Õigus

Lisatahvel 86 näitab parkimiskorda kõnniteeäärses parklas. Lisatahvel 861c kohaselt tuleb parkida täielikult kõnniteel. Osaliselt kõnniteel parkimisele viitab lisatahvel 861b. Seega, kui lisatahvli 861c olemasolul pargitaks üksnes osaliselt kõnniteel, siis on tegemist parkimiskorra rikkumisega. Põhjus, miks liikluse korraldaja on sõidukite parkimise korraldanud kõnniteele, võib olla näiteks selles, et sõiduteel parkiv sõiduk võib oluliselt takistada või ohustada liiklust sõiduteel. LS § 16 lg 2 kohaselt peab iga liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Lisatahvel on liikluskorraldusvahend. Seega, kui lisatahvel kohustab parkima kõnniteel, siis selle korralduse vastane parkimine on käsitletav liikluskorraldusvahendi nõude rikkumisena.

Tere!
Sellele küsimusele vastamiseks oleks vaja teada, kas Teie kinnistu osas on kehtiv detailplaneering. Kui on, siis tuleb vaadata, mida ütleb piirdeaia osas detailplaneering. Kui kinnistu osas kehtivat detailplaneeringut ei ole, siis tuleb üle vaadata, mida ütleb üldplaneering ning milline on väljakujunenud keskkond. Kuna küsimusest ei selgu, mis piirkonnaga tegu, siis täpsemalt ei ole võimalik vastata. Reeglina on planeeringutega reguleeritud üksnes piirdeaedade kõrgus ning muid piiranguid piirdeaedadele seatud ei ole, kuid võib ka olla erandeid.

Tere.

Kui sõidukil on vigu, mida ei suudeta parandada (nt rehvirõhu anduri probleem) ja sõiduk ei vasta lepingutingimustele, siis Teil on õigus lepingust taganeda VÕS §§ 116 lg 2 p 5 ja 223 lg 1 alusel. Tarbijalemüügi puhul annab VÕS § 223 lg 2 täiendava võimaluse lugeda müügilepingu rikkumise oluliseks, kui asja parandamise või asendamisega tekitatakse tarbijast ostjale põhjendamatuid ebamugavusi.

Teie esile toodud asjaolud annavad minu hinnangul aluse väita, et müüja on lepingut oluliselt rikkunud ja Teil on õigus lepingust taganeda ja nõuda müügihinna tagastamist.

Lepingust taganemisel peate siiski arvestama VÕS §§ 189 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestatuga, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega peate müüjale kasutuseelistena hüvitama vahepeal olnud võimaluse autot kasutada. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas (vt nt RKHKo 3-3-1-18-06) on leitud, et sõiduauto kasutuseelise väärtuseks on 0,4-1% auto soetushinnast iga 1000 läbisõidetud km kohta. Nimetatud kasutuseelisele on müüjal õigus VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi.

Tervist
Täna kehtiv õigus (eelkõige ehitusseadustik) ei eelda ega nõua kõigi kaasomanike nõusolekut õhksoojuspumba paigaldamiseks (tehnosüsteemi muutmiseks). Samas peab kohalik omavalitsus kui pädev asutus kaasomanikud ehitusteatise/seadustamise menetlusse kaasama ning välja selgitama asjas tähtsust omavad asjaolud.
Ehitusteatise heakskiitmisest tuleb pädeval isikul keelduda muuhulgas juhul, kui kavandatav ehitis/selle osa ei vasta ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või juhul, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kaasomanikele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.
Pädeva asutuse ülesanne on ehitusteatise menetluses kontrollida ja tagada ehitise ohutus.
Juhul, kui soojuspumba elektritarbivus tekitab ohu hoone elektrisüsteemile, oleks KOV pidanud seda hindama ning selgitama, kuidas on ohutus tagatud.
Arvestada tuleb ka, et elektrisüsteemi kui tervet hoonet teenindava tehnovõrguga seonduvad küsimused on KÜ pädevuses - mõistlik oleks tellida elektriaudit ja lasta süsteem üle vaadata. Kui juhtmed vastu peavad, on ka võimalik ampreid juurde tellida.

Tere!

Kui lapsel on vahelduv elukoht ja ta veedab mõlema vanema juures võrdse osa ajast, siis reeglina ei teki kummalgi vanemal elatise maksmise kohustust. Põhjus on lihtne - mõlemad vanemad täidavad lapse suhtes ülalpidamiskohustust vahetult.

SHS 134 lg 4 p 6 viitab olukorrale, kus lapsel on õigus saada teiselt vanemalt elatist, aga vanem ei ole nõus elatise maksmise kokkulepet esitama või elatist sisse nõudma - Teie poolt kirjeldatud juhul ju sellist olukorda ei eksisteeri, sest teine vanem täidab lapse suhtes oma ülalpidamiskohustust vahetult ja sellega seoses ei sellel vanemal kohustust üleüldse elatist tasuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, pärimisseaduse § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 kohaselt lähevad korteriomaniku õigused pärijale üle korteriomaniku surma hetkest. Teisti öeldes ei kajasta kinnistusraamat kuni pärija korteri omanikuks vormistamiseni õigeid andmeid.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt lähevad uuele korteriomanikule üle kõik eelmise korteriomaniku õigused ja kohustused, sõltumata sellest, kas uus omanik on kinnistusraamatusse kantud või mitte. Korteri müümisel korteriühistule tasutud makseid tagasi nõuda ei saa.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere,

Lepinguvabaduse põhimõtte järgi võib igaüks reeglina vabalt valida, kellega ja missugustel tingimustel ta lepingu sõlmib. Mitmetel juhtudel eelkõige monopoolses seisundis olevale või olulist vahendit omavale ettevõtjale on seaduses sätestatud kohustus sõlmida mittediskrimineerivatel tingimustel leping tarbijaga, kes seda teenust vajab, ning lisaks on Riigikohus tunnustanud üldist tarbija õigust nõuda sellise lepingu sõlmimist deliktiõiguse sätete alusel (vt Riigikohtu 4. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, p-d 30–34). Neil juhtudel on võimalik tarbijal hageda ettevõtja tahteavalduse asendamist lepingu sõlmimiseks TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 esimese lause alusel. Kuid pangalaen sellise teenuse alla ei kvalifitseeru ja pangal on õigus valida, millistel tingimustel ta Teiega (uue) laenulepingu sõlmib. Kaks laenulepingut ei ole reeglina omavahel seotud, kuid panga seatud tingimusel ei ole käesoleval juhul midagi ebaseaduslikku.

Tervist

Alustaks vast sellest, et igal üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga eluhoonel peab tänase regulatsiooni kohaselt olema kasutusluba. Kui on tegemist juba ammu ehitatud hoonega, siis võib kasutusloana käsitleda ehitise ekspluatatsiooni andmise akti vm sarnast dokumenti, mis nt vene ajal kasutusluba asendas.
Antud juhul eeldan, et hoonel oli enne 2008. aasta ehitusluba siiski kasutamise õigus olemas (staatus EHRis - kasutusel). Sellisel juhul võib seda hoonet kasutada vaatamata sellele, kas 2008. ehitusloa alusel on mingeid ehitustöid tehtud või mitte (eeldusel, et nende tööde käigus ei ole hoone muutunud ohtlikuks). Kui ehitustöid tegema ei hakatudki, muutus ehitusluba 2 aasta möödudes kehtetuks. Kui siiski alustati mõne ehitusprojekti järgse tööga, on ehitusluba tänaseni kehtiv (tähtajatu). See, kas omanik või ehitaja esitas ehitamise alustamise teatise, ei mõjuta tegelikult ehitusloa kehtivust, tähtis on siiski, kas ehitustöödega alustati või mitte. Kui täna hoonet (korterit) müüa, siis võib pank laenu andmise otsustamisel küsida selgitusi teostatud ümberehituste ja laienduste kohta. Kui neid tehtud ei ole, siis ei tohiks ka panga poolt takistusi tulla - põhimõte on, et ehitusluba annab õiguse ehitada, aga ei kohusta seda tegema. Seega - kui ehitusluba ei hakatud ellu viima, siis pole ka uut kasutusteatist vaja esitada (tänase regulatsiooni kohaselt toimub eluhoonete ümberehitamine ja laiendamine kuni 33% olemasolevast mahust ehitusteatise alusel ning lõppeb kasutusteatise esitamisega).
Audit tuleb teha juhul, kui ehitamise kohta ei ole dokumente säilinud või kui on tegemist ebaseadusliku (ilma loata või teatiseta) ehitamisega. Kahjuks ei ole küsimusest võimalik välja lugeda, kas siis toimus ehitamine või mitte. Kui toimus, siis jah, tuleb kas kogu hoone kohta esitada kasutusteatis (nt katuse või tehnosüsteemide ümberehitamine, hoone soojustamine jne) või konkreetse korteri kohta, kui ehitamine puudutas ainult seda, kuid mitte hoonet kui tervikut.
Kui ehitusloa alusel on teostatud vaid osa töid, võib osutuda võimalikuks projekti muutmine selliselt, et saab esitada kasutusteatise teostatud tööde osas.

Tere!
Kuna teie pöördumisest ei selgu, millal õhksoojuspump on paigaldatud, siis tuleb olukorda selgitada pisut laiemalt. Nimelt ehitise seadustamisel on lähtekohaks millal ehitis on ehitatud, kas enne 01.01.2003 aastat või pärast seda. Kui ehitis on ehitatud enne 01.01.2003 aastat, siis ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt. Täpsemalt reguleerib seda olukorda ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 28. Kui õhksoojuspump on ehitatud pärast 01.01.2003 kuid enne 01.07.2015. aastat, siis kohaldub EhSRS § 29. Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitusmenetluses ehitusprojekti.
Kui ehitis on juba valmis, siis ehitise tagantjärele seadustamiseks tuleb tellida audit. Auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik ning auditile esitatavad nõuded on sätestatud Majandus- ja Taristuministri 12.10.2020 määrusega nr 61. Kas pank võib keelduda laenu väljastamisest seadustamata õhksoojuspumba tõttu, oleneb konkreetselt pangast ja tema nõudmistest, seda ei saa kõrvaltvaatajana ennustada.

Lugupeetud pöörduja

Kui tööandja ja töötaja on töölepingus kokku leppinud, et lisaks töötasule on töötajal õigus saada tulemustasu, siis on tööandjal kohustus tulemustasu ka maksta. Üldjuhul tehakse tulemustasu maksmiseks eraldi juhend või lisa, millega sätestatakse tulemustasu saamise eeldused ja suurus.

Antud juhul ei ole Teie töölepingule tulemustasu maksmise lisa tehtud, mistõttu täpseid tulemustasu maksmise tingimusi kokku lepitud ei ole ja nendest lähtuda ei saa. Siiski on Teie töölepingus kokku lepitud, et töötajal on õigus tulemustasu saada. Asjaolu, et pooled ei ole tulemustasu maksmise lisa töölepingule teinud, ei välista töötaja õigust tulemustasu nõuda. Seega on Teil õigus tööandjalt tulemustasu nõuda. Vaidluse korral annab hinnangu sellele, kui suur on tulemustasu ja millal seda maksta tuleb, töövaidlusorgan (s.o kohus või töövaidluskomisjon).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).