Õigus
Küsimus: Kas alimentide peale pannes olen kohustustatud talle nii pisikest last ööseks andma, kui ise ei usalda üldse teda? 14.01.2020
Tere. Läksime lahku mehega, meil on ühine laps 1-aastane.
Elame ema juures.
Lapse isaga oli kokkulepitud, et tema toetab nii, et läheb ostab iga kuu poest lapsele süüa, mähkmed jne, aga juhtub pidevalt nii, et tema toob süüa kuidas jumal juhatab. Küll ta toob 1 kuu, siis jääb vahele 1 kuu jne.
Lapse isaga oli kokkulepitud, et tema ei võta last ööseks enda juurde, ma selgitasin ilusti ära talle, et mina ei usalda teda, ta magab väga sügavat und, kui laps öösel ärkab ja süüa tahab, siis lapse isa seda ei kuule + tean et selles korteris käib pidevalt mingisugune joomine/sõbrad/tuttavad. Segane keskkond. Samas lapse vastu tunneb huvi kord kolme nädala tagant. Aga kui isegi helistab ja ütleb et vot täna võtab lapse, siis mina pole kunagi selle vastu olnud, ütlen jah okei, aga too palun õhtuks lapse tagasi koju.
Hetkel elame lapsega samas külas kus lapse isagi, mulle tuli pakkumine kolida 50-ne kilomeetri kaugusele ehk siis teisse kohta.
Kas oleks mõistlikum alimendid peale panna?
Lapse isa tuli ja ütles pane alimendid, siis sa pead poissi ööseks andma! Kui lapse isa hakkab alimente maksma.
Kas siis ma olen kohustuslik talle nii pisikest last ööseks andma, kui ise ei usalda üldse teda?
Kas teisse linna elamine ei tekitaks probleeme mulle ja lapsele?
Elame ema juures.
Lapse isaga oli kokkulepitud, et tema toetab nii, et läheb ostab iga kuu poest lapsele süüa, mähkmed jne, aga juhtub pidevalt nii, et tema toob süüa kuidas jumal juhatab. Küll ta toob 1 kuu, siis jääb vahele 1 kuu jne.
Lapse isaga oli kokkulepitud, et tema ei võta last ööseks enda juurde, ma selgitasin ilusti ära talle, et mina ei usalda teda, ta magab väga sügavat und, kui laps öösel ärkab ja süüa tahab, siis lapse isa seda ei kuule + tean et selles korteris käib pidevalt mingisugune joomine/sõbrad/tuttavad. Segane keskkond. Samas lapse vastu tunneb huvi kord kolme nädala tagant. Aga kui isegi helistab ja ütleb et vot täna võtab lapse, siis mina pole kunagi selle vastu olnud, ütlen jah okei, aga too palun õhtuks lapse tagasi koju.
Hetkel elame lapsega samas külas kus lapse isagi, mulle tuli pakkumine kolida 50-ne kilomeetri kaugusele ehk siis teisse kohta.
Kas oleks mõistlikum alimendid peale panna?
Lapse isa tuli ja ütles pane alimendid, siis sa pead poissi ööseks andma! Kui lapse isa hakkab alimente maksma.
Kas siis ma olen kohustuslik talle nii pisikest last ööseks andma, kui ise ei usalda üldse teda?
Kas teisse linna elamine ei tekitaks probleeme mulle ja lapsele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ei täida lapse suhtes ülalpidamiskohustust korrektselt, siis on kohtu kaudu elatise mõistmine igakülgselt põhjendatud. On selge, et Teie poolt kirjeldatud viisil ülalpidamise andmine ei ole piisav ja antud juhul tuleks lapse isal oma ülalpidamiskohustust täita elatise maksmise teel. Kui kohus nõuab lapse isalt elatise välja, ei tähenda see, ei tähenda see automaatselt, et laps peab hakkama isa juures ööbima - suhtlemiskord peab alati vastama lapse huvidele, olenemata sellest, kas vanemalt on kohtu kaudu elatise välja mõistetud või mitte.
Kui Teil on lapse isaga ühine hooldusõigus, tuleb kõik last puudutavad otsused vastu võtta ühiselt, seega ka lapsega teise linna elama kolimine eeldab vanemate kokkulepet. Kui lapse isa ei ole nõus andma vastavat nõusolekut, on Teil võimalik taotleda kohtult ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist lapse viibimiskoha osa - kui kohus Teie avalduse rahuldab, on Teil õigus kolida lapsega teise linna lapse isa nõusolekuta. Samas tuleb alati võimaldada lahus elavale vanemale lapsega suhtlemise võimalus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on õigust vähendada elatiseks makstavat summat, kui elatise maksjale on lisandumas perre veel üks laps?13.01.2020
Tere!
Kas on õigust vähendada elatiseks makstavat summat, kui elatise maksjale on lisandumas perre veel üks laps? Kuhu oleks vaja esmalt pöörduda, kui elatise saaja ei ole nõus kokku leppima väiksema summaga.
Kas on õigust vähendada elatiseks makstavat summat, kui elatise maksjale on lisandumas perre veel üks laps? Kuhu oleks vaja esmalt pöörduda, kui elatise saaja ei ole nõus kokku leppima väiksema summaga.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et elatise maksjale lisandub üks ülalpeetav, ei ole automaatselt elatise vähendamise aluseks. Alust võib olla siis, kui elatise maksja teiste laste vajaduste katmine kannatab oluliselt praeguses summas elatist edasi makstes - vanem peaks kõiki lapsi ülal pidama ühetaoliselt. Kui vanema varanduslik olukord võimaldab ka peale lisanduva perekonnaliikme sündi kõiki lapsi ülal pidada samaväärselt, ei ole elatise vähendamine põhjendatud. Igal juhul saab elatise vähendamisest rääkida peale lapse sündmist.
Kui vanemad ei saa elatise vähendamise osas kokkuleppele, tuleb kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks pöörduda vastava hagiga kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on võimalik alimentide summat kuidagi vaidlustada?13.01.2020
Tere,
Kui mulle määrati alimendid, siis mul veel uut peret ei olnud, kohtu poolt määrati alimendid mis siis vastavalt alammäärale tõuseb. Hetkel siis peaksin maksma 292 eurot. Nüüdseks on minu perekonnaseis muutunud, olen abielus ja 3 lapse isa, pangast on ka kodulaen (230 eurot kuu). Minu enda palk küündib 1000-1200 euroni kuus. Naisel lõpeb lapsetoetus veebruaris, peale seda töötuna arvel.
Kas mul on võimalik alimentide summat kuidagi vaidlustada? Eksnaine(ei olnud abielus) elab uue mehega ja neil on oma laps.
Kui mulle määrati alimendid, siis mul veel uut peret ei olnud, kohtu poolt määrati alimendid mis siis vastavalt alammäärale tõuseb. Hetkel siis peaksin maksma 292 eurot. Nüüdseks on minu perekonnaseis muutunud, olen abielus ja 3 lapse isa, pangast on ka kodulaen (230 eurot kuu). Minu enda palk küündib 1000-1200 euroni kuus. Naisel lõpeb lapsetoetus veebruaris, peale seda töötuna arvel.
Kas mul on võimalik alimentide summat kuidagi vaidlustada? Eksnaine(ei olnud abielus) elab uue mehega ja neil on oma laps.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui peale elatise väljamõistmist on Teile lisandunud 3 ülalpeetavat, võib elatise vähendamine olla põhjendatud küll. Vanem peaks kõiki oma lapsi ülal pidama ühetaoliselt.
Elatise vähendamiseks tuleb kohtule esitada vastav hagi, riigilõivu sellelt tasuda ei tule, kuid hagiavalduse koostamiseks soovitan võimalusel kasutada spetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vähendada lastele makstavat elatisraha kui lapsed on osa ajast minuga, ja mida teha, kui tunnen et ema ei kuluta lastele?13.01.2020
Tere
Maksan praegu igakuiselt kahe lapse (16a ja 10a) elatisraha 584€ (01.01.2020 seisuga). Lapsed on igakuiselt ca 5-8 päeva minuga, kuskil trennides nad ei käi ja ema on väga kitsi neile midagi ostma. Praeguseks hetkeks on emal uus elukaaslane ja laps, meie ühiste lastega tegeleb ta järjest vähem. Elatise maksmine on meil notariaalselt kinnitatud, sest lahutades oli see vajalik, et ema saaks ühise kodulaenu üle võtta. Maksmisest pole ma kunagi keeldunud ega maksmata jätnud, kuid näen, et ema ei kasuta seda raha laste hüvanguks, veel enam, et ka tema peaks sama summa panustama. Olen küsinud emalt tõendeid summa ära kulutamiset, kuid ta keeldub seda tegemast. Kui lapsed on minuga kulutan mina ju reaalselt nõutud 584€ veel lisaks, see aga paneb mind järjest keerulisemasse olukorda.
Kuidas vähendada lastele makstavat elatisraha ja kas see on minu olukorras üldse võimalik?
Maksan praegu igakuiselt kahe lapse (16a ja 10a) elatisraha 584€ (01.01.2020 seisuga). Lapsed on igakuiselt ca 5-8 päeva minuga, kuskil trennides nad ei käi ja ema on väga kitsi neile midagi ostma. Praeguseks hetkeks on emal uus elukaaslane ja laps, meie ühiste lastega tegeleb ta järjest vähem. Elatise maksmine on meil notariaalselt kinnitatud, sest lahutades oli see vajalik, et ema saaks ühise kodulaenu üle võtta. Maksmisest pole ma kunagi keeldunud ega maksmata jätnud, kuid näen, et ema ei kasuta seda raha laste hüvanguks, veel enam, et ka tema peaks sama summa panustama. Olen küsinud emalt tõendeid summa ära kulutamiset, kuid ta keeldub seda tegemast. Kui lapsed on minuga kulutan mina ju reaalselt nõutud 584€ veel lisaks, see aga paneb mind järjest keerulisemasse olukorda.
Kuidas vähendada lastele makstavat elatisraha ja kas see on minu olukorras üldse võimalik?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuigi maksate elatisraha kehtivas miinimummääras, võib elatise vähendamine olla põhjendatud, kui laste igakuised vajadused on oluliselt alla kehtiva alampalga (s.o vähem kui 584 eurot ühe lapse kohta). Samuti võib elatise vähendamine olla põhjendatud seetõttu, et laste vajadused on olulises osas kaetud riiklike peretoetustega - kui laste emal on kokku 3 last, maksab riik talle lasterikka pere toetust ja lapsetoetusi kokku summas 520 eurot. Sellest tulenevalt on iga lapse vajadused riiklike peretoetuste arvelt kaetud ca 173 euroga, mis vähendab vanemate endi panust.
Elatise vähendamiseks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu sellelt tasuda ei tule. Kui kohus leiab, et hagi on põhjendatud, muudab kohus elatise suurust alates hagiavalduse esitamisest. Võimalusel soovitan hagiavalduse koostamiseks kasutada spetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatis saab muutuda iga kuu vastavalt sellele kui kaua laps kummagi vanema juures on viibinud?10.01.2020
Tere
Läksime lapse isaga lahku ning nüüd on meil vaja lahendada raha teema. Kuna lapse isa käib rekaga välismaal, siis tal on võimalik laps võtta ühes kuus enamasti üheks nädalaks. Mõni kuu võib olla ka olukordi kus võtab rohkemaks.
Otsustasime alguses, et ta hakkab maksma 200 eurot kuus, millest siis läheb maha veel ka lasteaiamaks. Tema, aga pole järsku selle kindla summaga nõus vaid ütleb, et kui laps on mõni kuu rohkem tema juures kui üks nädal, et siis nende päevade arvelt vähendab ta ka summat mida maksab.
Kas tal on see õigus seda teha või mitte?
Läksime lapse isaga lahku ning nüüd on meil vaja lahendada raha teema. Kuna lapse isa käib rekaga välismaal, siis tal on võimalik laps võtta ühes kuus enamasti üheks nädalaks. Mõni kuu võib olla ka olukordi kus võtab rohkemaks.
Otsustasime alguses, et ta hakkab maksma 200 eurot kuus, millest siis läheb maha veel ka lasteaiamaks. Tema, aga pole järsku selle kindla summaga nõus vaid ütleb, et kui laps on mõni kuu rohkem tema juures kui üks nädal, et siis nende päevade arvelt vähendab ta ka summat mida maksab.
Kas tal on see õigus seda teha või mitte?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Osaliselt on vastav nõue põhjendatud, osaliselt mitte - ühest küljest vähenevad ajal, mil laps viibib isaga, Teie ülalpidamiskulud lapsele, teisest küljest jällegi ei oma teatud kulude osas antud asjaolu mingit tähtsust. Kui jutt käib siiski loetud päevadest terve kalendrikuu lõikes, soovitaksin kokku leppida konkreetses summas, mis vastab lapse vajadustele - igakuine elatisraha kalkuleerimine tekitab tõenäoliselt asjatult pingeid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ainuhooldusõigus annab õiguse lapse perekonnanime muutmiseks?10.01.2020
Tere,
Taotlen hetkel kohtult oma alaealise lapse (4) ainuhooldusõigust. Lugesin teie eelnevaid vastuseid ja sain aru, et kui kohus rahuldab ainuhooldusõiguse otsuse saan lapse perekonna nime ära muuta, sest mul on ainuhooldusõigus ja teise vanema nõusolek pole vajalik?
Mind ajab natuke segadusse, miks Kohtunik kirjutab sellises lause EÕK avalduse vastusesse: Lisaks selgitab kohus, et ka ainuhooldusõiguse saamine ei anna avaldajale õigust muuta lapse perekonnanime:
Nimeseaduse § 8 lg 1 järgi antakse lapsele vanemate ühise perekonnanime korral vanemate perekonnanimi, vanemate erinevate perekonnanimede korral ühe vanema perekonnanimi ja seadusliku isa puudumise korral ema perekonnanimi.
Nimeseaduse järgi on lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemisest (§ 8¹) või lapsendamisest (§-d 13 ja 14) tulenevalt.
Vanem võib taotleda lapsele uue perekonnanime andmist ka olukorras, kus vanem taotleb endale uut perekonnanime (§ 16 lg 1).
Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse perekonnanime muutmise võimalust.
Riigikohtu 29.10.2014.a. otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-96-14 kohaselt on lapse perekonnanimi osa lapse identiteedist ning lapse huvides on lapse perekonnanime stabiilsus.
Teie vastust ootama jäädes.
Taotlen hetkel kohtult oma alaealise lapse (4) ainuhooldusõigust. Lugesin teie eelnevaid vastuseid ja sain aru, et kui kohus rahuldab ainuhooldusõiguse otsuse saan lapse perekonna nime ära muuta, sest mul on ainuhooldusõigus ja teise vanema nõusolek pole vajalik?
Mind ajab natuke segadusse, miks Kohtunik kirjutab sellises lause EÕK avalduse vastusesse: Lisaks selgitab kohus, et ka ainuhooldusõiguse saamine ei anna avaldajale õigust muuta lapse perekonnanime:
Nimeseaduse § 8 lg 1 järgi antakse lapsele vanemate ühise perekonnanime korral vanemate perekonnanimi, vanemate erinevate perekonnanimede korral ühe vanema perekonnanimi ja seadusliku isa puudumise korral ema perekonnanimi.
Nimeseaduse järgi on lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemisest (§ 8¹) või lapsendamisest (§-d 13 ja 14) tulenevalt.
Vanem võib taotleda lapsele uue perekonnanime andmist ka olukorras, kus vanem taotleb endale uut perekonnanime (§ 16 lg 1).
Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse perekonnanime muutmise võimalust.
Riigikohtu 29.10.2014.a. otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-96-14 kohaselt on lapse perekonnanimi osa lapse identiteedist ning lapse huvides on lapse perekonnanime stabiilsus.
Teie vastust ootama jäädes.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemale kuulub lapse ainuhooldusõigus, on tal õigus taotleda lapse perekonnanime muutmist teise vanema nõusolekuta - iseasi, kas vanema taotlus perekonnanime muutmiseks rahuldatakse. Ehk teisisõnu on ainuhooldusõigusega vanemal õigus ainuisikuliselt taotleda lapse perekonnanime muutmist, kuid kas muutmine on põhjendatud, otsustab ikkagi perekonnaseisuasutus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapsed on lahkumineku järgselt pool ajast ühe ja pool ajast teise vanema juures, kas siis on õigust elatisrahale?10.01.2020
Tere! Kui lapsed on lahkumineku järgselt pool ajast ühe ja pool ajast teise vanema juures, kas siis on õigust elatisrahale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lastel on vahelduv elukoht ja vanemad teevad seejuures laste ülalpidamiseks samas ulatuses kulutusi, ei ole elatisraha maksmine põhjendatud. Kui üks vanematest teeb teisest vanemast rohkem kulutusi (nt ostab lastele kõik riided-jalanõud, maksab kõik huviringid), on enam kulutusi tegeval vanemal alus teiselt vanemalt elatise nõudmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kaua peab vahtralehega sõitma, kas uute lubade kättesaamiseni või kahe aasta täitumiseni?09.01.2020
Tere
Kaua peab vahtralehega sõitma? Lõppastmekoolitus sai läbitud ja ARK-is luba vahetatud aga reaalse kahe aasta täitumiseni on veel kuu aega. Kas selle kuu peab veel vahtralehte kasutama või uue loa kätte saamisega kaob see kohustus?
Kõike head
Kaua peab vahtralehega sõitma? Lõppastmekoolitus sai läbitud ja ARK-is luba vahetatud aga reaalse kahe aasta täitumiseni on veel kuu aega. Kas selle kuu peab veel vahtralehte kasutama või uue loa kätte saamisega kaob see kohustus?
Kõike head
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Seega tuleneb seaduses kasutatud sõnastusest, et algaja juhi tunnusmärk on seotud esmase juhiloa omamisega. Kui esmane juhiluba on vahetatud juhiloa vastu, siis algaja juhi tunnusmärgi kasutamise nõuet ei ole.
Küsimus: Kui pika aja vältel võib politsei mulle veel trahvi teha?09.01.2020
Tere!
Kui pikk on see aeg, et politsei saab mulle veel trahvi teha?
Teostati indikaatorvahendi kasutamise protokoll - nimelt positiivne (THC). Aga trahvi veel ära ei tehtud. Nimelt öeldi, et kutsuvad tagasi ning siis tehakse.
Kui pikk on see aeg, et politsei saab mulle veel trahvi teha?
Teostati indikaatorvahendi kasutamise protokoll - nimelt positiivne (THC). Aga trahvi veel ära ei tehtud. Nimelt öeldi, et kutsuvad tagasi ning siis tehakse.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas seisva sõiduki seisumüra on liiklusmüra?09.01.2020
Tere! Kas seisva sõiduki seisumüra on liiklusmüra? Kas liiklusseaduses on midagi selle kohta? Ja kui ei ole, siis mis müraliigi alla see kuulub?
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee