Lepinguõigus

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 292 kohaselt peab üürnik kandma üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulusid) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Eeltoodust saab järeldada, et kõrvalkulude suurenemise võimalus tuleb lepingus selle sõlmimisel eraldi kokku leppida. Osundatud üüriepingut nägemata on raske Teile täpsemat vastust antud küsimuses anda. Ka VÕS § 299 lg 4 peab võimalikuks ühepoolselt muuta üürilepingu tingimusi (nt kõrvalkulude kohta), juhul kui see on lepingus kokku lepitud.

Seadus ütleb, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürilepingu järgi võetakse üüri suuruse arvestamisel aluseks kalendrikuu, siis võiks asuda seisukohale, et selle perioodi osalise kasutamise korral lahutatakse tasu kasutamata aja eest kogusummast maha.

Kui võlgnik ei ole mistahes põhjusel nõus võlga kustutama, siis on oma raha kättesaamiseks kõige efektiivsem moodus siiski kohtusse pöördumine. Erinevate võlanõudjate panus võla sissenõudmisel seisneb ainult nõudekirjade kirjutamises ja võlgnikule tüütavate meeldetuletuste saatmises või helistamises. Teinekord võib kohtuga ähvardamine ka tulemuseni viia, kuid vähegi õigusteadlikele inimestele need ähvardused korda ei lähe. Kui võlgnevus on kohtuotsusega väljamõistetud, saate minna kohtutäituri juurde, kellel on juba õigus võla kättesaamiseks võlgniku vara arestimiseks jms.

Tähtajaline üürileping muutub peale tähtaja lõppu asja edasi kasutamisel tähtajatuks. Kui maja müüakse maha, siis läheb üürileping üle uuele omanikule ning selleks, et teid välja tõsta, peaks ta esmalt lepingu üles ütlema. Korralisel ülesütlemisel on lepingu lõpetamise tähtajaks kolm kuud, erakorralisel ei pruugi olenevalt põhjusest tähtaeg olla. Viimasel juhul tuleks üürileandjal oma seisukohta põhjendada.
Üüri tõstmiseks tuleb esitada üürileandjal 30 päeva enne uue üüri kehtima hakkamist üürihinna tõstmise avaldus, mis peab sisaldama muuhulgas uut üüri arvestust, üüri tõstmise põhjendusi jms. Kui neid nõudeid ei ole järgitud, siis on üürihinna tõstmine tühine ja võite jätkata üüri tasumist senise kokkuleppe järgi.

Müügilepingu hinnas lepivad pooled ise kokku. Mitte keegi ei keela teil mistahes hinnaga asja müümast. Kinkelepingu sõlmimisel jääb jah, sellest taganemise võimalus, kuid selle tähtaeg sõltub teatud sündmustest ja nendest teada saamisest (kinkija suhtes tänamatu käitumine vms).

Rentnikul ei ole kinnisasja müügi korral kinnisasja ostueesõigust.

Teie enda poolt teostatud maksete kohta peaks inkasso teile infot andma, kolmandate isikute poolt tehtud maksete kohta ei saa inkasso teile infot anda.

Teil ei ole õigust aga ka vajadust võõra inimese toimikuga tutvuda. Paistab, et kohus on lihtsalt kirja adressaadiga eksinud. See, et e-posti aadress sisaldab nii ees- kui perekonnanime, ei tähenda, et selle kirjutamisel ei saa eksida - näiteks tehti täheviga, mille tulemusel kirjutati tahtmatult hoopis teine nimi ja ka teie aadress. Viisakas oleks lihtsalt kohut sellest teavitada. Põhimõtteliselt piisab kohtule ka oluliselt lühemast selgitusest, mis te siia küsimuste rubriiki kirjutasite ja probleem ongi lahendatud.

Küsimuse püstitusest teen järelduse, et isiku andmeid on kuritarvitatud ja tema andmeid kasutades on kolmandad isikud võtnud kiirlaenu. Samas aga nõuab inkasso kannatanult (isik kelle andmeid kuritarvitati) võlgnevuste tasumist.

Antud juhul soovitaksin kohtumenetluses menetluse peatamise taotlemist (TsMS § 356), seniks kuni kriminaalmenetluses selgub võimalik kelmuse koosseis ja tegelik kohustatud isik. Kui kohus menetlust ei peata, siis tuleb kindlasti esitada kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi teile kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamise nõudes (inkasso nõuded + kohtukulud).

VÕS 296 lg 2 kohaselt kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on puuduse tõttu vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.

Eeltoodust tulenevalt saaks üüri vähendada vaid siis, kui asja puuduse või takistuse (antud juhul hallitus) tõttu on asja sihtotstarbelise kasutamise võimalus vähenenud. Takistuse ja puuduse osas on seega tegu hinnangulise kategooriaga, mis tuleb tuvastada iga juhtumi puhul eraldi (st kas asja puudus või takistus oli selline, mille tõttu asja kasutamise võimalus vähenes ja kui palju). Seega on raske puuduste ulatuse ja iseloomu kohta täielikku infot omamata ammendavat nõu anda. Tavaliselt küsitakse sel puhul eriteadmistega isiku kui kolmanda isiku objektiivset arvamust, kes ütleb nt kas asjal oli puudus, mille tõttu oli asja kasutamise võimalus vähenenud ning kui palju see oli vähenenud ning kas nt olemasolev hallitus on tervisele sedavõrd ohtlik, et korteris või vannitoas viibimine pole võimalik. Juhul, kui hallitus on asja kasutusotstarbe seisukohalt ebaoluline puudus võib tekkida küsimus sellest, kas tegu nt võib-olla VÕS §-is 280 märgitud pisipuudusega, mida üürnik peab omal kulul kõrvaldama.

Üürnik võib alandada üüri niivõrd, kuivõrd asja kasutamine takistatud oli. Üüri alandamiseks tuleb määratleda, kui suures osas asja kasutamine takistatud oli (näiteks protsentuaalselt, et asja kasutamine oli 20 % või 50 % osas takistatud). Üüri alandamisel võetakse aluseks kokkulepitud üüri summa ning üüri võib alandada kokkulepitud üürisummast takistuse võrra, st keelduda vastavas osas üüri tasumisest. Eelnimetatu kohta tuleb üürileandjale teha vastavasisuline kirjalik avaldus.

Küsite veel remondikulu kohta, millega te ei nõustu aga mis nagu aru saan on üürilepingus kokku lepitud (kokkulepet eeldan, kuna märgite, et tasute remondikulu).

VÕS §292 lg 1 kohaselt üürnik peab kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt peab üürileandja üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Seega saaksite põhimõtteliselt üürileandjalt nõuda tutvumiseks kõrvalkulude (sh remondikulu) kandmist tõendavaid dokumente, et seeläbi kindlaks teha remondikulu põhjendamatus või põhjendatus.