis peab tööandja suutma tõendada kahju tekkimist, töötaja süüd ning tema süüastet.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas mind tahetakse koondamisrahadest ilma jätta, sest firma kuhu vormistatakse, on uus, aga mind koondati eelmisest firmast?14.12.2019
Ma sain koondamisteate kaks kuud tagasi, teatati ette kolm kuud ette nagu seadus ette näeb. Kolm päeva tagasi tuli teade MTA-st, et mind on kantud ühest OÜ-st teise OÜ-sse, juhataja on mõlemal OÜ-l sama isik. Nüüd nõutakse minult allkirja paberile minu üleviimisest ühest firmast teise, mulle seda paberit ei anta, et saaksin juristilt nõu küsida. Kas on võimalik, et mind tahetakse koondamisrahadest ilma jätta, sest firma uus, aga mind koondati eelmisest firmast?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69 lg 1). See tähendab seda, et kui tööandja on Teile andnud kirjaliku avalduse koondamise tõttu ja Te olete selle kätte saanud, siis on tegemist kehtiva avaldusega. Kehtivat avaldus saab tagasi võtta või muuta üksnes siis, kui sellega on nõus nii töötaja kui tööandja.
N-ö ühest firmast teise kandmine tähendab üleminekut töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 112 mõistes. Ettevõtte üleminek võib toimuda mis tahes õiguslikul alusel (juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne), mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ka ettevõttega seotud lepingud ning ettevõtte jätkab sama majandustegevust.
Töölepingud lähevad üle muutumatul kujul (TLS § 112 lg 1). See tähendab, et uus ettevõtte ei sõlmi uusi lepinguid, vaid töölepingud lähevad muutumatul kujul üle. Muutub üksnes tööandja nimi. Midagi muud ei tohi töötajate jaoks muutuda – tööülesanded, töötasu, töökoormus ja töötamise asukoht jäävad samaks. Muutub üksnes tööandja nimi. Tööandja nime muutmiseks ei ole töötajate nõusolekut tarvis. Lisaks lepingutele lähevad üle ka väljateenitud, kuid aegumata puhkused. Samuti ei katke tööstaaž.
Üleminekut tuleb eristada olukorras, kus esimene ettevõte lõpetab töötajatega töösuhted (koondamine, poolte kokkulepe või muul alusel) ja teine ettevõte alustab töötajate uut töösuhet. Töölepingute lõpetamisel tuleb vanal ettevõttel töösuhte viimasel päeval üle kanda lõpparve. Lõpparve sisaldab väljateenitud, kuid saamata jäänud töötasu ja väljateenitud, kuid aegumata põhipuhkusehüvitist.
Tulles konkreetsemalt Teie küsimuse juurde, siis esimene ettevõte on andnud Teile ülesütlemisavalduse koondamise tõttu, mis on kehtiv dokument, mis saab kehtetuks muutuda üksnes siis, kui Te olete sellega kirjalikult nõus. Teiseks paistab, et tööandja on teinud ülemineku, milleks pole küll tarvis töötaja nõusolekut, kuid üleviimisest peab ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.
Ei ole päris selge, millised on tööandja motiivid. On võimalik, et Teie allkirja nõutakse dokumendile, kus olete nõus koondamisest loobuma. Samas on võimalik, et tööandja soovib Teid üle viia ainult üheks kuuks enne töösuhte lõppemist. Igal juhul oleks lõpliku hinnangu andmiseks tarvis näha kõnealust dokumenti. Koondamine on nii kaua jõus, kui Te ei ole sellest kirjalikult loobunud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus õppepuhkuse tühistamiseks?14.12.2019
Esitasin tööandjale õppepuhkuse avalduse 2. novembril sooviga saada õppepuhkust detsembri viimaseks 10 päevaks. Tööandja tühistas õppepuhkuse 6. detsembril ning tõi põhjenduseks järgmised asjaolud: TLS 69 lg 5, hädavajalik kõikide töötajate maksimaalne panustamine töösse arvestades külastajate suurt arvu ja müüginumbrite suurenemist.
Kas see on aluseks õppepuhkuse tühistamiseks?
Töötan graafiku alusel kaupluses teenindaja/laotöötajana. Ükski teine töötaja sel ajal puhkusel ei viibi. Õppepuhkust olen sel aastal kasutanud 10 päeva.
Kas see on aluseks õppepuhkuse tühistamiseks?
Töötan graafiku alusel kaupluses teenindaja/laotöötajana. Ükski teine töötaja sel ajal puhkusel ei viibi. Õppepuhkust olen sel aastal kasutanud 10 päeva.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu. Õppepuhkusele jäämisest teatab töötaja vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis (TLS § 69 lg 3).
Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest üksnes järgmisel juhtudel:
1) Töötaja ei ole õppepuhkusele jäämisest teavitanud 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lg 3, TÄKS § 13 lg 6).
2) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lg 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid ta soovib õppepuhkust kasutada üksnes L ja P, siis on tööandjal õigus keelduda. Samas kui töötaja kasutab õppepuhkust E-P (selle aja sisse jäävad nii tööpäevad kui vabad päevad), siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa.
3) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on siis olukorrad, kus õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lg 2).
4) Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 69 lg 5).
Seega tööandja ei saa õppepuhkust tühistada, ta saab selle andmisest keelduda üksnes eelpool nimetatud põhjustel. Külastajate ja käibe suurenemine aasta lõppedes kauplustes tavapärane, mistõttu on tegemist ka tavapärase töökorralduse organiseerimisega. Seega tegemist ei ole hädavajadusega, mille tõttu saaks õppepuhkuse andmisest keelduda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida peaksin tegema, et 9-aastane laps enda juurde elama võtta, laps tahab aga ema ei lase?12.12.2019
Tere,
Minu lugu on järgmine. Eelmine aasta alguses kolis laste ema lastega minust 60 km kaugusele. Ning sellepärast näen ma enda lapsi vaid kaks nädalavahetust kuus. Nüüd selle aasta suvest tegi ta alimendid ametlikuks, kuigi ma olen talle neid niigi maksnud alates sellest ajaks kui lahku läksime. Naine ise tööl ei käi, seega minu esimene küsimus on see, et kas siis peangi mina neid üleval pidama. Laste ema on uue mehega abielus ning temaga ka koos elab. Minule räägib kuidas raha pole, aga samas saavad nad peres hoida üleval kahte autot. Alimentide põhjuseks pani ta, et ma ei veeda lastega piisavalt aega koos, kuigi ta ei anna selleks ka piisavalt võimalust. Nt suvel oli niimoodi, tegime kokkuleppe, et lapsed kuu aega minuga, ning peale teist nädalat tegi ta draama, nuttis ja kisendas, et lapsed kolmeks päevaks enda juurde saada, kuigi lapsed ei tahtnud minna. Aga mina andsin alla ning lasin neil koos olla. Kui soovin lapsi enda juurde mõni kuu rohkem kui vaid kaks nädalavahetust, siis on temal alati mingisugused plaanid tehtud. Nüüd olen mõelnud vanema lapse enda juurde elama võtmisele. Laps oleks sellega ise väga nõus, aga lapse ema ei ole. Laps on 9-aastane. Lisaks on nende perre tulemas ka veel uus laps. Kas mul on võimalik ta enda juurde saada? Mida ma selleks tegema peaksin?
Minu lugu on järgmine. Eelmine aasta alguses kolis laste ema lastega minust 60 km kaugusele. Ning sellepärast näen ma enda lapsi vaid kaks nädalavahetust kuus. Nüüd selle aasta suvest tegi ta alimendid ametlikuks, kuigi ma olen talle neid niigi maksnud alates sellest ajaks kui lahku läksime. Naine ise tööl ei käi, seega minu esimene küsimus on see, et kas siis peangi mina neid üleval pidama. Laste ema on uue mehega abielus ning temaga ka koos elab. Minule räägib kuidas raha pole, aga samas saavad nad peres hoida üleval kahte autot. Alimentide põhjuseks pani ta, et ma ei veeda lastega piisavalt aega koos, kuigi ta ei anna selleks ka piisavalt võimalust. Nt suvel oli niimoodi, tegime kokkuleppe, et lapsed kuu aega minuga, ning peale teist nädalat tegi ta draama, nuttis ja kisendas, et lapsed kolmeks päevaks enda juurde saada, kuigi lapsed ei tahtnud minna. Aga mina andsin alla ning lasin neil koos olla. Kui soovin lapsi enda juurde mõni kuu rohkem kui vaid kaks nädalavahetust, siis on temal alati mingisugused plaanid tehtud. Nüüd olen mõelnud vanema lapse enda juurde elama võtmisele. Laps oleks sellega ise väga nõus, aga lapse ema ei ole. Laps on 9-aastane. Lisaks on nende perre tulemas ka veel uus laps. Kas mul on võimalik ta enda juurde saada? Mida ma selleks tegema peaksin?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste ema ei ole nõus sõlmima kokkulepet, et vanem laps Teie juurde elama asub, on Teil võimalik nõuda kohtu kaudu ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja Teile lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse üleandmist. Enne kohtusse pöördumist soovitaksin kindlasti kõigepealt rääkida oma mure ära elukohajärgsele lastekaitsespetsialistile, äkki õnnestub tema vahendusel laste emaga kokkuleppele jõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saab määrata ühele vanemale vaid lapse osalise ainuhooldusõiguse?12.12.2019
Tere! Juba lapse sünnist saati on meil lapse isaga, kellega me ei ole abielus, kokkulepe, et laps elab vaid minu juures välismaal kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Ta on andnud mulle ka vastava notariaalse kinnituse, et ta on sellest teadlik ja sellega nõus. Seni on isa külastanud last välismaal korra aastas lapse sünnipäeval ning nad on ka me suve- ja jõulupuhkuste ajal Eestis kokku saanud. Paistab, et enamat isa lapse elus otseselt osaleda ei soovi. Samas on meil ühine hooldusõigus, mis teeb siinse läbikäimise lasteaia, kooli, huviringidega aga keeruliseks, kuna aeg-ajalt nõutakse mõlema vanema allkirja kui ma ei esita tõendit, et mul on ainuhooldusõigus.
Mul ei ole mingit alust nõuda, et isalt lapse hooldusõigus ära võetaks, sest ei saa väita, et meil oleks tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi lapse kasvatamise küsimuses. Samas, kas on võimalik praktilise kaalutlusena määrata mulle lapse osaline ainuhooldus igapäevastest küsimustes (isikuhooldusõigust)? Kui see on võimalik, siis kas seda saab vaid kohus määrata või saab ka isa sellega kirjalikult nõustuda, mille notar kinnitab? Suured tänud vastuse eest!
Mul ei ole mingit alust nõuda, et isalt lapse hooldusõigus ära võetaks, sest ei saa väita, et meil oleks tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi lapse kasvatamise küsimuses. Samas, kas on võimalik praktilise kaalutlusena määrata mulle lapse osaline ainuhooldus igapäevastest küsimustes (isikuhooldusõigust)? Kui see on võimalik, siis kas seda saab vaid kohus määrata või saab ka isa sellega kirjalikult nõustuda, mille notar kinnitab? Suured tänud vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei eelda alati seda, et vanematel oleks ühise hooldusõiguse teostamisel ületamatud erimeelsused - see võib olla põhjendatud ka olukorras, kus lapse hooldusõigust lihtsalt teostab faktiliselt üks vanematest (nagu Teie poolt kirjeldatud olukorras). Eestis on võimalik hooldusõiguslikke muudatusi teha vaid läbi kohtu, kuid peaksite uurima, milline on õiguslik olukord Teie elukohariigis - kohtumenetlus toimub reeglina nagunii lapse elukohariigis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millal peab maksma hakkama uuest aastast suurenevat elatist?12.12.2019
Küsimus on seoses uuest (2020) aastast muutuva alimentide summaga. Kui alimente makstakse üks kuu ette, see tähendab, et detsembri kuus makstakse alimente jaanuari eest, kas siis detsembris peab maksma juba 584:2=292 eurot või seda summat (292 eurot) peab hakkama maksma alates jaanuarist? Kas see on kuskil seaduses ka kurjas? Tänan.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist makstakse küll reeglina iga kalendrikuu eest ette, kuid detsembris järgmise aasta jaanuari eest makstes võib lähtuda 2019. aasta alampalgast, sest maksmise hetkel ei ole alampalga suurenemine veel jõustunud. Seadus eeltoodud olukorda detailselt ei reguleeri.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 15-aastane tüdruk ja 12-aastane poiss saavad kohtus ise otsustada kus nad elada tahavad?11.12.2019
Tere
Soovin teada sellist asja, et 2 päeva tagasi suri mu õde. Temast jäi maha 4 last. Kõige vanem laps on 15-aastane ja poiss on 12-aastane, neil vanematel lastel on erinevad isad. Nende laste isad ei ole kunagi huvitunud lapse heaolust, ega neid toetanud ei rahaliselt ega materiaalselt, kuid nüüd tahetakse 15-aastane tüdruk ja 12-aastane poiss ära võtta. Kas lapsed saavad kohtus ise otsustada kus nad elada tahavad? Vanemaid lapsi on kasvatanud väiksest peale kasuisa. Kui nad kohtus ütlevad, et tahavad elada kasuisa juures, kas neil on see õigus ja võimalus. Nende 2 lapse pärissugulased ja vanavanemad on alkoholilembelised ja kriminaalse taustaga.
Soovin teada sellist asja, et 2 päeva tagasi suri mu õde. Temast jäi maha 4 last. Kõige vanem laps on 15-aastane ja poiss on 12-aastane, neil vanematel lastel on erinevad isad. Nende laste isad ei ole kunagi huvitunud lapse heaolust, ega neid toetanud ei rahaliselt ega materiaalselt, kuid nüüd tahetakse 15-aastane tüdruk ja 12-aastane poiss ära võtta. Kas lapsed saavad kohtus ise otsustada kus nad elada tahavad? Vanemaid lapsi on kasvatanud väiksest peale kasuisa. Kui nad kohtus ütlevad, et tahavad elada kasuisa juures, kas neil on see õigus ja võimalus. Nende 2 lapse pärissugulased ja vanavanemad on alkoholilembelised ja kriminaalse taustaga.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina lasub lapse kasvatamise õigus kui ka kohustus lapse bioloogilistel vanematel. Kui üks vanematest sureb, jääb hooldusõigus elusolevale lapsevanemale. Selles olukorras võib olla ka erandeid, kui näiteks elusolev vanem ei soovi last kasvatada ja last kasvatab kasupere.
12-aastase ja 15-aastase lapse arvamust võetakse kindlasti arvesse ja kohtul on kohustus lapsed ära kuulata. Vähemalt 14-aastase lapse puhul ei saa kohus langetada hooldusõiguslikus vaidluses otsust lapse tahte vastaselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas suurendada 2011. aastal määratud elatisraha?11.12.2019
Tere! Olen mures, et lapse (lahutatud) isa maksab siiani talle aastal 2011.aastal määratud elatisraha miinimumi (200 eurot), mis toona sai maksekäsu kiirmenetlusena talle kohustuseks pandud. Kui palun, et võiks elatisraha ajakohastada, väidab, et temal on ka väljaminekud, kui laps 2 korda kuus tema juures käib. Laps on raske puudega, ja minule määrati nüüd osaline töövõime, seega tuleme vaevu ots-otsaga kokku ja lapse isa suurem toetus oleks hädavajalik. Kas mul on õigus saada suuremat elatisraha (292 eurot alates 2020. aastast) ning kas selle taotlemiseks peab kohtule hagi esitama? Kui palju maksab hagi esitamine elatisraha osas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Usun, et elatisraha suurendamine on põhjendatud - selleks tuleb esitada kohtule hagiavaldus elatise suurendamiseks. Hagilt riigilõivu tasuda ei tule, kuid võimalusel soovitan kasutada hagiavalduse koostamisel spetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand