Perekonnaõigus
Küsimus: Kas lapse emal on võimalik perekonnaseisuametis sünnitunnistusele isana märkida ükskõik kelle nimi?21.01.2014
Juhusuhe lõppes rasedusega, naisterahvas otsustas lapse alles jätta (ja teavitas mind kogu juhtunust alles siis, kui oli juba liiga hilja midagi ühiselt otsustada). Suuliselt jõudsime kokkuleppele, et lapse ema mind sünnitunnistusele isana ei kanna ning toetan teda suurusjärgus 100€ ulatuses kuus. Aga igaks juhuks sooviks küsida:
1) Kas lapse emal on võimalik mind ikkagi lihtsalt oma sõnade alusel perekonnaseisuametis sünnitunnistusele isana märkida, kui mina kohal ei viibi ja kuskile alla ei kirjuta?
2) Kui ta peaks ikkagi mingil põhjusel ringi mõtlema ja nõudma kohtu kaudu isaduse tuvastamisest, siis kas ja kui pikas ulatuses on võimalik kokkulepitud alla miinimumi summa ning miinimumi / kohtu poolt määratud summa tagantjärele sisse nõuda?
1) Kas lapse emal on võimalik mind ikkagi lihtsalt oma sõnade alusel perekonnaseisuametis sünnitunnistusele isana märkida, kui mina kohal ei viibi ja kuskile alla ei kirjuta?
2) Kui ta peaks ikkagi mingil põhjusel ringi mõtlema ja nõudma kohtu kaudu isaduse tuvastamisest, siis kas ja kui pikas ulatuses on võimalik kokkulepitud alla miinimumi summa ning miinimumi / kohtu poolt määratud summa tagantjärele sisse nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus, kantakse lapse isana sünniakti mees, kes on lapse isaduse omaks võtnud – selleks peab mees tegema vastava avalduse, seejuures on vajalik lapse ema nõusolek. Kui keegi lapse isadust omaks ei võta, jääb lapse sünniakti isa kohta kanne tegemata – lapse emal ei ole õigust omavoliliselt märkida lapse isaks ühtegi meest.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-08 asunud seisukohale, et kuigi lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, ei saa lapsele ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Reeglina nõuab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest ja erandina ka aasta enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsele sünnijärgse nime (ema perekonnanime) taastamiseks on vajalik mõlema vanema nõusolekut?20.01.2014
Vabaabielust sündinud lapse sündi registreerides sai laps mõlema vanema nõusolekul ema perekonnanime ja hooldusõigus on ühine. Kaks päeva hiljem vahetasime lapse perekonnanime isa perekonnanimeks.
Küsimus järgmine, kas lapsele sünnijärgse nime (ema perekonnanime) taastamiseks on vajalik mõlema vanema nõusolekut?
Küsimus järgmine, kas lapsele sünnijärgse nime (ema perekonnanime) taastamiseks on vajalik mõlema vanema nõusolekut?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, on lapse perekonnanime muutmiseks vajalik mõlema vanema nõusolek.
Kui teine vanem lapse perekonnanime muutmisega ei nõustu, on vanemal võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks. Kui kohus peab vanema nõuet põhjendatuks ja rahuldab vanema avalduse, on otsustusõiguse saanud vanemal õigus muuta lapse perekonnanime teise vanema nõusolekuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas sõnastus "kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär" tähendab, et elatisraha suurendamist ei pea kohtus uuesti taotlema?20.01.2014
Tere,
Aastal 2012 mõistis kohus lapse isalt välja elatisraha, mille miinimum siis oli 145 eurot. Kohtumääruses on kirjas, et isa peab tasuma lapse ülalpidamiseks elatist 145.00 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kas lause "kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär" tähendab seda, et elatise summa on seoses riikliku miinimumpalgaga ning automaatselt tõuseb miinimumpalga tõusuga? Või pean ma elatisraha suurendamiseks uuesti kohtu poole pöörduma?
Ette tänades,
Aastal 2012 mõistis kohus lapse isalt välja elatisraha, mille miinimum siis oli 145 eurot. Kohtumääruses on kirjas, et isa peab tasuma lapse ülalpidamiseks elatist 145.00 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kas lause "kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär" tähendab seda, et elatise summa on seoses riikliku miinimumpalgaga ning automaatselt tõuseb miinimumpalga tõusuga? Või pean ma elatisraha suurendamiseks uuesti kohtu poole pöörduma?
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on välja mõistetud Teie poolt nimetatud sõnastuses, tähendab see tõepoolest, et elatis on seotud alampalgaga ja alampalga muutumisel muutub vastavalt ka elatise suurus. Iga-aastaselt elatisraha suurendamiseks kohtu poole pöörduda ei ole vaja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elukaaslasega sõlmitud lepingul, kus sees punktid, mis tagajärjed on meievahelise konflikti korral, on juriidilist jõudu?20.01.2014
Tere! Väga suur mure natuke agressiivse elukaaslasega/lapse isaga (kes varem oli täitsa okei inimene...).
Kui mina ja minu elukaaslane koostame omavahel kirjaliku lepingu, kuhu paneme kirja erinevad punktid, et konflikti tekkides oleks kõik paigas ja mõlema allkirjad alla. Kas selline leping on midagi juriidiliselt väärt? Saab sellise lepingu alusel hiljem teiselt osapoolelt midagi nõuda? Näiteks on seal lepingus kirjas, et konflikti tekkides ja/või lahku minnes ei hakka mees naist pahatahtlikult manipuleerima, kasutades selleks näiteks last, ning ei hakka ema ja last lahutama, suurema konflikti tekkides läheb lapse perekonnanimi vahetusse ja pannakse talle ema perekonnanimi (konflikti, milles ema tunneb enda või lapse füüsilise või vaimsele tervisele ohtu).
Veel on selline küsimus, et kui ma olen saanud näiteks salvestada paar telefonikõnet, kus mees tõstab väga tugevalt minu peale häält ja kui mul on foto uksest, mille mees on vihahoos ära lõhkunud, kas need oleks hiljem asjakohased tõendid kohtus, et vastu hakata mehele, kes tahaks last endale nõudma hakata?
Ette tänades
Kui mina ja minu elukaaslane koostame omavahel kirjaliku lepingu, kuhu paneme kirja erinevad punktid, et konflikti tekkides oleks kõik paigas ja mõlema allkirjad alla. Kas selline leping on midagi juriidiliselt väärt? Saab sellise lepingu alusel hiljem teiselt osapoolelt midagi nõuda? Näiteks on seal lepingus kirjas, et konflikti tekkides ja/või lahku minnes ei hakka mees naist pahatahtlikult manipuleerima, kasutades selleks näiteks last, ning ei hakka ema ja last lahutama, suurema konflikti tekkides läheb lapse perekonnanimi vahetusse ja pannakse talle ema perekonnanimi (konflikti, milles ema tunneb enda või lapse füüsilise või vaimsele tervisele ohtu).
Veel on selline küsimus, et kui ma olen saanud näiteks salvestada paar telefonikõnet, kus mees tõstab väga tugevalt minu peale häält ja kui mul on foto uksest, mille mees on vihahoos ära lõhkunud, kas need oleks hiljem asjakohased tõendid kohtus, et vastu hakata mehele, kes tahaks last endale nõudma hakata?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lepingu õigusjõud oleneb sellest, milline on selle sisu – näiteks ei saa lepinguga välistada vanema ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse suhtes.
Kui sõlmite elukaaslasega lepingu, mille üheks tingimuseks on nt see, et lahkumineku korral vanemad lapsega ei manipuleeri, siis on see igati tervitatav, sest see võib lapse vanemate suhtes omada distsiplineerivat mõju. Iseasi, kas vanemad ikkagi hakkavad vastavalt sellele käituma.
Pean oluliseks märkida, et kohtu kaudu lapse nö äravõtmine ei ole reeglina väga tõenäoline, selleks peavad esinema väga kaalukad asjaolud. Kohus võib küll anda ühele vanemale otsustusõiguse lapse viibimiskoha osas, kuid teisel vanemal on vaatamata sellele õigus lapsega suhelda. See, millised tõendid on asjakohased, oleneb sellest, millises vaidluses ja mille tõendamiseks neid esitatakse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa sõjaväes oldud ajal elatise maksmise kohustus peatub?16.01.2014
Tere. Lapse isalt on elatis välja nõutud, nüüdseks on juba viis kuud maksmata, lisaks on ta sirgesõnaliselt öelnud, et ei kavatsegi maksta midagi. Kohtutäituriga ei saa temalt midagi kätte, sest kõik oma sissetuleku laseb ta kanda sõprade või vanemate arvele. Ja nüüd teatas ta veel, et läheb sõjaväkke. Viimnegi lootus midagi kuskilt saada kadus.
Tahaksin teada kas isa sõjaväes oldud ajal elatise maksmine peatub või siiski jookseb edasi?
Ja kas ning mis tingimustel oleks mul võimalik elatisraha asendusnõudena teha seda tema vanematelt? Vanavanemad iseenesest ei ole lapselapsest just väga huvitatud.
Suured tänud vastuse eest.
Tahaksin teada kas isa sõjaväes oldud ajal elatise maksmine peatub või siiski jookseb edasi?
Ja kas ning mis tingimustel oleks mul võimalik elatisraha asendusnõudena teha seda tema vanematelt? Vanavanemad iseenesest ei ole lapselapsest just väga huvitatud.
Suured tänud vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadusest ei tulene, et lapse isal puuduks lapse ülalpidamise kohustus ajal, mil ta viibib ajateenistuses. Seega tuleb isal elatisraha maksta ka teenistuses viibimise ajal.
Kui lapse isa käest ei õnnestu kuidagi elatisraha kätte saada, on tõepoolest võimalik esitada ülalpidamisnõue lapse isapoolsete vanavanemate vastu. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus.
Samuti tasuks Teil kaaluda lapse isa vastu kriminaalmenetluse algatamist KarS § 169 alusel, millel võib lapse isale olla elatise maksmise mõttes distsiplineeriv mõju.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas taotleda isalt elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni, kas peab mingi eri lepingu sõlmima?16.01.2014
Soovin taotleda lapse isalt elatist selliselt, et see oleks kuni lapse täisealiseks saamiseni pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kas sellist taotlust on võimalik teha ka kiirmenetluse korras e-toimiku kaudu või tuleks selleks ikkagi mingis muus vormis leping vormistada ning notariaalselt kinnitada?
Kas juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse korras selliselt muutuvat summat välja ei mõisteta, siis kas selle suurendamise nõudmine kuupalga alammäära muutumise korral kohtult hagimenetluse korras on väga aeganõudev protseduur või rahuldab kohus sellise taotluse pigem lihtsalt, kiiresti ja kirjalikus menetluses (Ehk siis juhul kui alati nõuda ainult elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimumini)?
Kas juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse korras selliselt muutuvat summat välja ei mõisteta, siis kas selle suurendamise nõudmine kuupalga alammäära muutumise korral kohtult hagimenetluse korras on väga aeganõudev protseduur või rahuldab kohus sellise taotluse pigem lihtsalt, kiiresti ja kirjalikus menetluses (Ehk siis juhul kui alati nõuda ainult elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimumini)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Maksekäsu kiirmenetluses saab elatist taotleda ainult konkreetse summana, st elatisraha suurust ei saa siduda alampalgaga. Kui elatisraha mõistetakse välja miinimumulatuses konkreetse summana, on üsna aeganõudev pöörduda kohtusse elatise suurendamiseks, kui alampalk peaks muutuma. Samuti tuleb elatise suurendamise hagilt tasuda riigilõivu.
Kõige mõttekam on pöörduda kohe hagiga kohtusse, millega taotletakse elatise väljamõistmist miinimumsummas, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellise formuleeringuga nõude rahuldamisel seotakse väljamõistetav elatis alampalgaga ehk olukorras, mil alampalk tõuseb, tõuseb ka elatis.
Ilmselgelt tasub kohtusse pöördumise peale mõelda alles siis, kui omavahel kokkuleppele ei saa. Kui vanemad jõuavad elatise maksmise osas kokkuleppele, võib kokkuleppe kinnitada notari juures.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik, et mind pannakse vangi, kui ma ei suuda töötuse tõttu maksta alimente?15.01.2014
Mul on tütar, 3a., kes elab oma emaga. Tütre emaga elame juba 2 a lahus. Endine naine pani mulle alimendid peale, kuid mul pole võimalik seda mitte kuidagi maksta, kuna olen ametlikult töötuna kirjas. Uue elukaaslasega kasvatan kahte ühist last. Töötu raha saan 90 eurot ning alimente on vaja maksta 239 eurot.
Oma tütart näen ma heal juhul kuus vaid korra, kuna lapse ema ei luba tütart minu juurde. Endine naine tahab nüüd asja kohtusse anda, et ma alimente ei maksa ning näeb oma silmis ette, et mind pannakse istuma(vangi) ning et riik hakkab siis sellisel juhul tütre emale minu eest alimente maksma.
Siit ka küsimus, kas on selline asi võimalik?
Oma tütart näen ma heal juhul kuus vaid korra, kuna lapse ema ei luba tütart minu juurde. Endine naine tahab nüüd asja kohtusse anda, et ma alimente ei maksa ning näeb oma silmis ette, et mind pannakse istuma(vangi) ning et riik hakkab siis sellisel juhul tütre emale minu eest alimente maksma.
Siit ka küsimus, kas on selline asi võimalik?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Karistusseadustiku § 169 näeb lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise eest karistusena tõepoolest ette kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Nimetatud paragrahvi kohaldamiseks peab vanema kõrvalehoidumine elatise maksmisest olema kuritahtlik, iseasi, kas Teie olukorras kuritegelik käitumine esineb.
Kui elatise maksmisest kõrvalehoidumise eest määratakse karistusena vangistus, jäetakse see reeglina tingimisi kohaldamata, st reaalset vangistust ei toimu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan nõuda tagantjärgi vahesummat, kui isa on maksnud elatist vabatahtlikult, kuid vähem kui riiklik miinimumsumma?15.01.2014
Tere!
Lapse isa on viimased aastad igakuiselt maksnud 139.01 lapsele elatisraha. Tean, et see on juba varem suurem summa olnud, kuid pole seda teemat temaga üles võtnud. Ta maksab igakuiselt lapse trenniraha. Minu palka pole aastaid tõstetud ja elukallidus aina tõuseb ning viimasel ajal olen olukorras, kus nädal enne palgapäeva on rahad praktiliselt otsas.
Küsimus on, et kas olenemata sellest, kui palju ta nt trenni vm peale lisaks minule makstavale 139.01 tasub, on mul õigus nõuda, et nüüd hakkaks ta praegust 177.50 summat maksma ja kas on õigus ka varasemat maksmata jäänud raha tagantjärgi saada? Peale selle 139.01 ei toeta ta mind mingil muul moel.
Meil ei ole omavahelist suulist ega kirjalikku kokkulepet ega ka kohtulikku nõuet selleks, et ta elatisraha maksaks. Ta hakkas ise peale advokaadilt nõu saades vaikimisi sellist summat igakuiselt minu kontole kandma.
Lapse isa on viimased aastad igakuiselt maksnud 139.01 lapsele elatisraha. Tean, et see on juba varem suurem summa olnud, kuid pole seda teemat temaga üles võtnud. Ta maksab igakuiselt lapse trenniraha. Minu palka pole aastaid tõstetud ja elukallidus aina tõuseb ning viimasel ajal olen olukorras, kus nädal enne palgapäeva on rahad praktiliselt otsas.
Küsimus on, et kas olenemata sellest, kui palju ta nt trenni vm peale lisaks minule makstavale 139.01 tasub, on mul õigus nõuda, et nüüd hakkaks ta praegust 177.50 summat maksma ja kas on õigus ka varasemat maksmata jäänud raha tagantjärgi saada? Peale selle 139.01 ei toeta ta mind mingil muul moel.
Meil ei ole omavahelist suulist ega kirjalikku kokkulepet ega ka kohtulikku nõuet selleks, et ta elatisraha maksaks. Ta hakkas ise peale advokaadilt nõu saades vaikimisi sellist summat igakuiselt minu kontole kandma.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Sisuliselt on Teil õigus nõuda lapse isalt 1 aasta tagasiulatuvalt summat, mille võrra on elatist makstud seadusega sätestatud elatise miinimumist vähem. Seejuures tuleb arvestada seda, et sellel aastal on elatis miinimum 177,5 eurot, kuid eelmisel aastal oli see 160 eurot.
Kui lapse isa maksab Teile seadusega sätestatud miinimumi ulatuses elatist, ei peaks ta iseenesest rohkem lapse ülalpidamiseks kulutusi tegema, sh tasuma lapse treeningutasusid. Ilmselgelt võib lapse isa teha täiendavalt kulutusi, kuid nõuda Te seda elatise korrektsel maksmisel ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas osta korter nii, et see ei läheks ühisvaraks - lahutamine viibib, kuna abikaasa on välismaalane ja asukoht teadmata?15.01.2014
Abielu sõlmiti 2007 väljaspool EL, kuid abikaasade viimane ühine elukoht oli Eesti, abielu on Eestis legaliseeritud. Ostsin omale korteri 2006.a, seega see vist ühisvara hulka ei kuulu. Abielulised suhted ja kooselu lõppesid 2010.a. ning 2013.a. andsin sisse lahutuse hagi. Abikaasa (välismaalane) aga on Eestist ära kolinud, minuga ega lastega ei suhtle. Samuti ei tea ma tema kontakte ega asukohta. Sel põhjusel venib ka lahutamine kohtus, kuna kohus ei saa teda kuidagi kätte.
Küsimus: soovin müüa oma 2006.a. ostetud korteri, et osta mulle ja lastele uus kodu. Selleks pean võtma ka pangalaenu. Kuna abielu lahutamisega läheb tõenäoliselt veel kaua aega, siis mida pean tegema, et uus, ostetav korter (ja pangalaen) ei läheks ühisvarasse? Kuna abikaasa ei pea mingil moel oma lapsi ülal, kas perekonnaseadus § 36 alustel oleks võimalik varaühisus juba praegu lõpetada ilma tema nõusolekut kaasamata? Kui ei, siis kuidas peaksin toimima, et ostetav vara oleks vaid minu omandis ja jagamisele ei kuuluks? Aitäh.
Küsimus: soovin müüa oma 2006.a. ostetud korteri, et osta mulle ja lastele uus kodu. Selleks pean võtma ka pangalaenu. Kuna abielu lahutamisega läheb tõenäoliselt veel kaua aega, siis mida pean tegema, et uus, ostetav korter (ja pangalaen) ei läheks ühisvarasse? Kuna abikaasa ei pea mingil moel oma lapsi ülal, kas perekonnaseadus § 36 alustel oleks võimalik varaühisus juba praegu lõpetada ilma tema nõusolekut kaasamata? Kui ei, siis kuidas peaksin toimima, et ostetav vara oleks vaid minu omandis ja jagamisele ei kuuluks? Aitäh.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Korter, mille soetasite 2006. aastal ehk enne abiellumist, kuulub tõepoolest Teie lahusvara hulka ja seda võite vabalt käsutada, abikaasa nõusolekuta.
Kui võõrandate korteri enne abielu lahutamist ja soetate korteri müügist saadud raha eest uue korteri, on PkS § 27 lõike 2 punkti 3 kohaselt tegemist Teie lahusvaraga, sest korter on omandatud Teie lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Kui uue korteri ostmiseks võtate täiendavalt pangalaenu, so ostetava korteri väärtus on suurem, kui vana korteri müügist saadav tulu, tekib teatud osas siiski abikaasaga ühisomand. Seega võimalike komplikatsioonide vältimiseks soovitan siiski korterivahetust enne abielu lahutamist mitte teha.
Üheks variandiks võiks olla varaühisuse lõpetamine PkS § 36 lõike 1 punkt 2 järgi. Nimetatud paragrahvi kohaldamine eeldab Teie poolt kohtule tõendamist, et abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust ja see asjaolu võib perekonna ülalpidamist oluliselt ohustada. Kui kohus varaühisuse lõpetamise hagi rahuldab, tekib abikaasade vahel varalahusus.
Kokkuvõttes olen seisukohal, et kui kohus ei lõpeta Teie ja abikaasa vahel varaühisust, ei tasu võimalike komplikatsioonide ohus enne abielu lahutamist korterivahetust sooritada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada ameeriklasega Floridas sõlmitud abielu?14.01.2014
Abiellusin 2012 aasta mais ameeriklasega Floridas. Abielutunnistust mul ei ole ja ei oska ka uut tellida. Olen proovinud, kuid ei leia isegi ühtegi tõendit meie abielust. Naine minuga ühendust ei võta ja mulle abielutõendit ei saada. Mida ma pean tegema? Kas peaksin juristi poole pöörduma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete Eesti Vabariigi kodanik, on Eesti kohus pädev abielu lahutama. Abielu lahutamiseks tuleb kohtule esitada hagiavaldus ja tasuda riigilõiv. Hagiavaldusele peab kindlasti lisama abielutunnistuse – abielutunnistuse saate perekonnaseisuasutusest, kes väljastas originaaldokumendi.
Ilmselt oleks mõistlik hagiavalduse koostamiseks pöörduda spetsialisti, so juristi või advokaadi poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand