Õigus
Küsimus: Kas KÜ juhatus on vastutav kui peale ametlikku tööde lõpetamist ja vastuvõtmist mõned asjad natuke ümber tehakse?05.02.2019
Tere. Küsimus KÜ juhatuse vastutusest. Kortermajas käimas renoveerimine kooskõlastatud projekti järgi. Suur osa majaelanikke aga soovib mõned asjad teha projektist erinevalt mis läheb vastuollu Päästeameti nõuetega. Kas juhatus on vastutav kui üldkoosoleku otsuse või majaelanike kirjaliku ja allkirjastatud taotluse kohaselt tehakse peale ametlikku tööde lõpetamist ja vastuvõtmist mõned asjad natuke ümber?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis tingimustel saab kutsuda kokku KÜ koosoleku ning mis alustel saaks valida uue juhatuse?05.02.2019
Tere,
Meie maja korteriühistu esinaine suri mõned kuud tagasi ära ja peale ühistuesinaise surma võttis tema mees asjad üle, teeb arveid ja hooldab maja ümbrust. Mees ei kuulu ise ühistusse, maja on väike - 15 korterit ja oli ühistunaine ja revidendid vaid, muud kedagi pole. Kuidas peaks käituma, et kokku kutsuda erakorraline koosolek, et saaks valida uue juhatuse? Olen rääkinud majarahvaga ja nemad ka osaliselt soovivad kokku kutsuda koosoleku ja valida uus juhatuse esimees, kuna hetkel asjad kuidagi ei liigu ja midagi tehtud ei saa. Paljudel inimestel majast on ka ükskõik ja kedagi ei huvita mis toimub majas. Mis tingimustel saab kutsuda koosoleku ning mis alustel saaks valida uue juhatuse ning mida selle jaoks oleks juriidiliselt vaja? Mitu protsenti maja inimestest peaks koosolekul osalema, et saaks valida uue juhatuse? Tean, et vanasti maja inimesed kokku ei tulnud ja heal juhul 7 korteri omaniku 15st tuli kohale vaid. Suht segane jutt kuid loodan, et saite aru.
Meie maja korteriühistu esinaine suri mõned kuud tagasi ära ja peale ühistuesinaise surma võttis tema mees asjad üle, teeb arveid ja hooldab maja ümbrust. Mees ei kuulu ise ühistusse, maja on väike - 15 korterit ja oli ühistunaine ja revidendid vaid, muud kedagi pole. Kuidas peaks käituma, et kokku kutsuda erakorraline koosolek, et saaks valida uue juhatuse? Olen rääkinud majarahvaga ja nemad ka osaliselt soovivad kokku kutsuda koosoleku ja valida uus juhatuse esimees, kuna hetkel asjad kuidagi ei liigu ja midagi tehtud ei saa. Paljudel inimestel majast on ka ükskõik ja kedagi ei huvita mis toimub majas. Mis tingimustel saab kutsuda koosoleku ning mis alustel saaks valida uue juhatuse ning mida selle jaoks oleks juriidiliselt vaja? Mitu protsenti maja inimestest peaks koosolekul osalema, et saaks valida uue juhatuse? Tean, et vanasti maja inimesed kokku ei tulnud ja heal juhul 7 korteri omaniku 15st tuli kohale vaid. Suht segane jutt kuid loodan, et saite aru.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Alternatiivselt üldkoosolekuga on korteriühistu juhatuse liikme määramise õigus maakohtul, kes teeb seda huvitatud isiku taotluse alusel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas võin juhtida A-kategooria sõidukit A2 lubadega, mille massi suhe on 0,2442?05.02.2019
Kui seaduses on reguleeritud, et A2 juhiluba tähendab, et võib sõita kuni 35 kw või massi suhtega 0,2 kw/kg, kas siis ma võin A2 lubadega juhtida sõidukit, mille tühimass on 217 kg (registrimass 400 kg) ja võimsus 53 kw? Suhte saaks 53/217=0,2442. Kas tohib nii ümardada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kus on need eeskirjad, mida olen rikkunud ja kas märgistatud invakohal on eraparklas parkimine ikkagi tasuline?05.02.2019
Lugesin Teie vastust küsimusele invaliidikaardiga parkimise kohta eraparklas, kui ei ole märgistatud invaliidi kohta.
Parkisin auto kino Kosmose esisesse parklasse, märgistatud invaliidikohale, armatuurlaual nähtaval kohal kehtiv invakaart. Sain trahviotsuse, mille vaidlustasin, kuid vaiet ei rahuldatud. Olevat pargitud õigusvastaselt. Kuid Ühisteenuste kodulehelt ei leidnud mingit infot invaliidikohale parkimise kohta, kui see on märgistatud. Märgistatud postil ei ole mingit infot, et peab minema kinomajja sisse ja registreerima parkimise (selle sain teada tuttavalt). Seda ei ole kirjas ka vaide rahuldamise otsuses.
Seal on vaid otsus, et olen rikkunud parkimiseeskirju.
Kus on need eeskirjad, mida olen rikkunud ja kas märgistatud invakohal on eraparklas parkimine ikkagi tasuline?
Parkisin auto kino Kosmose esisesse parklasse, märgistatud invaliidikohale, armatuurlaual nähtaval kohal kehtiv invakaart. Sain trahviotsuse, mille vaidlustasin, kuid vaiet ei rahuldatud. Olevat pargitud õigusvastaselt. Kuid Ühisteenuste kodulehelt ei leidnud mingit infot invaliidikohale parkimise kohta, kui see on märgistatud. Märgistatud postil ei ole mingit infot, et peab minema kinomajja sisse ja registreerima parkimise (selle sain teada tuttavalt). Seda ei ole kirjas ka vaide rahuldamise otsuses.
Seal on vaid otsus, et olen rikkunud parkimiseeskirju.
Kus on need eeskirjad, mida olen rikkunud ja kas märgistatud invakohal on eraparklas parkimine ikkagi tasuline?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas pean peale trahvi aegumist ootama aasta, et lube teha?05.02.2019
Trahvi jõustumisest möödas kolm aastat ja trahv tasumata, peale nelja aastat trahv aegub, kas pean peale seda ka aasta ootama kui trahv aegunud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Praegune tegevuspraktika kohtuvälisel menetlejal on selline, et üldjuhul saadetakse tasumata trahv arestiga asendamise taotlusega kohtusse enne 4 aasta möödumist. Kohus asendab sellisel juhul tasumata trahvi arestiga. Kui kohus peab võimaikuks, siis süüdlase nõusolekul võib aresti asendada üldkasuliku tööga suhtes 1 ööpäev arestile vastab 1 h üldkasulikku tööd.
Küsimus: Kas pea minu kontole laekunud peretoetust jagama teise vanemaga?04.02.2019
Tere!
1. Elame laste isaga eraldi ja lapsed (algkooliealised) elavad kord tema, kord minu juures. See on jaotatud tema nõudmisel ajaliselt võrdseks. Kuna tal on lähenemas kiire tööperiood siis ta nõuab, et oleksin ise need 1,5-2 kuud lastega. Võtaksin puhkust jne. Kas ma olen selleks kohustatud?
2. Lasteraha ehk peretoetus on laekunud minu kontole. Kas seda peab jagama teise vanemaga? Kui ma pole jaganud, kas olen siis talle selle võlgu? See raha on ju ette nähtud lastele vajaliku soetamiseks.
Aitäh vastuste eest!
1. Elame laste isaga eraldi ja lapsed (algkooliealised) elavad kord tema, kord minu juures. See on jaotatud tema nõudmisel ajaliselt võrdseks. Kuna tal on lähenemas kiire tööperiood siis ta nõuab, et oleksin ise need 1,5-2 kuud lastega. Võtaksin puhkust jne. Kas ma olen selleks kohustatud?
2. Lasteraha ehk peretoetus on laekunud minu kontole. Kas seda peab jagama teise vanemaga? Kui ma pole jaganud, kas olen siis talle selle võlgu? See raha on ju ette nähtud lastele vajaliku soetamiseks.
Aitäh vastuste eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Suhtlemiskorras tuleb vanematel omavahel kokku leppida, siinkohal ei ole seadusandja andnud täpseid juhiseid, kuidas peaks lastega koosolemise aeg vanemate vahel jagunema, oleneb ikkagi asjaoludest. Kui vanemad omavahel suhtlemiskorra osas kokkuleppele ei saa, määrab suhtlemiskorra kindlaks kohus.
Lastetoetuse eesmärgiks on laste vajaduste katmine ja seeläbi vanemate ülalpidamiskohustuse osaline vähendamine. Seega kui lastetoetus laekub Teie kontole, ei pea Te otseselt poolt sellest laste isale kandma, kuid toetusest poole ulatuses peaksid laste isa kulutused lastele väiksemad olema (näiteks maksate Teie üksinda laste huviringikulud, kasutades selleks täisulatuses lastetoetust).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas me tohime juhatuse otsusega (omaniku vastutahtmist) nõuda raha ka keldriruumi kütmise eest?31.01.2019
2016-2017 a. oli meil maja restaureerimine. Projektis on meil ette nähtud kogu küttetorustiku isoleerimine (soojustamine). Maja esimesel korrusel asuvad meil äripinnad (kauplused). Üks kauplus on laienenud oma keldrisse (oli enne kaupluse ladu). Keldris asuvas müügisaalis on küttetorud isoleerimata ja omanik keeldub sooja eest maksmast? Keeldumise põhjuseks on kodumasinad, mis toodavad ruumi sooja. Ruumi suuruseks on umbes 60 ruutmeetrit. Meil makstakse sooja eest ruutmeetrite järgi ja inimesed pole nõus teise eest maksma. Asja teeb keeruliseks see, et omanik on ise juhatuse liige ja omab allkirjaõigust. Ehitaja kirjutas, et käsu mitteisoleerida andis omanik. Ehitusjärelvalve vastas, et kaupluseruumides peab soe sees olema aga sooja eest peab omanik maksma. Kas me tohime juhatuse otsusega (omaniku vastutahtmist) liita ka keldriruumid kaupluse pinnale ja nõuda hüvitist tarbitud sooja eest?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Küll aga on võimalik isoleerida küttetorustik, ning, kui korteriomanik selle otsuse elluviimist takistab, siis pöörduda abi saamiseks kohtu poole.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas käituda kui hakkan kinnisvara pärima aga samas on kohtutäituritega probleem nõudes 5000 eurot?30.01.2019
Kuidas edasi käituda kui hakkan kinnisvara pärima aga samas on kohtutäituritega probleem nõudes 5000 eurot? Kas koheselt võetakse kinnisvara käest? Ja kuidas võiks käituda, et ei peaks talust ilma jääma (kui pole korraga seda summat välja käia).
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Seega pärijaks saamiseks ei pea iseenesest midagi tegema. Seaduse kohaselt peab avalduse esitama see isik, kellel oleks õigus pärida, kuid ta tahab pärandist loobuda. Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud. Seda saab teha ainult kolme kuu jooksul arvates päevast, kui pärija sai teada, et pärandaja on surnud ja sellel pärijal on õigus pärandile. Kui pärija ei esita selle aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, siis loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.
Seega pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega läheb pärandi vastuvõtmisega üle ka kinnisvara.
Täitemenetluse seadustikust tulenevalt sissenõudja võib nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. Seega kui Te omandate pärimise käigus kinnisvara, siis sellest saab Teile kuuluv vara, millele saab samuti vajadusel pöörata sissenõude.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas seadusjärgsetel pärijatel, kes testamendi järgi ei pärinud, on õigus saada infot lahkunu konto tehingutest?30.01.2019
Kas pärijatel ja teistel sugulastel (näiteks nendel, kel oleks olnud seadusejärgselt õigus pärida kui pärandaja poleks teinud testamenti) on õigus saada pärast pärandaja surma tema kontoväljavõtteid möödunud perioodidest, et näha, milliseid tehinguid on pärandaja oma varaga teinud?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kui töötajad töötavad firmas 1.5 inimese koormusega, kas neil on õigus ka 1.5 inimese korralisele tasustatud puhkusele?29.01.2019
Kui töötajad töötavad firmas 1.5 inimese koormusega, kas neil on õigus ka 1.5 inimese korralisele tasustatud puhkusele?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 43 lg 1 kohaselt eeldatakse, täistööaja alusel töötav töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Täistööajast suuremas töökoormuses ei tohi töötaja ja tööandja kokku leppida. Erandlikel juhtudel võib kõne alla tulla ületunnitöö tegemine, kuid selleks teeb tööandja iga kord eraldi töötajale ettepaneku. Töötajal on õigus otsustada, kas ta nõustub ületunnitööga või mitte. Seega ükski töötaja ei saa ega tohiks ühe tööandja juures töölepingu alusel töötada pooleteise koormusega.
Kui töötaja ja tööandja on aeg ajalt leppinud kokku ületunnitöös, siis tasutakse töötajale ületunnitöötasu. Olenemata sellest, kas töötaja teeb ületunnitööd või mitte, töötaja põhipuhkus selle arvelt ei pikene. Küll aga võetakse puhkusetasu arvestamisel arvesse kõik töö tegemise eest teenitud töötasud, sh ületunnitöötasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).