Õigus

Lugupeetud pöörduja

Tervislikel põhjustel töösuhte ülesütlemiseks on tarvis töötaja või tööandja poolset kirjalikku ülesütlemisavaldust. Kui töötaja ei saa tervislikel põhjustel töö tegemist jätkata, siis esitab töötaja tööandjale kirjaliku ülesütlemisavalduse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 3 alusel. Kirjalikule erakorralisele ülesütlemisavaldusele lisab töötaja tõendi, mis kinnitab, et töösuhte jätkamine tervislikel põhjustel kokkulepitud töötingimustel on vastunäidustatud. Näiteks, kui arst on väljastanud tõendi, et töötajale on vastunäidustatud raskuste tõstmine ning töötaja töötab igapäevaselt laos, kus on tarvis pidevalt raskuseid tõsta, siis nimetatud tõendi alusel on töötajal võimalik töösuhe erakorraliselt üles öelda esitades selleks tööandjale kirjaliku ülesütlemisavalduse ja arsti tõendi.

Tööandjal on võimalik töötajaga töösuhe tervislikel põhjusel üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Selleks, et tööandja saaks töösuhte töötajaga erakorraliselt tervislikel põhjustel üles öelda, peab tööandjal olema selleks alus. Seaduslikuks aluseks saab olla olukord, kus töötaja on viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel või on töötaja esitanud tööandjale arsti tõendi, millelt nähtub, et kokkulepitud tingimustel töö tegemine on vastunäidustatud.

Tööandjal ei ole kohustust töösuhet üles öelda, ka siis mitte kui töötaja on viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel. Töösuhte ülesütlemine saab olla üksnes tööandja otsus. Tööandjal tekib üksnes siis kohustus meetmete kasutusele võtmiseks, kui töötaja esitab tööandjale arsti tõendi, mille kohaselt ei saa ta enam samasugustel tingimustel töö tegemist jätkata. Sellisel juhul korraldab tööandja töö ümber või kui see ei ole võimalik, siis ütleb töötajaga töösuhte TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, peaksite alustama kaasomandi lõpetamisest, milleks tuleb esitada vastav avalduse kohtule.
Avalduse õiguslikuks aluseks on asjaõiguslepingu § 76 lg 1, mille kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Sama seaduse § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus kohtusse pöördunud kaasomaniku nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Teie suhtes ei rakendu 1 aastane juhiloa saamise keeld, vaid 2+3 aastane keeld. LS § 106 lg 1 p 4 kohaselt antakse auto ja mootorratta juhtimisõigus isikule, kellel ei ole karistatust KarS 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest. KarS § 424 kuulub 23. peatüki koosseisu. Tegemist on kuriteoga. Isik loetakse karistatuks, kui tal on kehtivad karistusandmed karistusregistris. Karistus kuriteo eest aegub 3 aasta möödumisel otsuse täitmisest. Seega selleks, et karistusandmed sellise kuriteo eest karistusregistrist kustutataks ja isikut saaks pidada karistust mitteomavaks, tuleb kõigepealt ära oodata 2 aastase katseaja möödumine (karistuse täitmise aeg) ja seejärel 3 aasta möödumine (karistuse kustumise aeg). Kokku on seega juhiloa saamise keelu pikkus 5 aastat.

Olen isiklikult seda meelt, et LS § 106 regulatsioon liikluskuritegude puhul ei pruugi olla eesmärgipärane ja proportsionaalne. Täna kehtib seadus aga sellisena.

Karistusõiguses kehtiva põhimõtte kohaselt ei saa raskemat seadust kohaldada tagasiulatuvalt. Seega teo suhtes, mis pandi toime enne seaduse muudatust, mis muudab karistatava olukorra raskemaks, kohaldatakse teo toimepanemise ajal kehtivat seadust.

Õiguspäraselt pargitud sõiduki teisaldamise õigust hooldustööde teostamise eesmärgil tõepoolest seadus ei anna. Näen lahendusena seda, et teeomanikult tuleb taotleda teeosa sulgemist või liikluskorralduse ajutist muutmist, kehtestades hooldusalale ajutise peatumiskeelu (näiteks lisatahvliga kuupäevade osas). Kui siis näidatud kuupäeval pargib sõiduk peatumist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas, võib sõiduki teisaldada LS § 92 lg 2 p 3 alusel. Linnal peaks sellise skeemiga olema kogemus, sest seda rakendatakse ka suurematel spordiüritustel (näiteks Tallinna Maratoni päeval oli real tänavatel parkimine ja peatumine ajutiselt keelatud).

Kaaluda võib ka teabenõude tegemist liiklusregistrisse, et saada kõnealuste sõidukite omanike andmeid (põhjendatud huvi). Liiklusregistrist omanikuandmete saamine on aga alti olnud keeruline (enamjaolt Maanteeamet ei taha omanike andmeid väljastada).

Tere, asjaolu, et korter seisab tühjana, ei anna alust omaniku veekulude kandmisest vabastamiseks ja/või tagasiarvestuse tegemiseks.
Juhul, kui korteriühistu põhikiri veekulu jagamise korda ei sätesta, siis tuleb vett jagada (mitte veemõõtjate vaid) korteriomandi suurusest lähtudes. Juhul, kui korteriühistu põhikirjas on veekulu jagamine reguleeritud, siis tuleb lähtuda põhikirjast. Sealjuures tuleb arvesse võtta ka seda, kas korteri veenäidu võtmine on korteriomaniku või valitseja kohustus. Kui veenäidu teatamine on korteriomaniku kohustus, ning ta on seda rikkunud, siis tuleb tal minimaalselt veekulu ümberarvestusega setud arvestuskulud hüvitada.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lapsevanemana olete oma alaealise lapse seaduslik esindaja. Järelikult on see teie otsustada, kas soovite lapse nimel annaku vastu võtta või mitte. Kui te võtate lapse nimel annaku vastu, siis teoreetiliselt on Teil tõepoolest võimalik seda lapse eest varjata (kuigi kinnistusraamatu andmed on avalikult kättesaadavad). Tasub ka märkida, et seadusest tulenevalt vara, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, peavad vanemad valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda, kui nende järgimine võib kahjustada lapse huve.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Kui üürileping lõpeb veebruaris ära, siis üürnikul ei ole õigust ka lepingu lõppemise ajast alates enam selles korteris elada ning ta peab korteri vabastama. Ehk seadusest tulenevalt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Küll aga kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist.

Kuna alles pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, siis tuleb kõigepealt pärijatel pärand vastu võtta, et vastavaid toiminguid teha.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Ehk sellisel juhul pärivad võrdsetes osades kolm õde ja 1 poeg (kui on abikaasa, siis ka abikaasa on pärija, kuid PärS § 16 lg 1 p 1 alusel ei saa abikaasa pärida vähem kui ¼ pärandist). Seega pärand jaguneks järgmiselt: kui ka abikaasa on elus: ¼ pärandist abikaasale ja ¾ võrdsetes osades jagatakse 4 lapse vahel ehk iga laps saaks 3/16 pärandist. Kui abikaasat pole, siis iga laps saab võrdsetes osades 1/4 pärandist.

Kui kõnealune poeg soovib oma pärandist konkreetse venna kasuks loobuda, siis oleks mõistlik pärand vastu võtta ja seejärel kinkelepinguga see oma vennale üle anda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 13 lg 2 kohaselt kohaldatakse korteriomanike kokkuleppe sõlmimise, muutmise ja lõpetamiseks vajalike tahteavalduste nõudmisele ning muudatuste kinnistusraamatusse kandmisele KrtS §-s 9 sätestatut.
Kuna korteriomanike kokkulepe kehtib korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna, siis on õiguskindluse seisukohast notariaalselt tõestatud kokkulepe parem. Samas ei keela korteriomandiõigus ka lihtkirjalike kokkulepete sõlmimist.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ