Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas ma saan kaitsta oma lapsi isa võlgade eest?07.02.2014
Olen oma kahe alaealise poja isast lahutatud ja kasvatan neid ilma tema toeta. Elatusraha ta lastele ei maksa kuna ta ei käi tööl ja on kimpus alkoholiga. Laste isal on tekkinud võlad pankade ees ja tema arvates need aeguvad ning seega ei kavatsegi ta neid maksma hakata. Mingit vara tal ei ole, sest maja, milles ta elab, on jaotatud viie lapse vahel ehk siis minu poegade ja mehe õepoegade vahel. Mida ma saaksin teha, et minu pojad ei peaks tulevikus ellu astuma oma isa võlgadega, kes ei ole neile elatisraha maksnud ja kelle juurde ei saa ma lapsi viia kuna alkohol on tema jaoks tähtsam.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste isal on võlgnevused panga ees, ei lähe need tema eluajal automaatselt (täisealistele) lastele üle. Kui laste isa peaks surema ja tema pärandvara moodustavad vaid võlad, saavad lapsed tema pärandi vastuvõtmisest loobuda – sellisel juhul ei lähe isa võlad lastele üle ka isa surma korral.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja kuidas on võimalik lahutada ilma teise poole nõusolekuta?07.02.2014
Kas ja kuidas on võimalik lahutada ilma teise poole nõusolekuta? Millised tingimused on selleks vajalikud?Kas on mingi aeg kaua pole koos elatud ühe katuse all? Kas alaealiste laste olemasolul ja ühisvara olemasolul on see üldse võimalik ilma kohtuta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasad saavad abielu lahutamise osas kokkuleppele, saab abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise avalduse alusel. Kui abikaasad abielu lahutamise osas kokkuleppele ei jõua ehk üks abikaasa ei anna selleks nõusolekut, tuleb lahutada soovival abikaasal pöörduda kohtu poole.
Kui abikaasa esitab kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks, lahutatakse abielu igal juhul – seda ka siis, kui üks abikaasadest sellele täielikult vastu on. On ilmne, et kohus ei saa kedagi sundida abielu jätkama, seega otseselt mingisuguseid konkreetseid tingimusi abielu lahutamine ei eelda.
Nagu eelpool märkisin, saavad abikaasad abielu kohtuväliselt perekonnaseisuasutuses lahutada vaid siis, kui nad on jõudnud kokkuleppele. Pelgalt asjaolu, et abikaasadel on lapsed ja ühisvara, takistuseks ei saa, kuid kui abikaasad ei jõua laste ja ühisvara jagamise suhtes kokkuleppele, tuleb nendes küsimustes siiski kohtu poole pöörduda. Siiski pean oluliseks märkida, et kõiki neid küsimusi, so abielu lahutamine, laste elukoht/suhtlemiskord ja ühisvara jagamine, ei pea lahendama üheaegselt – näiteks võib vabalt kõigepealt abielu lahutada (kokkuleppel perekonnaseisuametis või kokkuleppe puudumisel kohtus) ja alles peale abielu lahutamist hakata tegelema ühiste lastega seonduvate küsimustega ja ühisvara jagamisega (võib-olla lahenevad viimased kenasti kokkuleppel).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui isa ei maksa enam, sest laps sai 18-aastaseks, kas siis pean kohtusse pöörduma?06.02.2014
Tere,
Kui kaua on lapsel õigus saada elatisraha? Kui laps on 18, kuid käib gümnaasiumi 11.klassis ja lapse isa loobub elatisraha maksmisest seoses lapse täisealiseks saamisega, kas peab siis kohtu poole pöörduma? Tegemist on kohtuvälise kokkuleppega.
Kui kunagi on esitatud hagi lastele elatisraha saamiseks ja kostja initsiatiivil on saavutatud kohtuväline kokkulepe elatisraha maksmise osas hageja nõudel 1500 krooni kuus, kas see tähendab, et summa jääb muutumatuks kuni elatusraha maksmise lõpuni vaatamata sellele, et miinimumpalk on aastatega tõusnud ja igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (tänaseks siis 160 EUR).
Kui kaua on lapsel õigus saada elatisraha? Kui laps on 18, kuid käib gümnaasiumi 11.klassis ja lapse isa loobub elatisraha maksmisest seoses lapse täisealiseks saamisega, kas peab siis kohtu poole pöörduma? Tegemist on kohtuvälise kokkuleppega.
Kui kunagi on esitatud hagi lastele elatisraha saamiseks ja kostja initsiatiivil on saavutatud kohtuväline kokkulepe elatisraha maksmise osas hageja nõudel 1500 krooni kuus, kas see tähendab, et summa jääb muutumatuks kuni elatusraha maksmise lõpuni vaatamata sellele, et miinimumpalk on aastatega tõusnud ja igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (tänaseks siis 160 EUR).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on tal õigus vanematelt ülalpidamist saada, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Elatisraha suurus sõltub lapse vajadustest ja seejuures ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – hetkel on alampalga suuruseks 355 eurot, seega ei tohi igakuiselt makstav elatis olla väiksem kui 177,5 eurot. Eeltoodust nähtub, et praeguse elatisnõude ulatus ei ole kuidagi seotud kohtuvälise kokkuleppe alusel makstud summaga.
Kui laps on saanud täisealiseks, kuid koolis käimise tõttu on tal endiselt õigus vanematelt ülalpidamist saada, peab ta ise elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduma. 18-aastaseks saanud laps on tsiviilkohtumenetlusvõimeline ega vaja menetluses osalemiseks vanemat.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis võimalused on kodu säilitamiseks, kui korter kuulub elukaaslasele ja meil abiellumisplaane ei ole?06.02.2014
Tere.
Oleme elanud vabaabielu 8 aastat elukaaslasele kuuluvas korteris. Elukaaslasel on poeg 15a. ja tütar 10a. kes elavad eraldi emaga. Minul on kolm täisealist last oma elu peal. Ühiseid lapsi meil ei ole. Mis saab siis kui elukaaslasega midagi juhtub, kas mul on mingeid õigusi korterile, kus elan? Kuidas ennast kaitsta seadusega, et elukaaslase lapsed mind tänavale ei tõstaks ja kodu mulle alles jääks? Ütlen kohe ära, et abiellumisplaane hetkel ei ole.
Ette tänades
Oleme elanud vabaabielu 8 aastat elukaaslasele kuuluvas korteris. Elukaaslasel on poeg 15a. ja tütar 10a. kes elavad eraldi emaga. Minul on kolm täisealist last oma elu peal. Ühiseid lapsi meil ei ole. Mis saab siis kui elukaaslasega midagi juhtub, kas mul on mingeid õigusi korterile, kus elan? Kuidas ennast kaitsta seadusega, et elukaaslase lapsed mind tänavale ei tõstaks ja kodu mulle alles jääks? Ütlen kohe ära, et abiellumisplaane hetkel ei ole.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter kuulub Teie elukaaslasele, siis ei ole elukaaslase surma korral Teil sellele kahjuks mingisugust õigust. Isiku seadusjärgseteks pärijateks on tema alanejad ja ülenejad sugulased ning abikaasa, elukaaslane pärijate ringi paraku ei kuulu (eeldusel, et ei ole testamenti).
Üheks võimaluseks nö koduta jäämist ära hoida oleks juhul, kui elukaaslane kingib korteri Teile – sellisel juhul oleks korter Teie ainuomandis ja elukaaslase surma korral korter pärandvara hulka ei kuuluks, st tema laste vahel jagamisele ei läheks. Teine variant on Teie elukaaslasel teha testament, millega ta pärandab oma korteri Teile, kuid siin võib tekkida sundosa võimalikkus elukaaslase alaealiste ja ülalpidamiseks õigustatud laste suhtes. Samuti võib olla asjakohane isikliku kasutusõiguse seadmine, mis ei takista küll elukaaslase pärijatel korteri võõrandamist, kuid tagab Teile siiski korteri elamiseks kasutamise õiguse.
Seega Teie jaoks oleks kõige kindlam olukord, mil elukaaslane kingib oma korteri Teile. Ilmselgelt eeldab kinkelepingu sõlmimine ka elukaaslase vastavat soovi, samuti testamendi tegemine ja isikliku kasutusõiguse seadmine Teie kasuks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eakas ema saab müüa korterit, kuhu on sisse kirjutatud ja elab ka tema 54-aastane poeg?06.02.2014
Tere,
meie 85-aastasel emal on kolm last. Isa suri 3 aastat tagasi. Kaks tütart elavad omaette aga poeg on juba üle 25 aasta elanud ema korteris (sissekirjutatud) ja ema kulul, väites, et ema peab maksma kommunaalkulusid ka üksinda elades. Korter on ema oma. Me õega (häbi tõdeda aga õde napsisõber, pensioniraha laekub minu arvele) hooldame ema. Vend pole aastakümneid ametlikult töötanud, kõik mitteametlikult teenitud raha joob maha, purjus peaga mõnitab ema, laamendab ning haruharva (kainena, hea tuju korral) koristab korteris, käib poes või masseerib ema valutavaid liigeseid. Ema süda on terve aga silmanägemine kadunud, jalad ja käed väga haiged, vaevaliselt liigub (õnneks toimetab ikka veel ise), ning tema on väga kogukas oma väikese kasvu juures. Kui juhtub, et ema jääb liikumatuks voodisse, siis meil õega ei ole võimalik teda hooldada, sest peame veel aastaid pensionini töötama.
Kas emal on võimalik teha notariaalselt kinnitatud sooviavaldus, et juhul kui on vajalik suunduda vanade(hoolde)kodusse, siis saaks mina korteri ära müüa ja saadud rahade eest ema ülalpidamiskulusid katta (lisaks pensionile). Ema mälu hakkab halvenema ning mina tahaks kiiremas korras ette valmistada/kindlustada ema edasise inimväärse elu. Kuni ema liigub ja natukenegi iseseisvalt toimetab, peab tema jääma oma korterisse.
Kas vennal on õigus nõuda emalt asenduskorterit? Kas peaksime võimalikust müügirahast eraldama vennale mingi osa? Juhul kui vend end ema korterist välja kirjutab (minu teada pole tal kuhugi minna), kas tema võib taotleda sotsiaalkorterit?
Mina avaksin pangas oma nimele sihtotstarbelise a/arve millelt saaks kanda hooldekodu kulusid ning oleksin alati valmis õele-vennale aru andma kuhu/kui palju/mis põhjusel raha on kulutatud. Esitasin küsimused selleks, et tekkinud probleem kõigi jaoks võimalikult valutult lahendada.
Ette tänades,
meie 85-aastasel emal on kolm last. Isa suri 3 aastat tagasi. Kaks tütart elavad omaette aga poeg on juba üle 25 aasta elanud ema korteris (sissekirjutatud) ja ema kulul, väites, et ema peab maksma kommunaalkulusid ka üksinda elades. Korter on ema oma. Me õega (häbi tõdeda aga õde napsisõber, pensioniraha laekub minu arvele) hooldame ema. Vend pole aastakümneid ametlikult töötanud, kõik mitteametlikult teenitud raha joob maha, purjus peaga mõnitab ema, laamendab ning haruharva (kainena, hea tuju korral) koristab korteris, käib poes või masseerib ema valutavaid liigeseid. Ema süda on terve aga silmanägemine kadunud, jalad ja käed väga haiged, vaevaliselt liigub (õnneks toimetab ikka veel ise), ning tema on väga kogukas oma väikese kasvu juures. Kui juhtub, et ema jääb liikumatuks voodisse, siis meil õega ei ole võimalik teda hooldada, sest peame veel aastaid pensionini töötama.
Kas emal on võimalik teha notariaalselt kinnitatud sooviavaldus, et juhul kui on vajalik suunduda vanade(hoolde)kodusse, siis saaks mina korteri ära müüa ja saadud rahade eest ema ülalpidamiskulusid katta (lisaks pensionile). Ema mälu hakkab halvenema ning mina tahaks kiiremas korras ette valmistada/kindlustada ema edasise inimväärse elu. Kuni ema liigub ja natukenegi iseseisvalt toimetab, peab tema jääma oma korterisse.
Kas vennal on õigus nõuda emalt asenduskorterit? Kas peaksime võimalikust müügirahast eraldama vennale mingi osa? Juhul kui vend end ema korterist välja kirjutab (minu teada pole tal kuhugi minna), kas tema võib taotleda sotsiaalkorterit?
Mina avaksin pangas oma nimele sihtotstarbelise a/arve millelt saaks kanda hooldekodu kulusid ning oleksin alati valmis õele-vennale aru andma kuhu/kui palju/mis põhjusel raha on kulutatud. Esitasin küsimused selleks, et tekkinud probleem kõigi jaoks võimalikult valutult lahendada.
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et emaga jagab elamispinda ka täisealine poeg, ei mõjuta ema õigust talle kuuluvat korterit müüa. Kui ema otsustab korteri maha müüa ja poeg nö koduta jääb, on tal võimalik taotleda sotsiaalkorterit või lahendada muul viisil enda elukoha küsimus. Samuti ei ole emal kohustust korteri müümisel pojale asenduskorterit osta ega pojale mingisugust hüvitist maksta nö elukoha kaotamise eest.
Ilmselt oleks Teie olukorras mõistlik, kui ema teeks volituse, millega annab Teile õiguse tema nimel tehinguid teha, sh võõrandada temale kuuluvat vara. Samuti võib ema kinkida kinklepinguga korteri juba praegu Teile ja ühtlasi sõlmida ülalpidamislepingu, mille kohaselt kohustute teda tema eluajal ülal pidama. Parima võimaliku lahenduse väljaselgitamiseks soovitan Teil pöörduda oma murega notari poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas nüüd lahku minnes on mul õigust korterile, mille ostsin kooselu ajal ja vormistasin elukaaslase nimele?30.01.2014
Tere,
elasin elukaaslasega vabaabielu 13 aastat ja meil on kaks last. Ostsin perele korteri pangalaenu peale ning tegin ostes korteri elukaaslase nimele. Nüüd läksime lahku ja kas nüüd on mul mingi võimalus mingit osa saada sellest korterist. Kuigi olen seda siiamaani hästi maksnud ja on näha panga väljavõtetest.
elasin elukaaslasega vabaabielu 13 aastat ja meil on kaks last. Ostsin perele korteri pangalaenu peale ning tegin ostes korteri elukaaslase nimele. Nüüd läksime lahku ja kas nüüd on mul mingi võimalus mingit osa saada sellest korterist. Kuigi olen seda siiamaani hästi maksnud ja on näha panga väljavõtetest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tulenevalt asjaolust, et elasite laste emaga vabaabielus, ei tekkinud teie kooselu ajal ühisvara. Nimetatu tähendab, et perekonnaseaduse alusel Teil endiselt elukaaslaselt midagi õigus nõuda ei ole.
Kui kinnistusraamatusse on korteri omanikuna kantud Teie endine elukaaslane, on korteri ainuomanikuks Teie endine elukaaslane. Teie olukorras võivad siiski kohaldamisele kuuluda võlaõigusseaduse sätted seltsingu või alusetu rikastumise kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui vähendasin elatisraha summat ja mees ikka ei maksa, kas siis võin nõuda välja võla suurema summa alusel?30.01.2014
Kohtuotsuse järgi on elatise suurus 160 eurot (2500 krooni 2001. aastal).
Kuna lapse isa 2001 aasta alates alimente ei maksnud, tekkis võlg.
Sain tema käest pool korterit ja leppisime kokku, et elatise võlga ma tema käest ei taha. Et siis esitasin aastas 2012 kohtutäiturile aavalduse, et jooksvast kuust alates soovin alimente saada (s.t. ilma võla osata). Avalduses määrasin, et soovin 100 eurot igakuiselt (160€ asemele), s.t. vähendasin talle koormust. Kuid vaatamata sellele ta ikka ei maksa.
Küsimus, kui kohtuotsusega on määratud 160€ ja minu enda avalduse järgi ta peab 100€ igakuiselt maksma, kas võib tagantjärgi siis ikka 160€ nõuda aastast 2012 alates? S.t. uue avalduse kohtutäiturile esitada.
Teine küsimus, kui aastast 2001 ei ole ta midagi maksnud, võib teoreetiliselt terve selle perioodi eest summat nõuda, arvestades 160€/ iga kuu kohta?
Kuna lapse isa 2001 aasta alates alimente ei maksnud, tekkis võlg.
Sain tema käest pool korterit ja leppisime kokku, et elatise võlga ma tema käest ei taha. Et siis esitasin aastas 2012 kohtutäiturile aavalduse, et jooksvast kuust alates soovin alimente saada (s.t. ilma võla osata). Avalduses määrasin, et soovin 100 eurot igakuiselt (160€ asemele), s.t. vähendasin talle koormust. Kuid vaatamata sellele ta ikka ei maksa.
Küsimus, kui kohtuotsusega on määratud 160€ ja minu enda avalduse järgi ta peab 100€ igakuiselt maksma, kas võib tagantjärgi siis ikka 160€ nõuda aastast 2012 alates? S.t. uue avalduse kohtutäiturile esitada.
Teine küsimus, kui aastast 2001 ei ole ta midagi maksnud, võib teoreetiliselt terve selle perioodi eest summat nõuda, arvestades 160€/ iga kuu kohta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsusega on välja mõistetud elatis summas 160 eurot ja ei ole tehtud uut otsust elatisraha vähendamise kohta, on Teil õigus lapse isalt nõuda elatist summas 160 eurot.
Elatisnõude aegumine on TsÜS § 164 lõike 2 alusel peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni, seega ilmselt ei ole veel 2001. aastal tekkinud elatisnõue aegunud – ammendava vastuse andmiseks tuleks asjaoludega lähemalt tutvuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan kohtu kaudu elatisraha nõuda, kui isa raha ei kanna ja enda kaitseks ostab lastele mõtetuid asju?30.01.2014
Tere!
Kuidas toimida järgmises tekkinud olukorras: laste (5- ja 2-aastane) ema elab koos lastega üürikorteris vägivaldsest mehest eraldi viimased kaks kuud. Laste isa jätkab lasteaiamaksude tasumist (arved laekuvad automaatselt tema nimele), trennid (tema valitud) on tal väidetavalt tasutud pooleaastase ettemaksuna. Kokku on see summa ca 220 eurot kuus (varieerub sõltuvalt sellest, mitu päeva lapsed on lasteaias ühel või teisel kuul kohal viibinud). Rääkides Eestis kehtivast miinimumelatisest, täidab ta puudujääva ebavajalike ning kallihinnaliste asjade (minuga eelnevalt läbirääkimata) ostmisega. Lisaks toob ta kuu lõpus poest toitu, nõudes tšekkidele ema allkirju. Nõnda aga olen sattunud olukorda, kus laste mõningad tegelikud vajadused (üür, kommunaalkulud, sobilik toit, ettearvamatud väljaminekud (nt lasteaeda teatripilet, karnevalikostüüm), ravimid jms) on jäänud ainult minu kanda. On mõeldamatu, et helistan iga vajaliku asja ostmisel laste isale... Lähtuvalt sellest ka minu küsimus: kas on võimalik isa osalemine laste materiaalsete vajaduste rahuldamisel sätestada ka teist poolt rahuldavat? On mul üldse võimalik sellises olukorras teha kohtule hagi? Laste isa on mitmeid kordi kinnitanud, et minu arveldusarvele ei kavatse ta elatisrahana mitte kunagi ühtki senti kanda, sama kehtib sularaha kohta.
Suur tänu ette vastuse eest!
Kuidas toimida järgmises tekkinud olukorras: laste (5- ja 2-aastane) ema elab koos lastega üürikorteris vägivaldsest mehest eraldi viimased kaks kuud. Laste isa jätkab lasteaiamaksude tasumist (arved laekuvad automaatselt tema nimele), trennid (tema valitud) on tal väidetavalt tasutud pooleaastase ettemaksuna. Kokku on see summa ca 220 eurot kuus (varieerub sõltuvalt sellest, mitu päeva lapsed on lasteaias ühel või teisel kuul kohal viibinud). Rääkides Eestis kehtivast miinimumelatisest, täidab ta puudujääva ebavajalike ning kallihinnaliste asjade (minuga eelnevalt läbirääkimata) ostmisega. Lisaks toob ta kuu lõpus poest toitu, nõudes tšekkidele ema allkirju. Nõnda aga olen sattunud olukorda, kus laste mõningad tegelikud vajadused (üür, kommunaalkulud, sobilik toit, ettearvamatud väljaminekud (nt lasteaeda teatripilet, karnevalikostüüm), ravimid jms) on jäänud ainult minu kanda. On mõeldamatu, et helistan iga vajaliku asja ostmisel laste isale... Lähtuvalt sellest ka minu küsimus: kas on võimalik isa osalemine laste materiaalsete vajaduste rahuldamisel sätestada ka teist poolt rahuldavat? On mul üldse võimalik sellises olukorras teha kohtule hagi? Laste isa on mitmeid kordi kinnitanud, et minu arveldusarvele ei kavatse ta elatisrahana mitte kunagi ühtki senti kanda, sama kehtib sularaha kohta.
Suur tänu ette vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Arvestades asjaolu, et vanemal, kes lapsi alaliselt kasvatab, on laste vajadustest kõige parem ülevaade, peaks sellel vanemal jooksvalt olemas olema ka vahendid nende vajaduste katmiseks. Selliseks on kujunenud ka kohtupraktika – reeglina mõistavad kohtud igakuise elatisraha konkreetse summana välja ja last kasvataval vanemal on koos enda panusega võimalik sellest katta kõik lapse vajadused, sh toit, ravimid, eluasemekulud jms. On ilmne, et last kasvatava vanema jaoks on ebamõistlikult koormav kõikide ostude kooskõlastamine lahus elava vanemaga ja ühiselt ostmise korraldamine.
Lähtudes eelöeldust, oleks Teie olukorras elatisnõudega kohtusse pöördumine põhjendatud – samas peate arvestama sellega, et kui kohus nõuab laste isalt elatisraha välja, ei pea laste isa enam laste ülalpidamiseks täiendavalt kulutusi tegema ja ilmselt lõpetab lasteaia ning treeningute eest tasumise.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on õige, et pean lasteaiakohta ootama 1,5 aastat, kas omavalitsus ei peaks tagama lasteaiakoha?28.01.2014
Tere,
Olen lapsega kodune ja vallas öeldi, et laps saab heal juhul lasteaeda 3-aastaselt. Hetkel laps 1a ja 7 kuune. Eelnevalt tööl ei käinud, kuid nüüd ei saa ka minna ja töötuks ei saa ka ennast võtta. Kas mul on võimalik saada valla poolt mingit toetust või siis lasteaia koht.
Ette tänades
Olen lapsega kodune ja vallas öeldi, et laps saab heal juhul lasteaeda 3-aastaselt. Hetkel laps 1a ja 7 kuune. Eelnevalt tööl ei käinud, kuid nüüd ei saa ka minna ja töötuks ei saa ka ennast võtta. Kas mul on võimalik saada valla poolt mingit toetust või siis lasteaia koht.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tegelikkuses peab omavalitusus tagama Teie 1,7-aastasele lapsele lasteaiakoha, sest koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõige 1 sätestab sõnaselgelt, et valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.
Kui olete sunnitud panema lapse lasteaiakoha puudumise tõttu eralasteada, peaks omavalitsus finantseerima eralasteaiateenust igakuiselt summas, mis ületab munitsipaallasteaias käivate laste vanemate omaosaluse ja toidraha summat. Nö vahesummat peaks omavalitsus hüvitama seni, kuni on loonud lapsele võimaluse käia munitsipaallasteaias. Sellisele seisukohale on jõudnud Tallinna Halduskohus tsiviilasjas nr 3-12-2229.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui isa maksab osa lasteaia tasu, kas sellele vaatamata on mul õigus esitada avaldus elatisraha kiirmenetluseks laste isa suhtes?28.01.2014
Tere!
Kui isa osaleb kahe lapse igakuistes rahalistes väljaminekutes vaid lasteaia tasu maksmisega, siis kas sel juhul on võimalik esitada avaldus elatisraha kiirmenetluseks laste isa suhtes? Kui jah, siis kas tuleks avaldusse märkida summa, mis jääb järele aiatasu maksude mahaarvamisel (jutt on miinimumelatise nõudest)? Kui hiljem selgub, et isa loobub ka lasteaia esitatud arve tasumisest, kas tuleks teha uus avaldus?
Ette tänades
Kui isa osaleb kahe lapse igakuistes rahalistes väljaminekutes vaid lasteaia tasu maksmisega, siis kas sel juhul on võimalik esitada avaldus elatisraha kiirmenetluseks laste isa suhtes? Kui jah, siis kas tuleks avaldusse märkida summa, mis jääb järele aiatasu maksude mahaarvamisel (jutt on miinimumelatise nõudest)? Kui hiljem selgub, et isa loobub ka lasteaia esitatud arve tasumisest, kas tuleks teha uus avaldus?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa täidab oma ülalpidamiskohustust lapse ees vaid lasteaiatasu maksmisega, langeb lapse ülalpidamine suuremas osas ikkagi Teile ja vanemate vahel tekib kohustuste mõttes ebavõrdne olukord. Kui lapse isa Teie sellekohasel ettepanekul täiendavalt elatisraha nõus maksma ei ole, peaksite elatise väljamõistmiseks pöörduma kohtu poole.
Perekonnaseadus sätestab, et elatisraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – hetkel on alampalga suuruseks 355 eurot, seega ei tohiks igakuine elatis olla väiksem kui 177,5 eurot. Kui esitate kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, ei pea Te miinimumelatisest maha arvestama seda summat, mille lapse isa maksab lasteaiatasuks. Seda eelkõige põhjusel, et Teie kui last kasvatav vanem olete teadlik kõikidest lapse vajadustest ja Teil peaksid igakuiselt olema vahendid nende vajaduste rahuldamiseks – sh tuleb arvestada võimalusega, et lapse isa edaspidi lasteaiatasu ei maksa ja peaksite seda tegema ise.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand