Õigus

Soovitan kindlasti võtta kindlustusega ühendust ja esitada nõue kahju hüvitamiseks (saamata jäänud töötasu, ravikulud ja mittevaraline kahju). Printsiibis asub kindlustus kahju käsitlemisele. Küll võib kindlustus otsuse tegemisega oodata kuni uurimise ja süüteomenetluses lahendi tegemiseni, kui süüteomenetluses välja selgitamist vajavad asjaolud omavad tähtsust ka kindlustusandja otsuse tegemisel (LKindlS § 34 lg 4).
Kuna tervishoiuteenuse osutaja, kes Teid haiglas ravis, on oma raviarved tõenäoliselt juba kindlustusele esitanud, siis leiab kindlustusandja Teiega seotud juhtumi tõenäoliselt oma andmebaasidest üles ka Teie isikukoodi järgi. Seega sõiduki registreerimisnumbri saamine pole tõenäoliselt vältimatult vajalik.
Mootorratturi kindlustusandja kohta teabe saamiseks võite esitada päringu Eesti Liikluskindlustuse Fondile (www.lkf.ee).
Kui menetluse lõpuks leiab tuvastamist, et ületasite sõiduteed tõepoolest punase tulega, siis peate arvestama ka võimalusega, et Teile väljamaksmisele kuuluvat kindlustushüvitist võidakse vähendada Teist endast lähtunud riski võrra niivõrd, kuivõrd selle riski realiseerumine mõjutas kahju saabumist või selle suurust (VÕS § 139 lg 1).

Seadusjärgse pärimise korral pärib pärandaja abikaasa esimese järjekorra pärijate ehk laste kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Kui teil on tehtud testament, siis seadusjärgset pärimist ei toimu ning pärivad üksnes testamendis nimetatud isikud ehk käesoleval juhul Teie lapsed.

Pärijaks võib abikaasa osutuda testamendi tühistamise korral või juhul, kui abikaasal on õigus sundosale. Sundosa saamise õigus on üksnes siis, kui pärandajal on surma hetkel sundosa saaja suhtes ülalpidamiskohustus ning sundosa saajal oleks õigus pärida seaduse järgi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Lapse seaduslik esindaja tema hooldusõiguslik vanem, kellel on õigus ja kohustus valitseda ka lapse vara. Teatud tehinguteks on vajalik kohtu nõusolek. Lapsele pärandatud raha kohustub vanem hoiustama oma varast eraldi, kui seda ei ole vaja lapse ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks.

Kui Te soovite kogu oma vara pärandada enda lastele, siis tuleks Teil teha testament. Testamendiga on võimalik kindlaks määrata erieestkostja, kui Te ei soovi, et teine vanem lastele pärandatud vara valitseks. Sellisel juhul ei ole Teie ekskaasal õigust otsustada pärandatud vara valitsemise üle.

Esmalt tuleks selgeks saada, kas haagise ülekoormus oli liiklusõnnetuse vältimatuks põhjuseks või võis liiklusõnnetuseni viia ka muu asjaolu (näiteks ebaõige sõidukiirus, ebaõiged juhtimisvõtted vms).

Kui liiklusõnnetuseni viis siiski haagise ülekoormus, tuleb vastutuse välja selgitamisel hinnata kõiki asjaolusid ning kõikide isikute rolli kogumis. Ühelt poolt tuleb hinnata sõiduki juhi tegevust olukorras, kus talle anti laaditud sõiduk, mille kohta veosedokumentidel veose kaal puudus. Võib küsida, et kuidas ja mille alusel veendus juht, et autorong vastab kehtestatud massinõuetele? Teiselt poolt tuleb hinnata veose saatja tegevust veose komplekteerimisel ja laadimisel, kuivõrd veose õige paigutuse, sh selle vastavuse eest veosedokumentidele ning saatjale sõiduki parameetrite kohta edastatud infole, vastutab veose saatja. Kui saatja on rikkunud oma kohustusi ja rikkumised on mõjutanud kahju saabumist, siis ei saa saatja vastutust tekkinud kahju eest välistada.

Juhi, vedaja ja saatja kohustusi ja vastutust puudutavad üksikasjalikumad sätted sisalduvad mitmes erinevas õigusaktis - nii liiklusseaduses, autoveoseaduses, võlaõigusseaduses kui ka nende alusel antud määrustes. Vastutava(te) isiku(te) leidmisel ja vastutuse suuruse määramisel tuleb seega hinnata kõikide sündmusesse puutuvate isikute rolli kahju tekkimisel.

Tere,
soovitan pöörduda avaldusega kohtu poole ning paluda määrata korterile hooldaja. Avalduse rahuldamise korral korraldab korteriomandil lasuva võlgevuse tasumise juba hooldaja, mh annab talle seadus õiguse müüa kohustuste täitmiseks see korter maha.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lugupeetud pöörduja

Otsuse, kas tervisekahjustus on või ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga, teeb arst. Tema oskab hinnata, kas tervisekahjustus (antud juhul silma võrkkesta rebend) on seotud töötaja üldise tervisliku seisundiga või põhjustas selle konkreetse töö tegemine.

Kui tervisekahjustus on põhjuslikus seoses töö või töökeskkonnaga, on tegemist tööõnnetusega. Kui põhjuslikku seost ei ole, siis ei loeta seda tööõnnetuseks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Rein Reisberg
Töökeskkonna konsultant
Ennetusosakond
Tööinspektsioon

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (TLS) § 15 lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ja täitma tööiseloomust tulenevaid kohustusi kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. Tööandja kohustus seevastu on TLS § 28 lõike 2 punkti 1 järgi kindlustada töötaja kokkulepitud tööga.

Vastavalt TLS § 17 lõikele 1 peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. See tähendab, et tööandja saab nõuda töötajalt üksnes sellise töö tegemist, milles on pooled töölepingu sõlmimisel kokku leppinud. Seega, olenemata osakonnast on tööandjal õigus nõuda töötajalt kokkulepitud tööülesannete täitmist.

Töötajal on TLS § 17 lg 3 kohaselt õigus keelduda tööandja korraldusest, kui see ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, on kehtiv, kui see tulenes hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral.

Tasustamata puhkust antakse TLS § 68 lg 2 kohaselt kokkuleppel. Kui Te soovite kasutada tasustamata puhkust, tuleb Teil tööandjaga saavutada kokkulepe. Tööandjal on õigus kokkuleppe sõlmimisest ka keelduda, mis tähendab, et sellisel juhul ei ole tasustamata puhkust võimalik kasutada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Te pole kahjuks täpsustanud, kas isa maksab elatisraha omavahelise kokkuleppe või kohtulahendi alusel - kui kohtulahendi (või ka notariaalse kokkuleppe) alusel, ei ole elatist maksval vanemal õigust teha omaalgatuslikult mahaarvamisi ja Teil on õigus pöörduda saamata jäänud elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole.

Kui tegemist on omavahelise lihtkirjaliku või suulise kokkuleppega, ei ole võimalik algatada täitemenetlust, kuid mahaarvamine oleks pidanud siiski toimuma vanemate kokkuleppel. Elatisest mahaarvestuse tegemiseks annab alust see, kui lahus elav vanem teeb lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi sellel ajal, kui laps parasjagu tema juures viibib.

Seadus ei kohusta vanemat esitama kuludokumente elatise kasutamise kohta, kuid selleks, et sõlmida mõlemale vanemale sobiv kokkulepe, tuleks vanematel kokku arvutada igakuiselt lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused ja selle alusel arvutada välja lahus elava vanema poolt makstava elatise suurus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lühike vastus küsimusele on ei. Samas ei ole küsimuses kahjuks välja toodud kuigi palju infot. Kas tegemist on ÜVK piirkonnaga? Kas on määratud vee-ettevõtja ja kas on tegemist ühisveevärgil asuva tuletõrjehüdrandiga? Kui jah, siis rakendub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mille § 9 lg 1 näeb ette, et ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee võtmist ning avalikest veevõtukohtadest vee võtmist reguleeritakse vee-ettevõtja ja valla- või linnavalitsuse vahel sõlmitud halduslepinguga.
Kui ei, siis tuleks välja selgitada, kellele veevõtukoht kuulub. Kui kuulub külaseltsile, siis tuleks vaadata seltsi põhikirja - kas tasu küsimine on ette nähtud. Isegi, kui on ette nähtud, tuleks hinnata, kas sellisel kohustusel on õiguslik alus, eriti kui veevõtukoht on rajatud toetuse alusel.
Mõistlik oleks nõuda, et selts põhjendaks, mis on sellise nõude õiguslik alus. Kui õiguslik alus puudub, siis on ka nõue õigusvastane.

Tere,

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 9 lg 1 kohaselt tuleb eriomandi eseme muutmiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Asjaõigusseaduse § 64 primm kohaselt peab eelnimetatud kokkulepe olema notariaalselt tõestatud.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ