Sotsiaalne turvalisus

Tere!
Tööandja on kohustatud looma töötajale tervist hoidva töökeskkonna ning ennetma töötaja haigestumist (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 12 ja § 13 (https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014079)). Tööandja peab tegema töötajaga koostööd parema töökeskkonna loomisel.

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 on töötajal õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi;
2) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust;
3) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
4) õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.

Lisaks on töökeskkonnale (valgustus, ventilatsioon jms) esitatud nõuded toodud määruses „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344).

Kokkuvõtvalt soovitan Teil pidada veel läbirääkimisi tööandjaga. Juhul kui tööandja ei taga Teile ohutuid ning tervisthoidvaid töötingimusi on Teil õigus kindlasti pöörduda kohaliku tööinspektsiooni poole.

Kõik oleneb tülitamise sisust. Siin on 2 võimalust:

1. Halvem variant. Isik saadab alla 14-aastastele sõnumeid sisuga, millest nähtub, et tema huvi on seksuaalne (näiteks kutsub kohtama), siis on tegemist politsei asjaga. Selle kohta tuleks teha avaldus, taoline ettepanek alla 14-aastasele on kuritegu. Isik saab karistada (rahaline karistus või vangistus), suure tõenäosusega kaotab töö ja uuesti lastega seotud erialadele tööle saamine sõltub juba sellest, mis kohtuotsuses on kirjas ja mida tööandaja otsustab. Igal juhul tuttava last ta enam ei tüüta.
2. Parem variant. Treener on lihtsalt sõbralik ja soovib oma endiste õpilastega sidet hoida (või neid trenni tagasi meelitada). Kui isik lapsest aru ei saa, et ta ei taha suhelda, võiks seda öelda lapsevanem. Kui ka sellest ei ole abi, blokeerige isiku telefoni number ja meil-facebook ära. Kui ta ikka üritab, on õigus pöörduda kohtusse. Kuigi, sel juhul ma kahtlustan, et oleks juba aeg esimest varianti kasutada, sest see huvi laste vastu oleks sel juhul juba ebamõistlik.

Võiks öelda, et küsimus kuulub pigem õigusfilosoofiasse. Ma arvan, et siin on sama teema, nagu näiteks karistusregistrigagi. Kas isikute karistused peaksid olema kõikidele teada või mille alusel siis sorteerida, kes peaks, kes ei peaks teadma?

Tunnistaja on kõrvaline isik, kes ei saa oma tunnistusega ei kasu ega kahju. Järelikult on tema ütlused emotsioonivabamad ja tõesemad. Tunnistaja räägib asjaoludest, mille kohta politsei esitab küsimusi. Keegi ei küsi tunnistajalt, mis tema arvates võiks olla isiku karistus, kuna karistusotsuste tegemise õigus ja pädevus on ju vaid konkreetsetel ametitel ning tunnistaja teab ju vaid seda osa, mida ise nägi või kuulis (kuid see pole alati kõik). Karistusotsuste määramiseks on oma reeglistik, millises ulatuses saab määrata, millised on kergendavad/raskendavad asjaolud jne. Enamasti see kõik puudutab isikut, tema eraelu, mida põhiseadus kiivalt kaitseb.

Kui tunnistajad saaksid teada isikute karistusi, siis ka see mõjutaks neid? Juba juhtunud asjadega seoses ei saa muuta nagunii enam midagi. Nüüd uute juhtumitega seoses - kas isik hakkab asjaolude kohta rääkima teist juttu, et isiku karistust ehk suurendada/vähendada? Sellisest tunnistajast pole ju abi, kuna politseid huvitavad vaid tõesed ütlused.

Mina pigem usaldaks menetlusprotsessi. Kui ma olen oma ütlused andnud, siis politsei kasutab neid nii hästi kui võimalik, et tõde selles sündmuses selguks. Kui asjaolud on selged, saab politsei juba tegeleda karistuse määramisega. Mina kodanikuna olen enda panuse andnud.

Soovitan tutvuda karistusregistri seadusega: https://www.riigiteataja.ee/akt/114032014042?leiaKehtiv

Siin on § 24, mis reguleerib kustutamist. Kui 2005 määrati karistus, siis kantuks sai see tingimisi aja lõppemisel st 2008 aastal. Sellest alates 5 aasta pärast on karistus kustunud st 2013. Ju te küsisite registrist andmeid napilt enne karistuse kustutamist. Tänaseks peaks see olema kustunud, kuid enda südamerahuks saate teha alati selle kohta päringu: http://www.rik.ee/et/karistusregister

Mina soovitan selle maja ühistuga ühendust võtta ja paluda neil teha politseisse avaldus maja seina rikkumise kohta. Sinna lisage ka enda andmed juurde, et politsei saaks teiega ühendust võtta. Sel juhul saavad pätid karistada kuni 1200 euro ulatuses.

Teie ise saaksite teha avalduse vaid solvamise kohta ning sel juhul peaksite pöörduma hoopis kohtusse. See võtaks rohkem aega, oleks teile esialgu kulukas ja tulemus ei erineks suuresti esimesest variandist.

Selline vastamine on puhas ennustamine, kuna tegelikult on menetlejal, kes teile trahvi määrab, palju rohkem teada (isiku käitumine kinnipidamisel, esmased ütlused jne). Statistiliselt võttes on liiklusrikkumiste eest määratavad karistused üsna suured. Võiks arvestada umbes 1/3 maksimumist, seega nii 100-120 eurot. Esimese rikkumise korral arestipäeva kohtusse küsima ei minda. Vabandamine ja kahetsemine võivad trahvi vähendada, st kui politseinik näeb, et teil on piinlik ja tõenäoliselt te seda rohkem ei tee. Kindlasti ei maksa ühte lausesse tuua sõnad laps ja riski võtmine. Kui lapse majanduslik kindlustatus oleks teile olulisem olnud, siis te seda riski vahele jääda poleks võtnud, rääkimata sellest, et kuna vastav juhtimisõigus puudub, ei pruugi teie sõiduoskused olla ka kõige paremad. Vahel saadetakse menetlejatele ka taolise sisuga avaldusi kirjalikul kujul pärast väärteoprotokolli saamist. Teie puhul ma ei näe väga mõtet, kuna tegemist on teie esmase rikkumisega.

Vastavalt liiklusseadusele läbib mootorsõidukijuht üldjuhul tervisekontrolli iga 10 aasta järel, teatud juhtudel lähtuvalt terviseseisundist peab terviskontrolle läbima iga 5 aasta järel.
Eeldame, et Teie peate tervisekontrolli läbima liiklusmeditsiini komisjonis.
Tervisekontrolli D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite, B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõidukite juhtidele ja juhtimisõiguse taotlejatele ning mootorsõidukijuhtide õpetajatele teostab tegevusloa alusel tegutseva tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon (edaspidi liiklusmeditsiini komisjon).
Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisetõendi andmed tuleb perearstil või liiklusmeditsiini komisjonil edastada Maanteeametile reaalajas tervise infosüsteemi kaudu.
Sõidukijuhil on võimalus Maanteeameti infosüsteemist teha väljavõtteid ja vajadusel need edastada tööandjale. Ka tööandjal on võimalus kontrollida tema juures tööl olevate sõidukijuhtide tervisetõendite kehtivust Maanteeameti infosüsteemi kaudu.

Vastuse koostas Priit Siitan

Alkomeeter näitab mg/l.

Alkoholiseadus § 47 lõige üks ütleb selgelt, et alaealine ei või alkohoolset jooki omada ega vallata. Ei ole täpsustatud, kas avatud või avamata pudelit, kehtib mõlema korral. Keeld on seaduses olemas, kuid puudub karistussäte. Seega karistada ei saa, küll aga on politseil tulenevalt sellest keelust õigus alaealiselt see alkohoolne jook ära võtta, vastavad dokumendid vormistada ning vanemaid teavitada, kes sellele pudelile siis järele tulema peavad.

Selle alusel võite esitatada vastulause esiteks politseijaoskonda protokolli koostanud ametniku juhile ja kui Te sealt saadud vastusega rahul ei ole, siis seejärel ka kaebuse kohtusse. Kuna tegemist on süüteoga mitte seotud protokollilise veaga, siis selle alusel suure tõenäosusega kohus Teile määratud trahvi ei tühista.