Perekonnaõigus
Küsimus: Kui lapse isa on Portugalist, kas siis kohtusse pean pöörduma ka seal?27.11.2013
Esialgu sooviksin oma perekonda Eestis külastada, aga elukaaslane ei leia seda hea mõte olevat ning üritab mind kogu aeg keelata plaane tegemast reisimiseks. Kas ma pean Eestisse sõitmiseks temalt avaldust küsima (Pole abielus)?
Lõplikult soovin tagasi Eestisse kolida lapsega ning seda ilma lapse isata. Kuna laps on sündinud Portugalis ning isa on sünnitunnistusele kantud, kas siis pean kohut käima Portugalis või Eestis?
Lõplikult soovin tagasi Eestisse kolida lapsega ning seda ilma lapse isata. Kuna laps on sündinud Portugalis ning isa on sünnitunnistusele kantud, kas siis pean kohut käima Portugalis või Eestis?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse alaliseks elukohaks on Portugal, peaksite pöörduma Portugali kohtusse.
Lapsega lühiajaliselt Eestisse reisimiseks iseenesest lapse isalt kirjalikku nõusolekut vaja ei ole, kuid kui plaanite lapsega Eestisse elama jääda, võib lapse isa Teid vastava nõusoleku puudumisel süüdistada lapseröövis ja taotleda lapse Portugali tagasitoomist.
Seega oleks enne Eestisse kolimist mõistlik taotleda kohtult hooldusõiguse jagamist selliselt, et Teil oleks õigus otsustada lapse viibimiskoha üle.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isal on õigust nõuda lapsega kohtumisi üksnes isa kodus ja ilma ema juuresolekuta?27.11.2013
Kas lapse isal on õigust nõuda lapsega kohtumisi üksnes isa kodus ja ilma ema juuresolekuta? Abielu on lahutatud kolm nädalat tagasi. Enne lahutust isa vahetas ühisel kodul lukud ning keeldus ema ja last koju laskmast. Kuna ema on sunnitud lapsega kuni oma kodu soetamiseni elama vanavanemate juures, on laps olukorrast segaduses. Sellises olukorras ei ole ema nõus last üksi isa juurde saatma.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Reeglina on vanemal õigus oma lapsega isiklikult suhelda, so enda poolt valitud pinnal ja teise vanema juuresolekuta.
Kui vanem on veendunud, et teise vanemaga kohtumised on lapse jaoks mingil viisil ohtlikud ega lähtu lapse huvidest, võib olla põhjendatud nõuda, et kohtumistel viibiks ka teine vanem, vähemalt mõnda aega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on olemas erapooletut ametimeest, kes hindaks ühisvara tegelikku väärtust, et seda siis õiglaselt jagada?27.11.2013
Tere! Abielu lahutati 11 kuud tagasi, aga ühisvara jäi jagamata ja sellest nüüd ka rida küsimusi. Näiteks: kuidas hinnatakse mööbli ja kodutehnika väärtust. Mööbel osteti kümme aastat tagasi ja siis oli selle väärtus 10 000 krooni. Siit küsimus, kas selle mööbli hind on ikka 10 000 krooni s.t. alghind või tuleb arvesse ikka mingi kulumisaste, mille võrra mööbel odavneb. Sama küsimus ka auto ja kodutehnika kohta. Endine abikaasa väidab, et ostuhinnad (soetamise momendil) jagatakse. Kas on olemas üldse sellist erapooletut ametimeest, kes oleks võimeline hindama ühisvara tegelikku väärtust? Ja kas ühisvara jagatakse ainult abikaasade vahel või tulevad arvesse ka lapsed. Ette tänades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Mööbli ja kodutehnika väärtuse hindamine peaks toimuma (endiste) abikaasade kokkuleppel. Ühisvarasse kuuluva vallasvara hind on vallasvara hetkeväärtus, mitte vara soetamishind. Kindlasti peab väärtuse leidmisel arvestama ka esemete kulumist. Ühisvaraks oleva vallasvara hindamisel saab aluseks võtta näiteks müügiportaalides (www.soov.ee, www.kuldnebors.ee) pakutavate analoogsete esemete hinna.
Ühisvarasse kuuluva kinnisvara väärtuse leidmiseks saab kasutada kinnisvarahindaja poolt pakutavat teenust, kuid vallasasjadele peaksite väärtuse omistama endise abikaasaga kokkuleppel.
Ühisvara jagatakse abikaasade vahel, lastesse varajagamine kuidagi ei puutu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas emal on õigus nõuda makstud ja seadusliku miinimumsumma vahe tasumist tagantjärgi?26.11.2013
Tere.
Mulle on määratud elatisraha 2007. aastal, ühe lapse kohta 130 eurot. Olen maksnud seda korralikult. Nüüd ütles laste ema, et küsib tagant järgi puudu jäänud summa kohtu kaudu. Kuna vahepeal on seadus muutunud ja summa ühe lapse kohta on suurem. Kas tal on seda õigus teha.
Mulle on määratud elatisraha 2007. aastal, ühe lapse kohta 130 eurot. Olen maksnud seda korralikult. Nüüd ütles laste ema, et küsib tagant järgi puudu jäänud summa kohtu kaudu. Kuna vahepeal on seadus muutunud ja summa ühe lapse kohta on suurem. Kas tal on seda õigus teha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud konkreetse summana, ei ole laste emal õigust nõuda tagasiulatuvalt makstud elatise ja seadusega sätestatud miinimumelatise vahet (olenemata sellest, et alampalk on vahepeal muutunud).
Elatise suurendamist saab nõuda alates hagi esitamisest, st kui laste ema esitab nüüd kohtule hagiavalduse elatise suurendamiseks kehtiva miinimummäärani, suureneb elatis hagiavalduse rahuldamisel alates elatishagi esitamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jaguneb isa hooldusarvete eest tasumine tema abikaas ja laste vahel?25.11.2013
Isa on 100% töövõimetu, ajukahjustus, liikumatu.
Isal on seaduslik abikaasa ja lapsed. Isa suunati hooldushaiglasse. Sealt hakkavad mingi hetk tulema arved, mida on vaja tasuda. Mida ütleb seadus, kuidas see perekonnaliikmete vahel ära jaotub? Kas esmane kohustus on abikaasal (a la müüa maja suvila, korter väiksema vastu ümber vahetada jne, kui ta oma palgast ei suuda tasuda). Millal tulevad täiskasvanud lapsed mängu? Lastel ka lapsed ja üks alles üliõpilane. Kas on muid võimalusi, et ka riik aitaks? Milliseid toetuseid saab taotleda töövõimetuspension? Aitäh.
Isal on seaduslik abikaasa ja lapsed. Isa suunati hooldushaiglasse. Sealt hakkavad mingi hetk tulema arved, mida on vaja tasuda. Mida ütleb seadus, kuidas see perekonnaliikmete vahel ära jaotub? Kas esmane kohustus on abikaasal (a la müüa maja suvila, korter väiksema vastu ümber vahetada jne, kui ta oma palgast ei suuda tasuda). Millal tulevad täiskasvanud lapsed mängu? Lastel ka lapsed ja üks alles üliõpilane. Kas on muid võimalusi, et ka riik aitaks? Milliseid toetuseid saab taotleda töövõimetuspension? Aitäh.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Abikaasal lasub tõepoolest esmane hoolitsemiskohustus, st abivajava isiku abikaasa annab ülalpidamist enne abivajava isiku sugulasi. Kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist abivajava isiku sugulased.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul ei ole midagi mehelt nõuda, kui elasime tema venna majas, kuid mina ka panustasin sinna?22.11.2013
Elasime lapse isaga koos üksteist aastat. Nüüd mees leidis uue naise ja viskas mu kodust välja. Maja ja auto jäi talle... aga kuna maja tema venna nimel, siis ma ei saa sealt midagi nõuda, kuigi panin ka raha sinna alla. Meil on kaks poega, 10-aastane ja noorem 1,7 a. Vanem poeg elab praegu isaga, kuna ei taha kooli vahetada aga käib kaks korda kuus minu juures. Noorem elab minuga... lapse isa meid vaatamas ei käi eriti. Nüüd on laste isal veelgi laps tulemas teise naisega. Kas minul on õigus tema käest midagi nõuda või jäin ma kõigest ilma (abielus ei olnud). Tänud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui Te laste isaga abielus ei olnud, siis ühisvara kooselu ajal tõepoolest ei tekkinud ja kooselu ajal soetatud asjade jagamist õigus nõuda ei ole.
Kui elasite laste isa vennale kuuluvas majas, ei ole alust laste isalt Teie poolt panustatu eest hüvitist nõuda. Kui suudate enda poolt panustatut tõendada, võiks Teil teoreetiliselt olla nõue laste isa venna vastu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaks vormistama, kui tahame lahutusega jätta vara lastele?22.11.2013
Tere,
Seoses lahutusega saime kokkuleppele, et vara (osa majast) läheb laste nimele ja teineteisele mingeid rahalisi nõudeid ei esita.
Ümberregistreerimine peaks toimuma notari juures? Kohal peaksid olema kõik osapooled? Kas ka minu ema kelle nimel on osa majast? Milliseid dokumente on vaja? Kuidas määratakse vara väärtus? Kas oleks mõistlik teha ka kiri, et me teineteisele pärast lahutust rahalisi nõudeid ei esita?
Lugupidamisega,
Seoses lahutusega saime kokkuleppele, et vara (osa majast) läheb laste nimele ja teineteisele mingeid rahalisi nõudeid ei esita.
Ümberregistreerimine peaks toimuma notari juures? Kohal peaksid olema kõik osapooled? Kas ka minu ema kelle nimel on osa majast? Milliseid dokumente on vaja? Kuidas määratakse vara väärtus? Kas oleks mõistlik teha ka kiri, et me teineteisele pärast lahutust rahalisi nõudeid ei esita?
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui soovite endise abikaasaga oma vara lastele kinkida, peaksite pöörduma notari poole kinkelepingu sõlmimiseks. Kui ka laste vanaema soovib oma vara lastelastele kinkida, peaks ka tema kinkelepingu sõlmimiseks notari juurde pöörduma. Notari juures peavad kohal olema kõik lepingu osapooled, so kinkijad ja kingisaajad.
Kingitava vara väärtuse määravad kinkijad ise, eraldi kinnisvara hindamist teha ei ole vaja. Kingitava väärtusest oleneb notari tasu. Kinkelepingu sõlmiseks peab notarile kindlasti esitama vara puudutavad dokumendid. Konkreetsemat informatsiooni saate notarilt, kes Teid kinkelepingu(te) sõlmimisel abistab.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tütrel on õigus nõuda 3 aasta elatist, kui kohtuotsusega pidin maksma isa kontole, kuid maksin tütre kontole?22.11.2013
Kohtu poolt oli mulle määratud elatis - 3 aastat enne tütre 18-aastaseks saamist. Kohtuotsuses oli kirjas, et raha pean kandma isa arvele, mina aga kandsin tütre arvele. Ma isegi ei arvanud, et teen midagi valesti - kuna ka isa ise saatis alati sms-e kui raha kuu alguses ei olnud laekunud - et kanna tütrele raha. Nüüd andis tütar mu (isa õhutusel) kohtutäituri kätte ja nõuab uuesti kõike 3 aasta elatist - väites, et kuna raha ei laekunud isa arvele, siis ei ole ma raha kandnudki! Ülekanded tütrele on tõestatavad konto väljavõtetelt. Kas mul on õigus tütrelt see temale kantud raha nüüd tagasi nõuda? Kuna kasvatan üksi 9-aastast tütart ja saan suhteliselt väikest palka, kas pean nüüd kartma, et mu auto müüakse lihtsalt võlgnevuse katteks maha - sest mul lihtsalt ei ole sellist summat talle korraga kanda. Proovisin saada kokkuleppele, et maksan siis osade kaupa - ka sellisel juhul nõuavad, et kuumakse oleks 2x nii suur, kui oli esialgne elatis - mis käib mul aga üle jõu! Kas mul ei ole nüüd enam mingit õigust, sest maksin ju tütrele juba korra selle raha - ja nüüd pean uuesti kõik maksma? Ma saaksin aru, kui selle oleks andnud kohtutäiturile isa - kelle arvele jah raha ei tulnud - aga andis tütar, kelle arvel raha oli laekunud! Kui kohtutäitur konto väljavõtted edastas, jäid nad oma väidetes kindlaks ja soovivad uut maksmist!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui kohtuotsuses on kirjas, et peate elatisraha kandma lapse isa kontole, siis teatud osas olete kohtuotsust tõepoolest rikkunud. Elatise kandmine lapse enda kontole oleks eeldanud eelnevat kokkulepet Teie ja lapse isa vahel.
Siiski olen arvamusel, et pangakonto väljavõttega saate täitemenetluse alustamisel kohtutäiturile tõendada, et olete ikkagi kohtuotsusega väljamõistetud elatist maksnud ja täitemenetluse läbiviimiseks alust ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on nii, et kui ema nõuab 500 eurot elatisraha, siis peab ta ise sama summaga lapsele panustama?21.11.2013
Olen maksnud lapse emale elatist vabatahtlikult 100 eurot kuus sularahas vastastikusel suusõnalisel kokkuleppel, seega tõendid maksmisest puuduvad. Nüüd vahetasin töökohta ja palk suurem. Lapse ema sai sellest teada ja nõuab nüüd elatist 500 eurot kuus. Mittemaksmisel ähvardab kohtuga ja ka tagantjärele summa välja nõuda, kuna mul tõendid puuduvad. Lapse sünnitunnistusel minu nime ei ole. Kas on tõesti võimalik, et ta saab tagant järele nõuda? Ja kas on reaalne, et kohus nõuab minult välja 500 eurose elatise? Olen lugenud ja uurinud ka seda, et elatise miinimum on 160 eurot. Kõik kulutused ja summad üle selle peab ema tõendama, et need lapsele kuluvad. Ja tean ka seda, et kulutused peavad olema võrdsed. Et kui mina 500 pean andma siis lapse ema peab ka omalt poolt 500 panustama. Kas olen õigesti aru saanud? Olen küll nõus maksma suuremat summat, sest nüüd palk kõrgem, aga 500 eurot on ju palju. Laps ei ole erivajadusega ega ka haige, seega ei kulu ju lapsele 1000 eurot kuus. Seda ka, et lapse emal uus mees ja ka varasematest kooseludest veel 4 last. Kas kõik korteriga seotud kulutused lähevad nende vahel jagamisele?
aitäh vastamast
aitäh vastamast
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Reeglina lähevad lapse ülalpidamiskulud vanemate vahel tõepoolest pooleks, st mõlema vanema kanda jääb võrdne osa lapse ülalpidamiskuludest. Kui lapse ema soovib elatist summas 500 eurot, peaks ka tema sama suure osa lapse ülalpidamiskulude katmiseks juurde panema – kohtule peaks lapse ema olema suuteline tõendama, et lapse kulud on igakuiselt 1000 eurot.
Pean oluliseks märkida, et kui Teid ei ole lapse sünnitunnistusele isana märgitud, ei ole võimalik Teilt kohtu kaudu elatist üldse nõuda. Ema võib küll kohtule esitada isaduse tuvastamise nõude ja isaduse eduka tuvastamise korral esitada ka elatishagi, kuid seni, kui Teid isana sünnitunnistusele kantud ei ole, ei saa kohus Teilt elatist välja mõista.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ühe abikaasa surma korral saab elus olev abikaasa maja müüa, kui oli tehtud ühistestament?21.11.2013
Tere,
Abikaasad on sõlminud ühistestamendi, millega maja pärandatakse lapsele. Kas ühe abikaasa surma korral saab elus olev abikaasa maja müüa, kuidas?
Abikaasad on sõlminud ühistestamendi, millega maja pärandatakse lapsele. Kas ühe abikaasa surma korral saab elus olev abikaasa maja müüa, kuidas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel on esitatud küsimusele väga keeruline vastata, sest mul puudub info testamendi sisu kohta. Soovitan Teil uurida testamenti ja selle pinnalt tekkinud küsimuste korral pöörduda notari poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand