Õigus
Küsimus: Kui ma ei ole nõus koormuse vähendamisega, kas juhatus peab maksma mulle koondamistasu ja milline see uue seaduse järgi on?26.02.2019
Olen lasteaiaõpetaja. Koosolekul meid hoiatati, et uuest õppeaastast vähendatakse töökoormust ja sellest tulenevalt ka palka nendel õpetajatel, kelle rühmades on vähem lapsi, kui normid ette näevad. Küsimused järgmised: kas direktoril on õigus siduda koormust laste arvuga rühmas? Kui ma ei ole nõus lepingu muudatusega, kus vähendatakse minu koormust, kas juhatus peab maksma mulle koondamistasu ja missugune see koondamistasu uue seaduse järgi on?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töö eest makstavas tasus ja tasu arvutamise viisis ning TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt lepivad töötaja tööandja kokku ajas, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ehk tööajas (teisisõnu ka töökoormuses). On võimalik, et töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötasu suurus sõltub läbimüügist, kasumist või lasteaias ka laste arvust rühmas.
TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel. Olulised töölepingu tingimused, mida saab muuta üksnes poolte kokkuleppel on eelkõige, töötasu, töökoormus, tööülesanded ja töötamise asukoht. Seega tööandja võib teha töötajale ettepaneku töötasu ja töökoormuse muutmiseks, kuid töötajal on õigus ettepanekust keelduda. Kui töötaja keeldub ettepanekus, siis jätkub töösuhe endistel tingimustel võib tuleb kõne alla koondamine. Keeldumisest tuleks teada anda selgesõnaliselt, soovitavalt ka kirjalikult.
TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Seega koondamiseks peavad täidetud olema samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine (nt kaks ametikohta liidetakse, toimub osakondade struktuuri muudatus vms) või väheneb töömaht (nt koolis väheneb õpilaste arv, tellimuste arv on oluliselt vähenenud vms) või töö lõpeb muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Olulised kokkulepitud tingimused on mh töötasu, töökoormus, töötamise asukoht, tööülesanded.
Koondatakse töötajaid, mitte ametikohti. Näiteks on tavapärane olukord, kus täiskohaga ei ole majanduslikel põhjustel enam võimalik tööd anda. Tööandja koondab töötaja, kuid võtab samale ametikohale uue töötaja uute tingimustega (antud juhul väiksema töökoormusega).
Koondamise korral maksab tööandja koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui töösuhe on kestnud viis ja enam aastat, siis maksab lisaks Töötukassa ühe kuu keskmise töötasu ning kui töösuhe on kestnud kümme ja enam aastat, siis maksab Töötukassa lisaks kahe kuu keskmise töötasu.
Koondamise tuleb ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva, kui töösuhe on kestnud alla ühe aasta, vähemalt 30 kalendripäeva, kui töösuhe on kestnud ühe kuni viis aastat, vähemalt 60 kalendripäeva, kui töösuhe kestnud viis kuni kümme aastat, vähemalt 90 kalendripäeva, kui töösuhe on kestnud kümme ja enam aastat. Kui tööandja ei järgi etteteatamistähtaega, siis tuleb lisaks koondamisehüvitisele maksta hüvitist vähem etteteatatud aja eest.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas paberil kokkuleppega saab vähendada kohtu mõistetud elatise summat?26.02.2019
Kohtu poolt on kaks aastat tagasi määratud elatise maksmine lapsele miinimum summas, mis seadusega ette nähtud. Endine elukaaslane aga käis peale ja tegi paberil lepingu, kus on allkirjad all, et peab maksma ainult 100 eurot. Kas selline leping on kehtiv?
Lepingus on ka punkt, et peaksin maksma pool kooselu ajal võetud laenudest kui ma sellega ei nõustu.
Lepingus on ka punkt, et peaksin maksma pool kooselu ajal võetud laenudest kui ma sellega ei nõustu.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemad võivad omavahel kokku leppida teistsuguses elatise summas, kui seda näeb ette kohtulahend, kuid see ei mõjuta kohtulahendi kehtivust. Kehtiva kohtulahendi tühistab vaid uus kohtulahend. See tähendab seda, et vaatamata omavahelisele kokkuleppele säilib Teil õigus saada elatist kohtulahendiga kindlaksmääratud suuruses.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja saab sundida 15 minutit varem tulema aga tasustatava tööaja hulka seda ei arvesta?26.02.2019
Tere! Meil on töökaaslastega ühine mure. Oleme spa teenindajad. Tööpäevad on meil siiani alanud 9.15, lõppenud 19.15 ja tööpäeva pikkuseks loetud 10 h. Täpsustan, et kell 9.15 on esimese hoolduse algus ja kohale peame tulema omast ajast varem, et hoolduseks vaja minev tuba ja tooted valmis panna (selleks kulub alati 15min kindlasti) ja sellega me siiani leppisime. Nüüd aga saadeti kõikidele teenindajatele meil, et järgmisest kuust hakkavad hooldused kell 9.00 (tööpäev kell 9.00-19.15), selleks, et päeva sisse rohkem hooldusi mahuks, aga tööaega kirja läheb ikkagi 10h. Kui küsime selgitust tööandjalt, siis meile ei vastata. Minu küsimus on selline, et kas tööandjal on õigus selliseks käitumiseks ja kuidas me ennast kaitsta saaksime?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 3 kohaselt lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku tööülesannetes, TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt töö eest makstavas tasus ja TLS § 5 lg 1p 7 kohaselt ajas, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ehk tööajas.
Kui töötaja täidab ülesandeid, mis on tehtavad tööandja huvides, muuhulgas ka ettevalmistused kliendi teenindamiseks jms, siis loetakse nimetatud aega tööajaks. Täidetud tööülesannete ja tööaja eest tuleb maksta kokkulepitud töötasu. Kui tööandja ei maksa tööaja eest töötasu, siis on töötajal tekkinud saamata jäänud töötasu ja võimalik, et isegi saamata jäänud ületunnitöötasu nõue. Saamata jäänud töötasu nõudega on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole kuni kolm aastat tagant järele.
Eelkõige sobivad tõenditeks kirjavahetused tööandjaga, kus töötaja viitab tööaja algusele ja töötatud töötundidele, töögraafikud jms.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja peab tasuma kodus oldud aja eest?26.02.2019
Tere,
töötan puiduettevõttes 08:00 - 17:00. 40 tundi nädalas. (NB tegemist ei ole summeeritud tööajaga). Kuid praeguseks olen olnud kodus juba ca 2 kuud. Kuna töölepingut ei ole näinud, siis ei tea ka seda, kas pöörduda vastava asutuse poole, et saada raha kodus oldud aja eest. (lepingus võib ju olla kirjas, et tööandja ei maksagi kodus oldud aja eest (ja töötaja on sellega nö nõustunud) ja siis tekib nö piinlik olukord. Aga samas teine asi on sellega, et töötaja allkirju vb polegi (kuna lepingut näinud pole ja ise allkirjastanud) ja seega on leping lõppkokkuvõttes kehtetu?
töötan puiduettevõttes 08:00 - 17:00. 40 tundi nädalas. (NB tegemist ei ole summeeritud tööajaga). Kuid praeguseks olen olnud kodus juba ca 2 kuud. Kuna töölepingut ei ole näinud, siis ei tea ka seda, kas pöörduda vastava asutuse poole, et saada raha kodus oldud aja eest. (lepingus võib ju olla kirjas, et tööandja ei maksagi kodus oldud aja eest (ja töötaja on sellega nö nõustunud) ja siis tekib nö piinlik olukord. Aga samas teine asi on sellega, et töötaja allkirju vb polegi (kuna lepingut näinud pole ja ise allkirjastanud) ja seega on leping lõppkokkuvõttes kehtetu?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega kui töötaja on asunud tööle, kuid kirjalikku töölepingut ei ole sõlmitud, siis on sõlmitud suuline tööleping, millele kehtib töölepingu seadus täies ulatuses. Muuhulgas kehtib kohustus maksta töötasu kokkulepitud ulatuses.
Enne tööle asumist sõlmivad töötaja ja tööandja kirjaliku töölepingu, kuid kui töötaja on asunud tööle enne kirjaliku lepingu sõlmimist, siis on töötaja võtnud endale teadliku riski, kus tal on hilisemates vaidlustes hiljem keeruline tõendada töötasu suurust.
TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandjal kohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Seega tööandjal on kohustus anda tööd või töö mitte andmisel maksta antud aja eest keskmist töötasu. Kuna töösuhe on kahepoolne suhe, siis tuleb ka töötajal näidata initsiatiivi ehk heas usus käituv töötaja pöördub kirjalikult tööandja poole ja küsib kokkulepitud tööd.
Kui tööandja ei ole töötajale tööd andnud ega nimetatud aja eest keskmist töötasu maksnud ning töötajapoolsed kirjalikud pöördumised ei ole soovitud tulemust andnud, siis võib töötaja kaaluda töösuhte erakorralist ülesütlemist TLS § 91 lg 2 alusel tööandja rikkumiste tõttu ning kolme kuu suuruse hüvitise nõudmist tööandja rikkumiste tõttu. Erakorralisele ülesütlemisele peavad kindlasti eelnema töötajapoolsed kirjalikud pöördumised.
Kui töötaja ei ole töö tegemise eest saanud töötasu, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu nõudega. Töötaja peab tõendama esmalt töösuhte olemasolu kui tööleping puudus. Tõenditeks sobivad nii töögraafikud, kirjavahetused, sms-id jne. Seejärel on võimalik nõuda saamata jäänud töötasu. Ka selle nõude olemasolu tuleb töötajal tõendada (nt kirjavahetustega, kust selgub kokkulepitud summa vms). Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja peaks maksma 4 proovipäeva töö eest?26.02.2019
Tegin tööandja juures 4 proovipäeva. Töö sai selgeks juba esimesel päeval, aga tööandja nõudis 4 proovipäeva. Kas tööandja on kohustatud mulle nende päevade eest tasuma ja kui suures ulatuses? Esimese proovipäeva eest maksvat töötukassa, kus olen arvel. Tänud!
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei sätesta proovipäeva mõistet, mistõttu saame me rääkida üksnes katseajast. TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega kui töötaja on asunud tööle, kuid kirjalikku töölepingut ei ole sõlmitud, siis on sõlmitud suuline tööleping, millele kehtib töölepingu seadus täies ulatuses. Seejuures tähendab see seda, et tehtud töö eest tuleb maksta töötasu, sh niinimetatud proovipäevade eest (sest töösuhe on suuliselt sõlmitud ning tehtud töö eest tuleb maksta töötasu).
Kui töötaja ei ole töö tegemise eest saanud töötasu, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu nõudega. Töötaja peab tõendama esmalt töösuhte olemasolu kui tööleping puudus. Tõenditeks sobivad nii töögraafikud, kirjavahetused, sms-id jne. Seejärel on võimalik nõuda saamata jäänud töötasu. Ka selle nõude olemasolu tuleb töötajal tõendada (nt kirjavahetustega, kust selgub kokkulepitud summa vms). Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/
Ainukese erandina on seaduse kohaselt proovitöö Eesti Töötukassa pakutav teenus, mis kestab ühe päeva. Proovitöö annab töötajale võimaluse pakutaval töökohal töötamine järele proovida ning tööandjale võimaluse enne töölepingu sõlmimist kinnitust saada, et töölesoovija on sobiv. Sellise proovitöö korraldamise eeldus on, et tööandja otsib vabale töökohale töötajat Töötukassa kaudu. Lisainfot proovitöö kohta leiate siit: https://www.tootukassa.ee/content/teenused/proovitoo
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas garaaži müüa, kui see oli minule kingitud, aga erastamisega on nüüd endise abikaasaga ühisvara?25.02.2019
Oleme lahutatud 6 aastat. Kunagi mulle isiklikult oli kingitud garaaž. Nüüd tahtsin seda müüa. Aga tuleb välja, et vahepeal oli maa privatiseerimine ja maa kuulub mulle ja endisele abikaasale. Kuidas siis nii? Kas ei ole siis mingit väljapääsu? Seda enam, et ei tea, kus ta on ja mida teeb. Või on mingi tähtaeg?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kinnisasi on abikaasade ühisvara, on selle võõrandamiseks tõepoolest vajalik mõlema (lahutatud) abikaasa nõusolek. Seega tuleb hankida endise abikaasa nõusolek. Kui ta sellega nõus ei ole, tuleb pöörduda kohtusse ühisvara jagamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui laps on päeval minuga ja mees saab tööl käia, õhtul võtab aga mees lapse ja nii nagu võrdne, aga mul ei ole sissetulekut?25.02.2019
Sooviks teada, et kui vanemad elavad lahus ja laps on jagatud, et emaga päeval ja isaga õhtud. Vahest ka laps emaga ööd. Laps on 2-aastane ja veel hoiu ega lasteaia kohta pole pakutud, et ei saa ema käia tööl. Lapse isa rahaga toetada ei taha, kuna ütleb, et tema on õhtu/öö tunnid lapsega ja temal kulub samamoodi raha lapsele ja kui laps saab lasteaia koha, siis tahab, et laps oleks jagatud 50/50, et ei peaks midagi maksma. Kas nii on õige? Tema arvab, et kui tema raha annab, siis ma kulutan selle muule kui lapsele. Sooviks natuke selgust nendes asjades, et mina hetkel olen päevad lapsega ja võimaldan temal tööl käia, aga õhtune aeg ta võtab lapse ja ütleb, et meil kõik võrdne ja tema ei pea midagi maksna.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsega suhtlemise korras tuleb kokku leppida ikkagi lähtuvalt lapse heaolust, mitte sellest, kuidas oleks kõige mugavam lapse ülalpidamiskohustust jagada. Teie poolt kirjeldatud korraldus ei pruugi olla lapse jaoks parim lahendus. Vanemate õiguste ja kohustuste võrdsus ei tähenda seda, et laps peaks täpselt poole ajast mõlema vanemaga veetma, eriti veel selliselt, kus väiksel lapsel tuleb igapäevaselt kodu vahetada.
Kui Teil ei õnnestu lapse isaga lapsele sobivas elukorralduses kokkuleppele saada, pöörduge oma murega elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka tema vahendusel kokkulepet ei sünni, on võimalik nõuda suhtlemiskorra kindlaksmääramist kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsele makstud elatusrahalt saab tagasi tulumaksu?25.02.2019
Tere, kas lapsele makstud elatusrahalt saab tagasi tulumaksu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatis ei ole tulumaksuga maksustatav.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas sai elatisraha nõue jõuda kohtutäiturini, kui ma ei ole kohtuotsustki kätte saanud?21.02.2019
Novembri lõpus 2018 tehti kohtuotsus, mille kohaselt pidin maksma 1800 eurot elatisraha võlga (laps on täisealine kuid käib keskkoolis - nõudis raha koolis käimise seitsme kuu eest). Kohtuotsust ei saanud ma kätte ei posti teel ega e-kirjaga. Jaanuaris 2018 saabus koju kohtutäituri kiri. Kohtutäituri tasu 250 eurot. Küsimus selles, kuidas sai asi jõuda kohtutäiturini, kui ma ei olnud teadlik kohtuotsusest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mingil viisil peab olema kohtulahend Teile kätte toimetatud, kui see on jõustunud ja selle alusel täitemenetlus algatatud. Kui kohtul ei õnnestu muul viisil otsust isikule kätte toimetada, avaldatakse see väljaandes Ametlikud Teadaanded ja loetakse kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas täisealise õpilase vanem saab koolist pärida hinnetelehte?21.02.2019
Tere,
Kas täisealise õpilase vanem saab koolist pärida enda täisealise lapse hinnetelehte?
Kas täisealise õpilase vanem saab koolist pärida enda täisealise lapse hinnetelehte?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanem on oma alaealise lapse seaduslik esindaja, teostades lapse üle hooldusõigust. Kui laps saab täisealiseks, ei ole vanem enam tema seaduslik esindaja. Sellest lähtudes, võiks kool teoreetiliselt keelduda hinnetelehe väljastamisest, kui täisealine laps seda ei soovi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand