Lepinguõigus

Situatsioon järgmine: võtsin aastal 2008 pangast laenu 74 000 EEK (4729 EUR), 10-le aastale. Korrektselt tagasi makstes oleks lõpptulemus ca 300 000 EEK (19 173 EUR), 4 kordne!
3,5 aastat olen ma neile korralikult maksnud 2437 EEK (155 EUR) kuus. Viimase poole aasta jooksul on tekkinud tõsised makseraskused, kuna elu on muutunud palju kallimaks (maksete eelisjärjekorras on jooksvad maksud ning pangale jääb vajaka).
Siiani on kokku tasutud ca 114 000 EEK (7285 EUR). Saan tõestada panga väljavõttega.
Nüüd tahab pank lepingu üles öelda ja nõuab 92 408 EEK (5906 EUR). Seda on kõvasti rohkem, kui ma üldse laenasin ja arvestades veel seda, et olen neile juba 4 aastat maksnud (viimasel ajal küll ebastabiilselt, aga siiski).
Ausalt öeldes selliseid summasi nähes ei tahakski neile mitte pennigi enam maksta, ning pöördun Teie poole ja küsin, mis võimalused mul on, kui asi peaks kohtusse jõudma.
Kuna hea tava kohaselt võib intresse küsida laenusumma ulatuses, siis, kas mul on võimalik selle peale kohtus välja minna?
laen+ intressid = 74 000+74 000=148 000 EEK,
siiani makstud summa = 114 000 EEK
maksaksin veel 34 000 EEK (2172EUR)

Või loetakse siiani makstud summa enamuses nö. unustatuks (intressideks) ja olen sunnitud ikkagi nõutud summa neile tasuma.

Ette tänades,

Sattusin röövi ohvriks, varas lõhkus auto akna ja haaras kaasa sülearvuti. Varas saadi kätte ja ta istus 4 kuud vangis. Kuna läpakas oli juba uue omaniku leidnud (100 euro eest), ei saanud ta asja tagastada ja talle määrati kohtu poolt välja 800+ eurone summa (läpaka tegelik väärtus), mille ta pidi mulle siis tagasi maksma. Suvel möödub juhtunust 2 aastat.

Kuidas on kõige mõtekam raha kätte saada, kui on teada, et ilmselt on inimesel kõik varad ja rahad salajas ja neid kätte ei saa? Kui palju ma pean kohtutäiturile või kellelegi maksma, et oma 800 eurot kätte saada? Kui kaua on mul üldse aega oma raha nõuda, enne kui nõue aegub? Kui tõenäoline on, et ma seda raha mitte kunagi ei näe, st, et isegi kui kohus nõuab, siis inimene ei suvatse maksma hakata, siis temaga ka midagi ei juhtu? Kui inimesel on ka teisi kahjunõudeid, siis kas ta peab neid hüvitama kahju toimepanemise ajalises järjekorras, ehk eelmise röövi ohvrile enne mind?

Aitäh!

Sõlmisin üürilepingu tähtajaga kuni 10.06.2013. Üürnik pole täitnud kaks kuud kohustust ja tasunud üüri ja kommunaaltasusid. Kas mul on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada ühepoolselt (vahetada lukk välja ja ise sisse kolida) või on vaja pöörduda kohtu poole?

Kas vastab tõele, et korteri omanik ei tohi käsutada üürniku poolt talle tagatiseks jäetud rahasummat? Et omanik peab tagatisraha üürnikule lepingu lõppedes tagastama, kui üürnikul on kommunaal teenuste eest arveldatud, ega tohi teha tagatisrahast mahaarvestusi, millega üürnik nõus ei ole vaid pöörduma siis näiteks kohtusse, kui omavahelist lepet ei saavutata? Et ei tekiks olukorda, kus lepingu lõppedes selgub, et omanik on tagatiseks jäetud suuremast summast osa ära kulutanud ja hakkab otsima põhjuseid, kuidas üürnikule vähem raha anda ja vaene üürnik, kes on oma rahaga arvestanud, ei tea lõpuks kuhu pöörduda.

Kas vend saab osta õe nimele korterit makstes ise pangale laenumakseid?

Abielu kestel meil oli ostetud uus auto, võtsime liisingusse. Mina olen käendaja, aga nüüd juhtus nii, et me lahutame. Ja laenuvõtja nüüd otsustas, et enam ei taha maksta, et mulle kui käendajale lihtsalt jama kokku keerata, kuigi ta käib ametlikult tööl ja saab ametlikult palka. Kui laenuvõtja on maksevõimeline ja lihtsalt ei taha maksta, kas ta on siis puutumatu või pank esmalt hakkab temalt raha nõudma või kohe pöördub käendaja poole? Ja kui tema ikka ei hakka maksma, mida siis mina, kui käendaja pean tegema, et tõestada, et ta on suuteline maksma?

Kui tähtajalises üürilepingus on kokku lepitud, et seda saab kuuajalise etteteatamisega igal ajal lõpetada, kas selline kokkulepe on seadusega kooskõlas või on see tühine? Kui üks lepingupool soovib lepingu üles öelda sisuliselt ilma põhjuseta, siis kas on võimalus teda siiski sundida lepingu tähtaja lõpuni oma kohustusi täitma?

Andsime korteri tagatiseks poja perele, et nad saaksid osta endale soovitud korteri. Nüüd on meil soov, et meie korter vabastataks tagatiseks olemise seisust. Millest peame alustama, kuhu pöörduma, kui poja pere ei ole sellega nõus, kuid me soovime siiski tagatiseks olemisest loobuda.

Olen liisingu käendaja (sõiduauto kasutusrent). Liisingleping lõppes veebruaris. Kas liisinguvõtja edasistest otsustest peab pank teavitama ka käendajat. Hetkel ma ei tea, kas liisinguvõtja annab auto tagasi, liisib edasi või ostab välja.
Liisinguvõtjaga kontakti ja suhtlemist mul pole. Teatud juhtudel ju lõpeks ka käendusleping. Kas ma peaksin teadma, mis edasi saab - liisinglepingu lisadele laieneb ju ka minu käendusleping.
Kas mulle teatamine on kohustus ja kui on, siis millised on tagajärjed, kui mind ei teavitata?

Otustasime endise elukaaslasega 2 aastat tagasi soetada perre sõiduauto, mille liisingu võttis tema enda nimele. Leppisime kokku, et mina tasun auto sissemaksu, lepingutasu ja esimese liisingmakse. Raha sõiduki sissemaksuks (20% auto maksumusest) ja lepingutasu kandsin mina endise elukaaslase arveldusarvele, märkides maksekorraldusele "auto eest" (lisatud oli ka mark) ja tema selle edasi liisingettevõttele. Esimese liisingumakse kandsin otse liisingettevõtte arveldusarvele. Edasi maksis liisingut järgmised 10 kuud minu endine elukaaslane, mina tasusin samal ajal auto hoolduskulud ja liikluskindlustuse eest. Kui lahku läksime, leppisime kokku, et auto jääb minu käsutusse, maksan kõik hoolduskulud ja liisingumaksed, aga liisinglepingut me ei hakka lisakulude tõttu minu nimele ümber vormistama. Nüüd on sellest möödunud aasta, mina olen selle aja jooksul auto eest tasunud korrektselt kõik liisingumaksed (otse liisingettevõttele), kindlustused ja hoolduskulud. Kuna sain liisingettevõttest soodsa pakkumise, siis soovisin sõiduki liisingu enda nimele ümber vormistada. Kahjuks minu endine elukaaslane keeldub saatmast liisingettevõttele avaldust millega soovib lepingu lõpetamist ja mulle üle andmist. Mingit otsest keeldumise põhjust ega ka nõudmist ta mulle ei ole esitanud. Väidab, et praegune olukord talle sobib ja midagi muuta ta ei taha. Olen talle saatnud selgitava meili, kus kirjutasin lahti kõik nii minu kui tema poolt auto eest tasutud summad ja palusin tal kindlaks tähtajaks esitada enda poolne soov, ettepanek või nõudmine olukorra lahendamiseks. Vastust ei tulnud, olen saatnud veel ühe meeldetuletuse, kuid vastus siiani puudub. Ta lihtsalt ignoreerib mind. Minu soov oleks kas sõiduki liising ümber vormistada enda nimele või saada tagasi minu poolt tasutud summa, mille olen auto eest maksnud. Mida ma saaksin antud olukorras ette võtta?