Õigus
Küsimus: Kas pubi omanikul on õigus lauljale esinemistasu maksmisest keelduda, kuna see laulis eelmisel päeval samas linnas teises pubis?10.12.2019
Pillimees A sõitis esinema ühte väikelinna. Laupäeva õhtul esines ta kohalikus pubis, mille omanik B sai A esinemise ajal teada, et A oli eelmisel õhtul esinenud samas linnas asuvas kõrtsis C. B keeldub A-le maksmast eelnevalt kokkulepitud esinemistasu, väites, et kohalik kirjutamata seadus näeb ette, et sama esineja ei esine kahel järjestikusel õhtul lähestikku asuvates kõrtsides, kuna sellisel juhul ei tuleks rahvas enam teisel õhtul seda esinejat kuulama ja seega suureneks ainult esimese, kuid mitte teise kõrtsi käive. B väidab, et tal on õigus esinemistasu maksmisest keelduda, kuna A ei ole järginud tava. Lisaks ütleb B, et kui A käis samas kohas esinemas aasta tagasi, oli lepingu sisu ja tingimused täpselt samad. A väidab vastu, et leping oli sõlmitud suuliselt ja tema ei mäleta, et oleks räägitud teistes kõrtsides esinemise keelust.
Millist liiki lepingu sõlmisid pillimees A ja pubi omanik B? Kas B-l on õigus esinemistasu maksmisest keelduda?
Millist liiki lepingu sõlmisid pillimees A ja pubi omanik B? Kas B-l on õigus esinemistasu maksmisest keelduda?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Kirjeldatud olukorras tegemist võib olla käsundulepinguga. Käsunduslepinguga seonduvat reguleerib Võlaõigusseaduse (VÕS) 35. peatükk.
Tavale tuginemine ei ole alus tasu mittemaksmiseks. Selleks, et B-l oleks õigus tasu mite maksta, A peab lepingut rikkuma. VÕS §-st 624 tulenevalt käsundisaaja (antud juhul A) peab teatama käsundiandjale (antud juhul B) kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Vaidlusalune küsimus on kuivõrd oli oluline see asjaolu, et A esines eelmisel õhtul ka teises kohas ja kas A pidi sellest B-d informeerima. Kirjeldatud olukorras ei saa täpselt öelda, kas tegemist oli lepingu rikkumisega A poolt või mitte.
Vastas Ksenia Korolkova
Küsimus: Kas vanainimene saab kinkelepingu tühistada või sundida kingisaajat tema hooldekoduarveid tasuma?10.12.2019
Tere. Vanainimene tegi kinkelepingu tuttavale inimesele (sugulasi tal ei ole), kes selleks ise ettepaneku tegi, lubas vanainimest igati abistada. See kokkulepe on ka lepingus kirjas. Nüüd on sellest 2 aastat, maal elav vanainimene ei saa enam ise hästi hakkama, kuid lubatud abi kingisaajalt ta kordagi saanud ei ole, teda ei saa kuidagi kätte ka. Vanainimene läheks hooldekodusse, kuid pensionist selleks ei jätku. Kingitud sai maja, maa, sh metsamaa. Kas ta saab kinkelepingu tühistada või kas saab sundida kingisaajat tema hooldekoduarveid tasuma? Kinnisasja müügist saaks ta piisavalt, et elada puudust tundmata hooldekodus või pansionaadis. Kas saab seda vanainimest kuidagi aidata, kuhu ta peaks pöörduma. Aitäh
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Käesoleval juhul on võimalik kinkelepingust taganeda VÕS § 267 alusel.
Kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui:
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse;
Kingisaaja käitumist on võimalik kvalifitseerida kõige kolme punkti alla, seega kinkija saab kinkelepingust taganeda. Kinkelepingust taganemiseks piisab lihtkirjalikust taganemisavaldusest, st taganemiseks ei pea minema notari juurde (RK 3-2-1-8-11). Küll soovitan vastava avalduse saata tähitud kirjaga, et oleks hilisema vaidluse korral taganemise fakti ning selle tähtajalisust lihtsam tõendada. Oluline on meeles pidada, et kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
Küsimus: Kuidas on võimalik ennetähtaegselt lõpetada tähtajalist käsunduslepingut, et asuda tööle täistööajaga töökohal?10.12.2019
Tere.
Kas ja kuidas on võimalik ennetähtaegselt lõpetada tähtajalist käsunduslepingut, kui inimesel on võimalus asuda tööle täistööajaga töökohal, millega kaasnevad ka kõik sotsiaalgarantiid?
Praegusel juhul makstakse tasu tehtud töötundide alusel, aga palk ja sotsmaks on niivõrd väikesed, et ravikindlustust ei teki. Ka puudub õigus puhkusele.
Aitäh vastuse eest.
Kas ja kuidas on võimalik ennetähtaegselt lõpetada tähtajalist käsunduslepingut, kui inimesel on võimalus asuda tööle täistööajaga töökohal, millega kaasnevad ka kõik sotsiaalgarantiid?
Praegusel juhul makstakse tasu tehtud töötundide alusel, aga palk ja sotsmaks on niivõrd väikesed, et ravikindlustust ei teki. Ka puudub õigus puhkusele.
Aitäh vastuse eest.
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Mõistlikum oleks lepingu ennetähtaegse lõpetamise osas kokkuleppele jõudmine. Kui see ei ole võimalik, siis käsundisaaja peab esitama käsundiandjale avalduse käsunduslepingu lõpetamiseks. VÕS §-st 631 tulenevalt tähtajalise käsunduslepingu ennetähtaegne lõpetamine on võimalik ainult siis, kui kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Erakorraline ülesütlemine on lubatud, kui on olemas mingi oluline põhjus, mis välistab käsundi täitmise. Erakorraline ülesütlemine on lubatud näiteks siis, kui käsundi täitmine osutub võimatuks käsundisaaja raske haiguse tõttu, mis ei võimalda enam käsundi täita. Kui põhjust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ei esine ja kui kokkuleppele jõudmine ei ole võimalik, siis käsunduslepingu ennetähtaegne lõpetamine ei ole võimalik.
Küsimus: Kas Munitsipaalpolitseil on õigus Europargi poolt hallatavas parklas trahve väljastada?09.12.2019
Tere!
Sain ostukeskuse parklas, kus ostukeskus teeb koostööd Europargiga, parkimistrahvi Tallinna Munitsipaalpolitseilt.
Kas neil on õigus Europargi poolt hallatavas parklas trahve väljastada?
Sain ostukeskuse parklas, kus ostukeskus teeb koostööd Europargiga, parkimistrahvi Tallinna Munitsipaalpolitseilt.
Kas neil on õigus Europargi poolt hallatavas parklas trahve väljastada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teadmata, millise "trahviga" on tegemist, ei saa paraku ka MUPO tegevuse seaduslikkust lõpuni hinnata.
LS § 263 lg 2 kohaselt on parkimisküsimustega seotud väärtegude menetlemine kohaliku omavalitsuse pädevuses (MUPO). Seega tuleb MUPO tegevuse õiguspärasuse osas seisukoha võtmiseks hinnata, kas "Trahv" on koostatud menetluses, milleks MUPO omas pädevust. Asjaolu, et parkimisnõuete rikkumine võis aset leida eraterritooriumil, ei välista MUPO pädevust. Liiklusseadus kehtib Eesti teedel, sh erateedel.
Küsimus: Kas võin tõsta üüri hetkel kui meil on kehtiv kuuendat korda pikendatud tähtajaline leping?06.12.2019
Tere!
Üürin korterit samadele inimestele juba kuus aastat. Esialgne leping oli sõlmitud tähtajaliselt 1 aastaks ning iga aasta oleme lepingut pikendanud 1 aasta võrra (tähtajaliselt). Üüri kuue aasta jooksul tõstnud ei ole. Selle aja jooksul on üüri hinnad tegelikult palju tõusnud, olen vahetanud korteris aknad, vahepeal oli naabrite süü tõttu kindlustusjuhtum, "tänu" millele sai korteris vahetatud seinakatted, põrandad, siseuksed jms. Soovin tõsta üüri, kuid kas mul on selleks õigus hetkel kui meil on kehtiv kuuendat korda pikendatud tähtajaline leping? Või saan seda teha alles siis kui tuleb uus lepingu pikendamise tähtaeg? Ja kas siis peaks koos üürisumma tõstmisega tegema edaspidiseks tähtajatu lepingu?
Üürin korterit samadele inimestele juba kuus aastat. Esialgne leping oli sõlmitud tähtajaliselt 1 aastaks ning iga aasta oleme lepingut pikendanud 1 aasta võrra (tähtajaliselt). Üüri kuue aasta jooksul tõstnud ei ole. Selle aja jooksul on üüri hinnad tegelikult palju tõusnud, olen vahetanud korteris aknad, vahepeal oli naabrite süü tõttu kindlustusjuhtum, "tänu" millele sai korteris vahetatud seinakatted, põrandad, siseuksed jms. Soovin tõsta üüri, kuid kas mul on selleks õigus hetkel kui meil on kehtiv kuuendat korda pikendatud tähtajaline leping? Või saan seda teha alles siis kui tuleb uus lepingu pikendamise tähtaeg? Ja kas siis peaks koos üürisumma tõstmisega tegema edaspidiseks tähtajatu lepingu?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tähtajalise eluruumi üürilepingu puhul üüri tõsta ei saa. Juhul, kui Teil oleks sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga leping, siis oleks võimalik kokku leppida eluruumi üüri perioodilises suurenemises. Sellise kokkuleppe saab sõlmida üksnes siis, kui üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga, üür tõuseb mitte rohkem kui kord aastas ja üüri tõstmise ulatus või selle arvestamise alus on täpselt määratud. Antud juhul tegemist on üheaastase tähtajalise lepinguga, olgugi et see oli pikendatud kuus korda. Järelikult üüri perioodilises suurenemises kokku leppida ei ole võimalik.
Vastas: Ksenia Korolkova
Küsimus: Kuidas vaidlustada sõidueksami tulemust?03.12.2019
Tere
B-kategooria sõidueksam loeti mittesooritanuks põhjendusega, et samaliigiliste teede ristmikul 30 alas ei veendunud piisavalt ohutuses. Ühtegi autot ei olnud lähenemas. Milline on piisav veendumine? Liiklusseaduses ei ole kirjeldatud, et kuidas mõõta ohutuses veendumist ja kui palju on piisav. Soovin vaide esitada ja salvestist eksami kohta vaatama minna, kuid tahaks selle kohta rohkem teada.
B-kategooria sõidueksam loeti mittesooritanuks põhjendusega, et samaliigiliste teede ristmikul 30 alas ei veendunud piisavalt ohutuses. Ühtegi autot ei olnud lähenemas. Milline on piisav veendumine? Liiklusseaduses ei ole kirjeldatud, et kuidas mõõta ohutuses veendumist ja kui palju on piisav. Soovin vaide esitada ja salvestist eksami kohta vaatama minna, kuid tahaks selle kohta rohkem teada.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõidueksami hindamisel juhindutakse muuhulgas järgmistest kriteeriumitest:
1.1. Iga eespool nimetatud juhtimisolukorra kohta antav hinnang peab näitama
eksamineeritava oskust käsitseda ja juhtida sõidukit liikluses täiesti ohutult. Eksamineerija peab ennast tundma täiesti turvaliselt kogu sõidueksami ajal. Selliste vigade või ohtlike käitumisviiside puhul, mis ohustavad eksamisõidukit, selles olijaid või teisi liiklejaid,
katkestatakse sõidueksam enneaegselt, sõltumata sellest, kas eksamineerija pidi sekkuma auto juhtimisse või mitte. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Erandjuhtudel on eksamineerijal
õigus otsustada, kas viia sõidueksam lõpule või mitte.
1.2. Hindamisel annab eksamineerija hinnangu kogu sõidueksamile tervikuna, pöörates erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav oskab käsitleda ja juhtida sõidukit ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt. Siia kuulub kohanduv, kindel ja ohutu juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti ohualtimate) liiklejatega arvestamine ning ettenägelikkus.
Eeltoodust nähtub, et mitmed hindamiskriteeriumid on küllalt subjektiivsed e. sõltuvad eksamineerija ohutunnetusest ja tema veendumustest selle kohta, milline sõidustiil on ohutu jne. Sisuliselt teostab eksamineerija kaalutlusõigust. Kohtukaebuse puhul hindab samu kriteeriumeid põhimõtteliselt kohtunik, püüdes välja selgitada, kas eksamineerija tähelepanekud olid õiged ja asjakohased ja kas kaalutlusõigust on kohaldatud kooskõlas kaalutlusõiguse rakendamise põhimõtetega.
Otsustamaks, kas eksamitulemust on/ei ole põhjust vaidlustada, on teisese arvamuse saamiseks mõistlik lasta eksamivideo üle vaadata mõnel kogemustega juhil või selle ala muul asjatundjal, saamaks ka nö kõrvaltvaataja hinnangut. Pole ju välistatud, et eksamineeritava, kui väheste kogemustega juhi nägemus ohutust sõidustiilist ei vasta tegelikule ohutu sõidustiili kriteeriumile.
Küsimus: Kuidas maksta palka ja makse Eestis eesti kodanikust töötajale, kuna venemaa päritolu kasusaajale ei avata kontot?02.12.2019
Venemaa kodanik avas Eestis ettevõtte, mille juhatuse liige ja töötaja on Eesti kodanik. Kuna pangad ei ava ettevõttele pangakontot, sest firma omanik ja kasusaaja on venemaa kodanik, siis kuidas saab maksta palka ja makse Eestis, Eesti kodanikule, kes töötab antud firmas?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Vastavalt rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" § 7 lõikele 2 on Maksu- ja Tolliameti peadirektor määranud kohad, kus maksuhaldur kassa teenust pakub. Sularaha võtavad vastu Maksu-ja Tolliameti Lennujaama teeninduskoht, Narva maantee piiripunkt, Luhamaa piiripunkt ja Koidula maantee piiripunt.
Info tollipunktide asukohtade ja lahtiolekuaegade kohta on leitav Maksu-ja Tolliameti kodulehel https://www.emta.ee/et/teenindusburood-ja-tollipunktid#!lennujaam
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Miks ma registris eksamile ei saa, kuigi trahv peaks olema annulleeritud?29.11.2019
Tere. Mul selline mure, et 12.05.2014 sain lubadeta sõidu eest trahvi. Mul jäi see maksmata. Aprilli kuus kui kandsin trahvi ja kohtutäituri osa kohtutäiturile (mida mult sisse nõuti), nad tagastasid mulle mu trahvi summa 120€ ning selgituseks sain, et mu trahv annuleeritud. Nüüd kui autokooli läksin aprill 2019, lõpetasin autokooli november 2019 ja tahtsin end ark teooriasse kirja panna, ma seda teha ei saa, karistus veel üleval. Miks? Trahv annuleeritakse 4 aastaga, peale mida peab aasta ootama, et lube teha saaks?! Järelikult möödunud juba poolteist aastat, miks ma ark ei saa?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Soovitan nende asjaolude selgitamiseks ja õigusliku järelduse tegemiseks konsulteerida juristiga.
Küsimus: Kes on süüdi kui auto sõitis paremale hoovi keeramist alustanud autole paremalt poolt möödudes sisse?29.11.2019
Tere. Auto hakkas paremale hoovi keerama. Tagant lähenev auto ei märganud suunatuld ja möödus hooga paremalt poolt riivates pööret tegevat autot. Kes on antud olukorras süüdi ja kes peaks kahjud hüvitama?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Saan avada manöövrite/pöörete üldised reeglid ja peamised vaidluskohad sarnaste õnnetuste puhul. LS § 48 lg 1 sätestab pöörete osas üldreegli - enne pööret tuleb aegsasti suunduda sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale - enne vasakpööret vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale. Parempöörete puhul tekib küsimuses kirjeldatud olukorda sageli seetõttu, et parempööraja on eelkirjeldatud nõuet eiranud ja sooritab pöörde nn kaarega, jättes paremale piisavalt vaba ruumi,mis võib innustada taga liikunud juhti pööret sooritava juhi tegevust valesti mõistma ja paremalt mööduma. Liiklusseadus ei keela küll pööret ka kaugemalt teha (LS § 48 lg 3), peab LS § 48 lg 1 nõudest erinevat pööret sooritav juht tagama liikluse ohutuse.
Iga liiklusõnnetus on siiski täiesti omanäoline ning lõplikke järeldusi saab teha üksnes peale kõikide tõendite uurimist ja nende pinnalt järelduste tegemist, kumma juhi tegevus viis liiklusõnnetuseni.
Küsimus: Kas osaühingu osa sissemakset võib kohe kasutama hakata?24.11.2019
Tere
Tean, et samalaadseid teemasi on läbi käinud, aga küsiks täpsustuseks üle veelkord:
Nimelt asutasima OÜ ja saan aru, et riigilõivu saan kirjutada kuludesse majandusaasta aruandes ja saan selle raha tagasi?
Teiseks ma tegin ettevõtte osakapitali sissemaksmata, kui ma maksan nüüd 1/3 kogusummast, kas ma saan selle väärtpaberitesse edasi investeerida koheselt? Selleks ajaks, kui mul on 2500€ sisse maksnud ja väärtpaberitesse vms investeerimise vahenditesse viidud, saan ma ka kandeavalduse registriosakonnale edastada?
Tänud!
Tean, et samalaadseid teemasi on läbi käinud, aga küsiks täpsustuseks üle veelkord:
Nimelt asutasima OÜ ja saan aru, et riigilõivu saan kirjutada kuludesse majandusaasta aruandes ja saan selle raha tagasi?
Teiseks ma tegin ettevõtte osakapitali sissemaksmata, kui ma maksan nüüd 1/3 kogusummast, kas ma saan selle väärtpaberitesse edasi investeerida koheselt? Selleks ajaks, kui mul on 2500€ sisse maksnud ja väärtpaberitesse vms investeerimise vahenditesse viidud, saan ma ka kandeavalduse registriosakonnale edastada?
Tänud!
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Teine küsimus jääb ebaselgeks. Kui ettevõte on asutatud sissemaksuta, siis sissemakse tegemisel, tuleb vastav maksekorraldus esitada registriosakonnale. Sellega tõendate, et sissemakse on tehtud.
Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee