Õigus
Küsimus: Kas vanglakaristus aegub kui ma ei ole seda täitma asunud?28.02.2019
Kas vanglakaristus aegub kui ma ei ole seda täitma asunud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas tuleb silmas pidada, et otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoiab kõrvale talle mõistetud karistuse kandmisest. Kõrvalehoidmine peab üldjuhul olema teadlik ja aktiivne tegevus karistuse täitmisele asumise vältimises. Näiteks, kui kohtuotsuses ei ole vangistuse kandmisele asumise aega märgitud ja ka vangla ei saada kutseid karistuse täitmisele asumiseks, ei saa vangistuse kandmisele mitteilmumist pidada selle kandmisest kõrvalehoidumiseks. Kui aga kohtuotsuses on määratud vangistuse kandmisele ilmumise aeg ja isik ei ilmu vangistust kandma, siis saab põhimõtteliselt rääkida ka kõrvalehoidmisest.
Küsimus: Kas lapse emal on õigus lapse elukohta muuta (Eesti siseselt) ja mujale kolida ilma lapse isale sellest teavitamata?27.02.2019
Kas lapse emal on õigus lapse elukohta muuta (Eesti siseselt) ja mujale kolida ilma lapse isale sellest teavitamata? Laps on viie aastane ning selle aja jooksul on ta näinud last kolm korda. Samuti pole ta varasemat huvi lapse vastu üles näidanud ega materiaalselt toetanud. Toetanud on küll lapse vanavanemad. Kolimise põhjus on uus töö ning elukoht, samuti uus elukaaslane. Mees pettis naist ning jättis lapse ja naise maha ilma selgitusteta.
Lapse ema on üksinda hakkama saanud eelnevad aastad ning küsitud abile pole lapse isa vastanud, samuti väidab laps, et kardab isa. Hetkel on vanematel ühine hooldusõigus. Millised võimalused on lapse emal? Lapse isa ähvardab lapse ära võtmisega.
Lapse ema on üksinda hakkama saanud eelnevad aastad ning küsitud abile pole lapse isa vastanud, samuti väidab laps, et kardab isa. Hetkel on vanematel ühine hooldusõigus. Millised võimalused on lapse emal? Lapse isa ähvardab lapse ära võtmisega.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, peaksid vanemad kõik last oluliselt puudutavad otsused vastu võtma ühiselt, sealhulgas lapse elukoha muutmine. Antud juhul, kui isal ei ole huvi lapse elus osalemiseks, oleks minu hinnangul põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine, vähemalt selles osas, mis annab vanemale õiguse ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju pean maksma kahele lapsele elatist kui soovin seda teha vabatahtlikult ilma kohtuta?27.02.2019
Tere!
Laste ema kolis lastega minu juurest ära, 50 meetrit eemale üürikorterisse. Olen nõus lastele nö alimente maksma. Tahaks seda teha ilma kohtuta, laste ema on sellega nõus. Küsimus selline, et kui suur on see summa, isegi siis, kui ma suhtlen lastega, ööbivad vahel minu juures, käin lasteaias järel ja tegelen nendega kui ema on tööl, trennis siis on muid tegemisi. Palk on 700-800 eurot, lapsi 2.
Laste ema kolis lastega minu juurest ära, 50 meetrit eemale üürikorterisse. Olen nõus lastele nö alimente maksma. Tahaks seda teha ilma kohtuta, laste ema on sellega nõus. Küsimus selline, et kui suur on see summa, isegi siis, kui ma suhtlen lastega, ööbivad vahel minu juures, käin lasteaias järel ja tegelen nendega kui ema on tööl, trennis siis on muid tegemisi. Palk on 700-800 eurot, lapsi 2.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurus oleneb laste vajaduste suurusest ja ka vanemate rahalistest võimalustest. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada laste igakuised ülalpidamiskulud ja jagada kulude suurus sellist, et mõlema vanema kanda jääb võrdne osa laste ülalpidamiskuludest. Näiteks kui ühe lapse ülapidamiskulud on 400 eurot kuus ja neid kulutusi kannab ema, kelle juures on lapse alaline elukoht, tuleks lapsele maksta elatist 200 eurot kuus, teise poole sellest panustab lapse ema.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isal on õigus minu uuelt abikaasalt lastele elatist nõuda, kui minul ei ole võimalik maksta sest sissetulek väike?27.02.2019
Tere!
Kui mu 12- ja 14-aastane peaks isa juurde kolima, siiani on nad minu juures elanud, kas isal on õigus minu uuelt abikaasalt lastele elatist nõuda, kui minul ei ole võimalik seda maksta? Minu sissetulek on väike.
Tänan
Kui mu 12- ja 14-aastane peaks isa juurde kolima, siiani on nad minu juures elanud, kas isal on õigus minu uuelt abikaasalt lastele elatist nõuda, kui minul ei ole võimalik seda maksta? Minu sissetulek on väike.
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laste ülalpidamiskohustus lasub vanematel, vanema uuelt abikaasalt elatist nõuda ei saa. Kui vanemate sissetulekud on väga erineva suurusega, võib põhjendatud olla ülalpidamiskohustuse ebavõrdne jaotamine, vastavalt vanemate sissetulekute proportsioonidele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ikkagi täpselt on selle enne püha tööaja lühendamisega, mis on see eelnev tööpäev, kas ka laupäev?27.02.2019
Töölepingu seaduses § 53. Tööaja lühendamine Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra.
Mida see tegelikkuses tähendab? Kui rahvuspüha on 24.02/pühapäev. Kas see tähendab, et sellele eelnev tööpäev e reede on lühendatud. Või mõistetakse eelneva tööpäeva all ikka eelnevat päeva, e laupäeva. St kui inimene töötab graafiku alusel, ja tal satub tööpäev laupäevale...
Sarnane näide on kohe seotud ka Võidupühaga, mis on sel aastal esmaspäeval. Kas sel puhul on lühendamise variandid kõik kolm - reede, laupäev, pühapäev. Vastavalt siis tööiseloomule...Veidi segane on. Ehk selgitate...
Mida see tegelikkuses tähendab? Kui rahvuspüha on 24.02/pühapäev. Kas see tähendab, et sellele eelnev tööpäev e reede on lühendatud. Või mõistetakse eelneva tööpäeva all ikka eelnevat päeva, e laupäeva. St kui inimene töötab graafiku alusel, ja tal satub tööpäev laupäevale...
Sarnane näide on kohe seotud ka Võidupühaga, mis on sel aastal esmaspäeval. Kas sel puhul on lühendamise variandid kõik kolm - reede, laupäev, pühapäev. Vastavalt siis tööiseloomule...Veidi segane on. Ehk selgitate...
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 53 kohaselt tuleb uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendada kolme tunni võrra. Seadus ei erista osalise ega täistööajaga töötajaid. Samuti ei erista nn tavalise tööaja alusel ja summeeritud tööaja alusel töötavaid töötajaid.
Seega kui töötaja tööpäevaks on planeeritud nt 23. veebruar või 22. juuni, siis tuleb seda päeva lühendada (ainult poolt kokkuleppel võib jätta lühendamata) ning kalendaarse tööajafondi ehk nn normtundide arvestamisel arvesse võtta. Samuti ei erista seadus, millisele kalendripäevale lühendatud päev langeb. Kui lühendatud päev langeb laupäevale või pühapäevale ning see on töötaja tööpäev, siis tuleb tööpäeva lühendada. Näiteks kui 22. juuni langeb laupäevasele päevale ning töötaja tööpäevaks on 22. juunil planeeritud 12-tunnine tööpäev, siis tuleb seda lühendada ning tema tööpäeva pikkus on 9 tundi.
Kokkuvõttes võib öelda, et lühendada tuleb vahetult uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva, kui see on töötaja tööpäev. Kui Eesti Vabariigi aastapäev langeb pühapäevasele päevale, siis tuleb lühendada laupäevast päeva, kui see on töötaja tööpäev. Reedest päeva lühendada ei tule, sest see ei ole vahetult Eesti Vabariigi aastapäevale eelnev päev.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui suur õigus mul on puhkuse valimiseks kui olen 5-aastase lapse vanem?26.02.2019
Tere,
Sooviks teada kui olen 5-aastase lapse vanem kui suur õigus mul on puhkuse valimiseks? Algselt valisin juunis nädala ja augustis 2 nädalat. Tööandja ütles, et suvel saavad kõik puhata ainult 2 nädalat. Olin siis sellega nõus ja mõtlesin, et küllap nad panevad nädala siia sügisesse või talve kuna märtsis nagunii juba nädalane tasustatud sundpuhkus. Tänase seisuga pandi lauale puhkuse avaldus kus oli kirjas, et nädala pean välja võtma hoopiski aprillis. Kui ütlesin tööandjale, et ei ole sellega nõus kuna eelmine kuu on juba puhkus, sain vastuseks, et mul ei ole valikut ja pean puhkama, kuna peavad arvestama ka majanduslike põhjustega. Kui ma ka alla ei kirjuta siis teevad mulle aasta puhkuse graafiku lihtsalt paika ja puhkan ikkagi aprillis. Kas tööandjal on õigus mulle puhkust pealesuruda või ikkagi valida ise muu kuu kui puhata soovin?
Tänan
Sooviks teada kui olen 5-aastase lapse vanem kui suur õigus mul on puhkuse valimiseks? Algselt valisin juunis nädala ja augustis 2 nädalat. Tööandja ütles, et suvel saavad kõik puhata ainult 2 nädalat. Olin siis sellega nõus ja mõtlesin, et küllap nad panevad nädala siia sügisesse või talve kuna märtsis nagunii juba nädalane tasustatud sundpuhkus. Tänase seisuga pandi lauale puhkuse avaldus kus oli kirjas, et nädala pean välja võtma hoopiski aprillis. Kui ütlesin tööandjale, et ei ole sellega nõus kuna eelmine kuu on juba puhkus, sain vastuseks, et mul ei ole valikut ja pean puhkama, kuna peavad arvestama ka majanduslike põhjustega. Kui ma ka alla ei kirjuta siis teevad mulle aasta puhkuse graafiku lihtsalt paika ja puhkan ikkagi aprillis. Kas tööandjal on õigus mulle puhkust pealesuruda või ikkagi valida ise muu kuu kui puhata soovin?
Tänan
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Teie küsimusele vastamiseks selgitame esmalt põhipuhkuse andmise põhimõtteid. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 2 kohaselt koostab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul ehk 31. märtsiks. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need vastavalt ajakavale. TLS § 69 lg 1 kohaselt määrab põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Samas tähele tuleb panna, et TLS § 68 lg 5 kohaselt antakse põhipuhkust osadena üksnes poolte kokkuleppel. Seega kui tööandja soovib puhkuse ajakavas määrata põhipuhkuse aega, siis saab ta seda teha kui põhipuhkust antakse ühes osas. Kui soovitakse põhipuhkust jagada osadeks, nt 14 + 7 + 7 + 7 kalendripäeva, siis selleks on tarvis saavutada töötajaga kokkulepe.
Puhkuste ajakava koostamisel tuleb silmas pidada TLS § 69 lg 7 märgitud isikuid, kellel on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal. TLS § 69 lg 7 kohaselt on õigus nõuda puhkust endale sobival ajal:
1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
Seega puhkuste graafiku koostamise ajal tuleb TLS § 69 lg-s 7 nimetatud isikutel oma põhipuhkuse soovitud aegadest teada anda. Tööandja peab neid arvesse võtma, seda nii juhul kui töötajad soovivad põhipuhkust ühes osas või mitmes.
Kui puhkuste ajakava on koostatud, siis seda saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 69 lg 4). Nt kui TLS § 69 lg-7 nimetatud isikud ei ole oma põhipuhkuse kasutamise soovitud aegadest ajakava koostamisel teada andnud ning ajakava on kinnitatud, siis hiljem saavad töötajad, sh TLS § 69 lg-s 7 nimetatud töötajad puhkuste ajakavas kinnitatud puhkuste aegu muuta üksnes tööandja nõusolekul.
Kui puhkuste ajakava ei ole 31. märtsiks koostatud või mõni puhkus pole märgitud puhkuse ajakavasse, siis teatab töötaja puhkusele jäämisest 14 kalendripäeva ette (TLS § 69 lg 3).
Seega sisuliselt on puhkuste planeerimiseks/andmiseks/võtmiseks järgmised reeglid:
1) Koostatakse puhkuste ajakava. Kui tööandja soovib põhipuhkuse aega määrata ühes osas, siis saab ta seda (arvestama peab siiski TLS § 69 lg-7 toodud erandeid). Kui põhipuhkust soovitakse jagada osadeks, tuleb saavutada töötajatega kokkulepe.
2) Kui soovitakse muuta puhkuste ajakavas olevaid puhkuseid, siis selleks on tarvis mõlema poole nõusolekut.
3) Kõik puhkused, mida ei ole kirjas puhkuse ajakavas (üldjuhul nt lapsepuhkus, sest töötajal puudub kohustus selle puhkuse lisamiseks puhkuste ajakavasse, kuid pole keelatud), nendest teatab töötaba 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis. Tööandja nõusolekut või kokkulepet puhkusele jäämiseks pole vaja.
Tööandja võib TLS § 69 lg 5 kohaselt puhkuse katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu. Hädavajadus on olukord, kus tööandja varale on kahju tekkimise oht. Nt teise töötaja asendamine või suur töömaht ei ole üldjuhul hädavajadus. Samuti võib tööandja puhkuse andmisest keelduda, kui töötaja ei teata puhkusele jäämisest vähemalt 14 kalendripäeva kirjalikus vormis ette. Samuti on tööandjal õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.
Seega kui tööandja keeldub puhkuse andmisest, siis peab selleks olema seaduslik alus (nt ei soovi muuta puhkuste ajakavas olevat puhkust, töötaja ei teatanud vähemalt 14 kalendripäeva ette vms).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas ma pean kolleegiga oma samale kohale kandideerima, kui tööandja vähendab töötajaid?26.02.2019
Tere!
Töötajat on ootamas üks huvitav olukord ning oleks vaja teada, milline otsus oleks õige ja mida meeles pidada sellises olukorras.
Nimelt, tööandja teatas töötajatele, et järgneva aasta jooksul tuleb töötajate arvu vähendada kuna uue programmi tõttu on palju tööd automatiseeritud. Tööandja lisas, et need ametikohad, kus toimub töötajate arvu vähendus, toimub töökohtadele kandideerimine.
See aga jääb tegelikult pisut arusaamatuks. Kui osakonnas on 2 töötajat, mõlemal tähtajatu tööleping. Üks töökoht läheb vähendamisele, jääb alles ametikoht. Kuidas siis mõista seda, et need 2 töötajat peavad sellele ühele kohale kandideerima, kuigi mõlemal on tähtajatu tööleping? Kas see eeldab seda, et mõlemad töötajad peavad enne saama koondamisotsuse ja siis võimaluse kandideerima? Sest miks ma pean kandideerima uuesti samale ametile, kui mul on kehtiv tööleping? Ja kas peab tegema enne koondamisotsuse mõlemale töötajale ja seejärel mõlemad kandideerivad ja kui üks nendest valituks ei osutu, siis temale jääb koondamisotsus kehtima või on oht, et kuna kandideeritud sai aga valituks ei ostunud, siis koondamine ka ei kehti ja oled ilma koondamisega kaasnevatest hüvetest?
Töötajat on ootamas üks huvitav olukord ning oleks vaja teada, milline otsus oleks õige ja mida meeles pidada sellises olukorras.
Nimelt, tööandja teatas töötajatele, et järgneva aasta jooksul tuleb töötajate arvu vähendada kuna uue programmi tõttu on palju tööd automatiseeritud. Tööandja lisas, et need ametikohad, kus toimub töötajate arvu vähendus, toimub töökohtadele kandideerimine.
See aga jääb tegelikult pisut arusaamatuks. Kui osakonnas on 2 töötajat, mõlemal tähtajatu tööleping. Üks töökoht läheb vähendamisele, jääb alles ametikoht. Kuidas siis mõista seda, et need 2 töötajat peavad sellele ühele kohale kandideerima, kuigi mõlemal on tähtajatu tööleping? Kas see eeldab seda, et mõlemad töötajad peavad enne saama koondamisotsuse ja siis võimaluse kandideerima? Sest miks ma pean kandideerima uuesti samale ametile, kui mul on kehtiv tööleping? Ja kas peab tegema enne koondamisotsuse mõlemale töötajale ja seejärel mõlemad kandideerivad ja kui üks nendest valituks ei osutu, siis temale jääb koondamisotsus kehtima või on oht, et kuna kandideeritud sai aga valituks ei ostunud, siis koondamine ka ei kehti ja oled ilma koondamisega kaasnevatest hüvetest?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Seega koondamiseks peavad täidetud olema samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine (nt kaks ametikohta liidetakse, toimub osakondade struktuuri muudatus vms) või väheneb töömaht (nt koolis väheneb õpilaste arv, tellimuste arv on oluliselt vähenenud vms) või töö lõpeb muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Olulised kokkulepitud tingimused on mh töötasu, töökoormus, töötamise asukoht, tööülesanded.
Koondatakse töötajaid, mitte ametikohti. Näiteks on tavapärane olukord, kus täiskohaga ei ole majanduslikel põhjustel enam võimalik tööd anda. Tööandja koondab töötaja, kuid võtab samale ametikohale uue töötaja uute tingimustega (antud juhul väiksema töökoormusega).
TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel ja tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Teise töö pakkumisest võib töötaja keelduda. Sellisel juhul toimub peale teise töö pakkumist koondamine.
Töölepingu seaduse kommenteeritu väljaanne (https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf) lk 152 toob välja, et töötajale teise töö pakkumise kohustust ei saa asendada konkursi korraldamisega vabadele töökohtadele, st konkursil osalemist ei saa käsitleda teise töö pakkumisena (Riigikohtu 8. novembri 2006. a otsus nr 3-2-1-103-06, Riigikohtu 2. veebruari 2012. a otsus nr 3-2-1-152-11).
TLS § 89 lg 5 kohaselt on töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal (töötajate usaldusisik, ametiühingu usaldusisik, töökeskkonnavolinik, töötajate poolt valitud töökeskkonnanõukogu liige jne) ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Nimetatud eelisõigus kehtib võrreldavatel ametikohtadel.
Nt kui ettevõttes on tööl 5 sekretäri ja koondada on tarvis 4 sekretäri, siis eelisõigus tööle jäämiseks on töötajal, kes kasvatab alla 3-aastast last (teda ei saa sellised juhul koondada). Kui ettevõttes on tööl 1 sekretär ja talle ei ole enam tööd pakkuda (sekretäri tööülesanded on vähenenud ja koonduvad nt juhiabi ülesannete hulka), siis võib koondada ka töötaja, kellel on alla 3-aastane laps (võrreldavad ametikohad puuduvad).
Kokkuvõttes võib öelda, et koondamise olukorras tuleb tööandjal esmalt välja selgitada võrreldavad ametikohad ning kas neil ametikohtadel töötab eelisõigusega töötajaid. Seejärel selguvad töötajad, kelle hulgast valib tööandja koondatavad. Tööandja võrdleb koondatavaid (isiksuse omadused, töökogemus, haridus jne). Kui tööandja on koondatavad välja valinud, siis pakub ta neile võimalusel teist tööd. Kui teist tööd pole või töötaja keeldub pakutavast tööst, siis annab tööandja koondatavale ülesütlemisavalduse koondamise tõttu TLS õ 89 lg 1 alusel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas eksabikaasal on õigus nõuda poole maja kinnimaksmist, kuigi veel laen pole lõpuni tasutud?26.02.2019
On ostetud maja pangalaenuga, kuid nüüd oleme lahutatud, seega on antud objekt ühisvara ja mina jätkan pangalaenu maksmist, kuid nüüd soovib teine osapool, et maksaksin talle pool välja nüüd ja kohe. Kas tal on õigus seda teha kui laen pole lõpuni tasutud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abielu on lahutatud, on mõlemal abikaasal õigus nõuda ühisvara jagamist. Kui ühisvaral lasub kohustusi, jagatakse ka kohustused omavahel. Kohustuste olemasolu ei takista kuidagi ühisvara jagamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millise riigi lasteraha peaks laste isa elatisest maha arvestama?26.02.2019
Tere. Pool aastat tagasi määratud kahe lapse isale kohtu poolt miinimumelatis millest arvestatakse maha pool lasterahast. Ehk siis isa maksis eelmine aasta 500-55=445 eurot.
Elasime sellel ajal Eestis. Nüüdseks nii mina lastega kui ka laste isa kolinud Soome. Muidugi eraldi ja väga ei suhtle. Sellest aastat tõusis Eestis miinimumpalk ja ka lasteraha.
Küsimus selles, et millise riigi lasteraha peaks laste isa elatisest maha arvestama?
Praegu saame siis Soome lasteraha, kahe lapse peale peaaegu 200 eurot. Igajuhuks mainin ka, et muid toetusi pole taotlenud.
Elasime sellel ajal Eestis. Nüüdseks nii mina lastega kui ka laste isa kolinud Soome. Muidugi eraldi ja väga ei suhtle. Sellest aastat tõusis Eestis miinimumpalk ja ka lasteraha.
Küsimus selles, et millise riigi lasteraha peaks laste isa elatisest maha arvestama?
Praegu saame siis Soome lasteraha, kahe lapse peale peaaegu 200 eurot. Igajuhuks mainin ka, et muid toetusi pole taotlenud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuivõrd elatise suurus on kindlaks määratud vastavalt Eesti seadustele, tuleks grammatiliselt tõlgendades lähtuda ka Eestis kehtestatud alampalgast ja Eestis makstavatest toetustest. Kui kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on asjaolud muutunud, võib see olla aluseks kohtulahendi muutmisele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isalt elatise väljanõudmisel arvestatakse ainult tema miinimumpalgaga või ka tema ja ta äriühingu varaga?26.02.2019
Olen paljudele oma küsimustele siit vastuste seast ka enda vastused leidnud, aga mõned täpsustavad küsimused veel. Lugesin, millised kulud laias laastus elatise hulka arvatakse, aga meil tekitas probleeme laste voodi. Nimelt hakkab noorim laps oma voodist välja kasvama ja vajab suuremat voodit. Laste isa leiab, et see ei ole lapse ülalpidamisega seotud kulu. Ta ei ole nõus maksma kuus mingit kindlat summat, vaid ma pean igas kuus kõik lastega seotud kulud kokku arvestama (pesumasina korrad jne.) Kas see on tavapraktika, kuidas lastega seotud kulusid arvutatakse? Meil on kolm last, kes elavad minuga, laste isal on edukas firma ja maksab endale firmalt miinimumpalka, et vältida maksude maksmist. Samas on ta firmal palju vara, kas elatise väljanõudmisel arvestatakse ainult tema miinimumpalgaga või ka tema ja ta enda varaga? Hiljuti ostis just väikelaeva. Tänan ette vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ülalpidamiskohustust võib täita nii vahetult kulutusi tehes kui ka elatist makstes. Kui lapsed elavad alaliselt ühe vanema juures, täidab lahus elav vanem oma ülalpidamiskohustust reeglina elatist makstes. See on eelkõige põhjendatav sellega, et lapsi kasvataval vanemal on parem ülevaade laste vajadustest ja kõikide kulude nö pooleks maksmine on omajagu kurnav kõikidele osapooltele.
Kohus arvestab ikkagi vanema varandusliku olukorraga tervikuna, mitte ainult igakuise sissetulekuga. Kui vanemal on selgelt keskmisest kõrgem elulaad ja talle kuulub hinnalist vara, ei lähtu kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel sellest, et vanema igakuine sissetulek piirdub miinimumpalgaga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand