Õigus
Küsimus: Kas hiljem saab nõuda et osa teest on kehvema taseme pealiskattega?10.03.2021
Tere,
On kehtiv DP, mille järgi on 23 elamukrunti + 2 tootmismaad + 1 transpordimaa. Transpordimaa on eramaa ja see on ligipääsutee kruntidele, ja peab olema asfaltbetoonkattega ja sellele ehituseks on väljastatud ehitusluba (kehtiv). Ühele tootmismaale praegu tehakse uus DP, et muuta staatust - elamismaaks. Vastavalt uuele DP-le on tehtud leping KOV ja huvitatud isikuga, et huvitatud isik peab välja ehitama 15m teed, mis asuvad eespool kirjeldatud transpordimaal. Need 15 m peaks olema freesasfaldikattega. Küsimus. Kui on juba väljastatud ehitusluba (kehtiv), kas saab nii jagada teekatte kahe tüüpi vahel? Kuidas saab väljastada uus ehitusluba, et ehitada need 15 m, kui juba olemas kehtiv ehitusluba terve tee ehituseks? Kas selline otsus ei riku teiste kinnistuomanike õigusi, kui esialgu oli planeeritud terve tee asfaltbetoonkattega ja nüüd tuleb esimesed 15 m freesasfaldikattega?
On kehtiv DP, mille järgi on 23 elamukrunti + 2 tootmismaad + 1 transpordimaa. Transpordimaa on eramaa ja see on ligipääsutee kruntidele, ja peab olema asfaltbetoonkattega ja sellele ehituseks on väljastatud ehitusluba (kehtiv). Ühele tootmismaale praegu tehakse uus DP, et muuta staatust - elamismaaks. Vastavalt uuele DP-le on tehtud leping KOV ja huvitatud isikuga, et huvitatud isik peab välja ehitama 15m teed, mis asuvad eespool kirjeldatud transpordimaal. Need 15 m peaks olema freesasfaldikattega. Küsimus. Kui on juba väljastatud ehitusluba (kehtiv), kas saab nii jagada teekatte kahe tüüpi vahel? Kuidas saab väljastada uus ehitusluba, et ehitada need 15 m, kui juba olemas kehtiv ehitusluba terve tee ehituseks? Kas selline otsus ei riku teiste kinnistuomanike õigusi, kui esialgu oli planeeritud terve tee asfaltbetoonkattega ja nüüd tuleb esimesed 15 m freesasfaldikattega?
Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee
Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldab detailplaneeringu koostamise korraldaja vähemalt ühe detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust. Kui te leiate, et detailplaneering rikub teie õigusi või on vastuolus varasemalt antud ehitusloaga või muude haldusaktidega, siis on teil õigus avaliku väljapaneku käigus esitada sellekohased vastuväited.
Küsimus: Kui ma katseaega ei peaks läbima, siis kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele ja mis summas see määratakse?04.03.2021
Olen töötu ja saan töötuskindlustushüvitist, sest viimasest töökohast koondati (tööstaaž enne 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud, saan 60 % keskmisest palgast hetkel). Kui nüüd uuele tööle lähen, siis tuleb uuesti läbida katseaeg.
Küsimus: kui katseaega ei peaks läbima, siis kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele ja mis summas see määratakse?
Aitäh info eest!
Küsimus: kui katseaega ei peaks läbima, siis kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele ja mis summas see määratakse?
Aitäh info eest!
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 sätestab, et töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega;
3) poolte kokkuleppel.
Kuivõrd töötuskindlustuse seadus välistab teatud juhtudel töötuskindlustushüvitise saamise, siis on töötajal võimalik töötuskindlustushüvitist taotleda juhul kui
• tööleping öeldakse üles seetõttu, et töötaja ei ole nõus töötasu vähendamisega TLS § 37 lg 5 alusel;
• kui tööleping öeldakse üles katseajal TLS § 86 lg 1 alusel (nii tööandja kui töötaja algatusel);
• kui tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja saabumisega TLS § 80 lg 1 alusel;
• kui tööandja ütleb töölepingu töötaja terviseseisundi või töövõime vähenemise tõttu üles TLS § 88 lg 1 p 1 või p 2 alusel;
• kui tööandja ütleb töölepingu üles koondamise tõttu TLS § 89 lg 1 või TLS § 89 lg 2 p 1 või p 2 alusel;
• kui töötaja ütleb töölepingu tööandja rikkumise tõttu üles TLS § 91 lg 2 alusel.
Seega on töötajal, kes ütleb töölepingu üles katseajal, õigus taotleda Töötukassast töötuskindlustushüvitist.
Lisaks töölepingu lõppemise paragrahvile on vajalikud ka teised täidetud tingimused (nt töötuskindlustusstaaž jne). Kogu informatsioon töötuskindlustushüvitise taotlemiseks on olemas Töötukassa veebilehel: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis.
Kui Teil on töötuskindlustushüvitise taotlemise kohta täiendavaid küsimusi, palun pöörduge Töötukassa poole, kes on pädev töötuskindlustuse saamise tingimusi selgitama. Töötukassa poole saate pöörduda e-posti teel aadressil info@tootukassa.ee või telefonil 669 6513 (E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30, kuu viimasel reedel 8.30-12.30).
Küsimus: Kas juhatajal on õigus karistada töötajat vaktsineerimisest loobumise eest ilma kirjaliku otsuseta ja etteteatamata?04.03.2021
Tere. Töötan hooldekodus, kus erinevatel tähtpäevadel on lepingujärgselt ettenähtud ka lisatasu ehk preemia maksmine. Tekkis aga olukord, kus Vabariigi aastapäevaks makstavast lisatasust jäid ilma töötajad, kes ei olnud nõus enda vaktsineerimisega. Kusjuures eelnevalt ei hoiatatud sellisest otsusest ei suuliselt ega kirjalikult.
Küsimus, kas juhatajal on õigus karistada töötajat vaktsineerimisest loobumise eest ilma kirjaliku otsuseta ja etteteatamata?
Aitäh!
Küsimus, kas juhatajal on õigus karistada töötajat vaktsineerimisest loobumise eest ilma kirjaliku otsuseta ja etteteatamata?
Aitäh!
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Lisatasu maksmise tingimusi seadus ei sätesta, mistõttu on lisatasu maksmine tööandja otsustada, st kas ja mis tingimustel lisatasu töötajatele makstakse. Üldjuhul koostavad tööandjad lisatasu maksmise juhendi, millest selgub, milliste eelduste korral või mis tingimustel lisatasu makstakse.
Teie küsimusest võib aga järeldada, et lisatasu maksmine on kokku lepitud töölepingus. Töölepingu tingimusi saab töölepingu seaduse § 12 kohaselt muuta üksnes kokkuleppel. Seega, kui tööandja ja töötaja on töölepingus kokku leppinud, et lisatasu makstakse üksnes seetõttu, et on tähtpäev (nt riigipüha), siis on tööandjal kohustus vastavalt töölepingule töötajale lisatasu maksta.
Erinevate boonuste, hüvede, preemiate jne pakkumine vaktsineeritud töötajatele ei ole eelduslikult diskrimineeriv, kui töötaja keeldub oma vabal valikul vaktsineerimisest. Töötaja peaks olema algusest peale teadlik, et vaktsineeritutele pakutakse boonust ja tal on võimalik ise otsustada, kas ta soovib seda.
Samuti on eelneva selgituse andmisel lähtutud eeldusest, et vaktsiin on olnud kõigile töötajatele vabalt kättesaadav, nt tegemist on eesliinitöötajatega. Kui töötajal polegi olnud võimalust vaktsiini saada, sest temani pole vaktsineerimiskava järgi järjekord jõudnud, siis võib tema hüvedest ilma jätmine olla diskrimineeriv, sest tal polegi olnud valikut ega võimalust hüvede saamiseks tingimusi täita. Kui töötaja soovib ennast vaktsineerida, kuid arst on otsustanud, et see on talle vastunäidustatud (nt raseduse, vanuse või puude tõttu), siis nende töötajate suhtes võib erinevate hüvede mitte võimaldamine olla diskrimineeriv. Ainult arst saab hinnata, kas vaktsiin on töötajale täielikult vastunäidustatud, mitte tööandja ega töötaja ise.
Eelnevast selgitusest nähtuvalt ei ole võimalik anda ühest vastust, kas hüvede andmine vaktsineerituse alusel on diskrimineeriv või mitte. Hinnata tuleb kõiki eelnevalt mainitud asjaolusid. Vaktsineerituse alusel vahet tegemisel peab olema objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid olema asjakohased ja vajalikud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Diskrimineerimisega seotud küsimustega võite pöörduda ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei poole: https://volinik.ee/vota-meiega-uhendust/.
Küsimus: Kas laenuga ostetud auto on ühisvara kui selle eest on maksnud ainult üks abikaasa?02.03.2021
Tere.
Kas Auto24 laenuga ostetud auto on ühisvara? Kui seda maksab ja on maksnud laenu võtja. Abikaasa ei ole käendaja ega kaastaotleja. Peale lahutust nõuab ühisvara. Aga autosse panustanud ei ole mitte ühtegi senti.
Kas Auto24 laenuga ostetud auto on ühisvara? Kui seda maksab ja on maksnud laenu võtja. Abikaasa ei ole käendaja ega kaastaotleja. Peale lahutust nõuab ühisvara. Aga autosse panustanud ei ole mitte ühtegi senti.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Liisingus olev sõiduk ei kuulu abikaasade ühisvara hulka, sest sõiduki omanikuks on liisinguandja. Liisinguvõtjal on küll õigus liisinguauto välja osta, kuid enne jääkväärtuse tasumist ja liiklusregistris omaniku vahetamist ei ole tegemist abikaasade ühisvaraga. Ka pärast abielulahutust jääb auto omanikuks endiselt liisingfirma, mitte abikaasad.
Kui aga liisinguleping peaks lõppema abielu ajal, tasutakse jääkväärtus ja omanikuks saab senine liisinguvõtja, saab sõidukist ühisvara.
Seega oleneb vastus Teie küsimusele sellest, kas liisinguleping on lõppenud abielu ajal või pärast seda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas seaduslikult ära tõsta trepikotta paigutatud esemeid (nt jalgrattaid), et mitte saada trahvi Päästeametilt?01.03.2021
Päästeamet teostas korterelamus kontrollkäigu ning avastas, et korterelamu evakuatsioonitrepikodades hoitakse erinevaid esemeid sh põlevmaterjalist (uste jõulupärjad, jalgrattad, kelgud, lastevankrid), mis takistavad ohutut evakuatsiooni ja võimaliku tulekahju korral suurendavad põlemiskoormust ning raskendavad päästetööde teostamisel päästetöid. Tuvastatud rikkumised tuleb likvideerida kokkulepitud tähtajaks. Enamus elanikke ikka paigutas esemed oma korteritesse. Aga kuidas võib seaduslikult ära tõsta esemeid, mida ei koristata ning kui KÜ juhatus ei tea, kellele nad kuuluvad? Samal ajal KÜ ei soovi trahvi saada, kui enamus elanikke on seaduskuulekad isikud.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Olukorras, kus Päästeamet on teinud korteriühistule trepikojaga seoses ettekirjutuse, mille mittetäitmisel võib kaasneda korteriühistule kaasneda muuhulga trahvi ja/ või sunniraha maksmise kohustus, peab korteriühistu juhatus lähtuma ettekirjutuse täitmisel korteriomanike ühistest huvidest ettekirjutus tähtajaks täita. Võimaliku kahju kohta, mida sellega seoses tekitatakse ütleb asjaõigusseaduse § 41 lg 1 sealjuures seda, et isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas peaks arvestama lahutamisel korteri eest kompensatsiooni?01.03.2021
Mul on küsimus Teie vastusele.
Teie vastus: http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/20649/kuidas-arvestada-lahutamisel-korteri.html
Tulles tagasi ühisvara jagamise küsimusele:
Ühisvarasse omandatud korteri ostuhind aastal 2004 – 710 000kr, millest isiku 1 lahusvara arvel tehtud sissemakse oli 510 000kr (ehk 71,83% maksumusest) ja ülejäänud summa 200 000kr (28,17%) oli isikute 1 ja 2 ühisvara (laen, mis sai makstud aastal 2014).
Eeldatav korteri turuhind jooksval aastal on 90 000 eurot. Seega, ühisvara jagamisel isiku 1 osa korteri turuhinnast moodustab 85,92% (71,83% + 28,17%:2). Isiku 2 osa moodustab seega 14,09%. Rahalises väljendis 77 328 eurot (isik 1) ja 12 672 eurot (isik 2).
RK lahend nr 3-2-1-38-07, 3-2-1-46-06, mille kohaselt poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi turusituatsioonist tingitud väärtuse kasvu osa ei kuulu tingimusteta pooltele võrdsetes osades ka siis, kui jagatav ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Lahusvara arvel omandatud ühisvara turusituatsioonist tingitud väärtuse (keskmise turuhinna) oluline kasv või langus (majanduslikus tähenduses kasum või kahjum) on PKS § 19 lg 1 p 3 järgi aluseks, et vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Kui abikaasade ühisvarasse kuuluv asi on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel ning abielu kestel ei ole seda ühisvara arvel parendatud, siis peaks selle asja jagamisel väärtuse muutumise riski kandma see abikaasa, kelle lahusvara arvel asi omandati.
Kui Teie arvates peab lähtuma teisiti, palun Teid selgitada oma seisukoha, viidates allikale.
Teie vastus: http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/20649/kuidas-arvestada-lahutamisel-korteri.html
Tulles tagasi ühisvara jagamise küsimusele:
Ühisvarasse omandatud korteri ostuhind aastal 2004 – 710 000kr, millest isiku 1 lahusvara arvel tehtud sissemakse oli 510 000kr (ehk 71,83% maksumusest) ja ülejäänud summa 200 000kr (28,17%) oli isikute 1 ja 2 ühisvara (laen, mis sai makstud aastal 2014).
Eeldatav korteri turuhind jooksval aastal on 90 000 eurot. Seega, ühisvara jagamisel isiku 1 osa korteri turuhinnast moodustab 85,92% (71,83% + 28,17%:2). Isiku 2 osa moodustab seega 14,09%. Rahalises väljendis 77 328 eurot (isik 1) ja 12 672 eurot (isik 2).
RK lahend nr 3-2-1-38-07, 3-2-1-46-06, mille kohaselt poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi turusituatsioonist tingitud väärtuse kasvu osa ei kuulu tingimusteta pooltele võrdsetes osades ka siis, kui jagatav ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Lahusvara arvel omandatud ühisvara turusituatsioonist tingitud väärtuse (keskmise turuhinna) oluline kasv või langus (majanduslikus tähenduses kasum või kahjum) on PKS § 19 lg 1 p 3 järgi aluseks, et vara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Kui abikaasade ühisvarasse kuuluv asi on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel ning abielu kestel ei ole seda ühisvara arvel parendatud, siis peaks selle asja jagamisel väärtuse muutumise riski kandma see abikaasa, kelle lahusvara arvel asi omandati.
Kui Teie arvates peab lähtuma teisiti, palun Teid selgitada oma seisukoha, viidates allikale.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigikohtu lahendis nr 2-14-18828 on kohus avaldanud seisukohta, mille kohaselt tuleb PKS § 34 lg 2 alusel tuleb hüvitada ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtus, mitte aga lihtsalt lahusvarast tehtud kulutused. PKS § 34 lg-t 2 tuleb seega tõlgendada selliselt, et lahusvara arvel konkreetsesse eristatavasse ühisvara eseme soetamisse panustades kuulub ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus hüvitamisele selles suhtes, milles ühisvara ese vastavalt lahus- ja ühisvara arvel soetati.
Avaldatud seisukohast lähtuvalt on Teie poolt kirjeldatud skeem abikaasade osade suuruse leidmiseks põhjendatud. Ühisvaraks olev korter on soetatud 17 aastat tagasi, mistõttu sellel hetkel lahusvarast panustatud nominaalsumma arvestamine ei oleks õiglane ja tulebki leida panustatud lahusvara väärtus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas nö vana osa majast kuulub ainult mehele ja koos juurde ehitatud osa siis on lahutusega jagamisele minev?25.02.2021
Tere!
Tahame abikaasaga lahutada, meil on 3 last, kellest üks on meil ühine. Elame majas, mille abikaasa soetas enne meie abielu, enne meie tutvumist. Samas olen ise panustanud sinna ja võtnud pangalaenugi, et maja oleks elamiskõlblik. Maja on siiani laenu peal ja mehe nimel ning oleme pooleks teinud igakuise laenumakse summa.
Kuna maja on väike meie perele, siis otsustasime taotleda Kredexilt juurde ehitamiseks abi. Saimegi toetust tänu meie/minu kolmele lapsele (suurperetoetus). Nüüd käibki hoogsalt majale juurdeehituse tegemine. Minu küsimus on selline, et kuidas sellisel juhul vara jagada? Kas see nö vana osa majast, milles praegu elame, kuulub sellegipoolest ainult mehele ja ei lähe ühisvara alla? Kas ainult juurdeehituse osa kuulub ühisvarasse? Kas mina ja lapsed peaksime kõigest hoolimata välja kolima, kuigi olen ise meeletult sellesse majja panustanud? Dokumente selle kohta küll erilisi pole, vaid mõne ostu kohta on olemas. Nende kohta, mis on mul võetud järelmaksuga. Samuti puuduvad mul dokumendid peale pangalaenu võtmist ostude kohta, mis oli täielikult maja hüvanguks, et meie pere saaks seal üldse elada. Abikaasa käis ehituspoodides ja ostis vajaliku selle raha eest (remondi tarbeks, uue korstna ehituseks, uue katuse jaoks jne).
Kuidas nüüd lahutuse korral varajagamine välja näeks? Mis on minu ja laste õigused? Aitäh!
Tahame abikaasaga lahutada, meil on 3 last, kellest üks on meil ühine. Elame majas, mille abikaasa soetas enne meie abielu, enne meie tutvumist. Samas olen ise panustanud sinna ja võtnud pangalaenugi, et maja oleks elamiskõlblik. Maja on siiani laenu peal ja mehe nimel ning oleme pooleks teinud igakuise laenumakse summa.
Kuna maja on väike meie perele, siis otsustasime taotleda Kredexilt juurde ehitamiseks abi. Saimegi toetust tänu meie/minu kolmele lapsele (suurperetoetus). Nüüd käibki hoogsalt majale juurdeehituse tegemine. Minu küsimus on selline, et kuidas sellisel juhul vara jagada? Kas see nö vana osa majast, milles praegu elame, kuulub sellegipoolest ainult mehele ja ei lähe ühisvara alla? Kas ainult juurdeehituse osa kuulub ühisvarasse? Kas mina ja lapsed peaksime kõigest hoolimata välja kolima, kuigi olen ise meeletult sellesse majja panustanud? Dokumente selle kohta küll erilisi pole, vaid mõne ostu kohta on olemas. Nende kohta, mis on mul võetud järelmaksuga. Samuti puuduvad mul dokumendid peale pangalaenu võtmist ostude kohta, mis oli täielikult maja hüvanguks, et meie pere saaks seal üldse elada. Abikaasa käis ehituspoodides ja ostis vajaliku selle raha eest (remondi tarbeks, uue korstna ehituseks, uue katuse jaoks jne).
Kuidas nüüd lahutuse korral varajagamine välja näeks? Mis on minu ja laste õigused? Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Maja, mille abikaasa omandas enne abielu, on tema lahusvara, kuid arvestades Teie poolt kirjeldatud asjaolusid, on Teil abikaasa suhtes hüvitisnõue. Hüvitise nõude aluseks on asjaolu, et olete teinud tööd ja kulutusi tema lahusvara huvides. Hüvitise suuruse kindlaks määramine on keerulisem protsess, selleks soovitan Teil pöörduda perekonnaõigusega tegeleva spetsialisti poole.
Kõigepealt soovitan ühisvara jagamise osas loomulikult omavahel kokkuleppe jõuda, kuid kui see ei õnnestu, saab ühisvara jagamise nõudega kohtu poole pöörduda. Kui Te otsustate enne ühisvara jagamist majast välja kolida, soovitan Teil fikseerida (nt nimekiri, pildid) abielu ajal soetatud vara, vältimaks hilisemaid vaidlusi vara koosseisu osas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tohime oma rõdul suitsetada, kui meil on rõdu maja üldfassaadist seespool ja täiekult klaasitud?24.02.2021
Tere!
Oleme suitsetajad ja elame korterelamus. Naaber kurdab suitsuhaisu üle, mis levivat rõdult tema korterisse. Oleme hakanud suitsetama õues, aga ikka häirib. Valla heakorraeeskirjades punkt sees seoses rõdudel suitsetamise keeluga. Kuid sain vihjeks, et keeld kehtib vastavalt sellele, kuidas on rõdude ehitus? Siinkohal ongi küsimus kui meil on rõdu maja üldfassaadist seespool ja täiekult klaasitud, siis kas sellisel juhul tohiks oma rõdul suitsetada? Kui siiski ei tohi ja me näiteks eirame seda, siis millised oleks võimalikud tagajärjed (rahatrahv, sundvõõrandamine vms)?
Tänan!
Oleme suitsetajad ja elame korterelamus. Naaber kurdab suitsuhaisu üle, mis levivat rõdult tema korterisse. Oleme hakanud suitsetama õues, aga ikka häirib. Valla heakorraeeskirjades punkt sees seoses rõdudel suitsetamise keeluga. Kuid sain vihjeks, et keeld kehtib vastavalt sellele, kuidas on rõdude ehitus? Siinkohal ongi küsimus kui meil on rõdu maja üldfassaadist seespool ja täiekult klaasitud, siis kas sellisel juhul tohiks oma rõdul suitsetada? Kui siiski ei tohi ja me näiteks eirame seda, siis millised oleks võimalikud tagajärjed (rahatrahv, sundvõõrandamine vms)?
Tänan!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui lapse isa elab välismaal (on teise riigi kodanik), kas isa saab nõuda lapse emalt, et see lapse riigipiirini toimetaks?22.02.2021
Tere!
Kui lapse isa elab välismaal (on teise riigi kodanik), kas isa saab nõuda lapse emalt, et see lapse riigipiirini toimetaks? Laps elab alaliselt ema juures ja külastab aegajalt isa teises riigis nädalavahetustel ja koolivaheaegadel.
Kui lapse isa elab välismaal (on teise riigi kodanik), kas isa saab nõuda lapse emalt, et see lapse riigipiirini toimetaks? Laps elab alaliselt ema juures ja külastab aegajalt isa teises riigis nädalavahetustel ja koolivaheaegadel.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Suhtlemiskord oleneb suuresti vanemate kokkuleppest - seadus reguleerib suhtlemise korraldust minimaalselt, sätestades vaid vanema õiguse oma lapsega suhelda. Seadus ei sätesta, kui tihti peaks lahus elav vanem lapsega kohtuma ega ka seda, kuidas peaksid vanemad lahendama lapse transportimise.
Suhtluskord peab vastama lapse huvidele ja kui vanemad omavahel suhtlemiskorra tingimustes kokkuleppele ei jõua, kehtestab suhtlemisekorra emma-kumma vanema avalduse alusel kohus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas arvestada alimente, kui laenuga oleme ostnud korteri ja elukaaslane nõuab veel omakorda hüvitist elamiskulude katteks?18.02.2021
Tere
Elukaaslane lahkus pool aastat tagasi kodust, katkestas kooselu ja asus omaette elama. 11-aastane laps jäi minuga elama meie senisesse kodusse. Korter on ostetud pangalaenuga, mis on meie mõlema nimel. Pangalaenu ja kommunaalkulusid tasusin meie kooselu ajal mina ja tasun siiani. Elukaaslane keeldub alimentide maksmisest. Veelgi enam - ta tahab minult saada hüvitist talle tekkinud elamiskulude katteks. Selle põhjenduseks toob ta väite, et mul on kasutuseelis ühisvarale, sest jäin lapsega koju edasi elama. Ka lapsetoetus on siiani abikaasa arvele laekunud. Selle ümbervormistamiseks tegin sotsiaalkindlustusametile taotluse, mis on menetluses. Laps külastab ema regulaarselt ja ööbib selle käigus 1-2 ööd ka tema juures. Kuidas sellises olukorras alimente maksta tuleb?
Elukaaslane lahkus pool aastat tagasi kodust, katkestas kooselu ja asus omaette elama. 11-aastane laps jäi minuga elama meie senisesse kodusse. Korter on ostetud pangalaenuga, mis on meie mõlema nimel. Pangalaenu ja kommunaalkulusid tasusin meie kooselu ajal mina ja tasun siiani. Elukaaslane keeldub alimentide maksmisest. Veelgi enam - ta tahab minult saada hüvitist talle tekkinud elamiskulude katteks. Selle põhjenduseks toob ta väite, et mul on kasutuseelis ühisvarale, sest jäin lapsega koju edasi elama. Ka lapsetoetus on siiani abikaasa arvele laekunud. Selle ümbervormistamiseks tegin sotsiaalkindlustusametile taotluse, mis on menetluses. Laps külastab ema regulaarselt ja ööbib selle käigus 1-2 ööd ka tema juures. Kuidas sellises olukorras alimente maksta tuleb?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks vanematest elab lapsest eraldi ja lapse ülalpidamises vahetult ei osale, tuleb tal oma ülalpidamiskohustust täita elatise maksmise teel. Kui lahus elav vanem seda vabatahtlikult ei tee, on võimalik elatise väljamõistmist nõuda kohtu kaudu. Lapse elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada lapse igakuised ülalpidamiskulud ja jagada need pooleks - pool jääb vahetult lapsega kooselava vanema kanda, pool lahus elava vanema kanda elatise maksmise teel.
Kaasomandi jagamine on eraldiseisev vaidlus - kui kooselu on lõplikult purunenud, soovitan esimesel võimalusel tegeleda ka kaasomandi lõpetamisega. Jällegi, kui kohtuväliselt ei õnnestu kokkuleppele saada, on võimalik kaasomandi lõpetamine kohtu kaudu. Elukaaslane võib küll nõuda kasutuseelise hüvitamist, kuid samas tuleb tal arvestada ka sellega, et võrdsetes osades kaasomandi korral tuleb kaasomandiga seotud kulusid kanda võrdsetes osades.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand