Perekonnaõigus
Küsimus: Kas peab maksma elatist täisealisele lapsele, kes saab stipendiumi?18.11.2019
Tere. Täisealine laps õpib kõrgkoolis ja saab iga kuu stipendiumi 300 eurot. Kui ta tõestab, et tema vajadused on 500 eurot kuus, kui suure summa peab kumbki vanem maksma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse vajadused on suurusjärgus 500 eurot ja sellest on 300 eurot kaetud stipendiumi näol, on lapsel õigus nõuda vanematelt elatist 200 eurot. Ülalpidamiskohustus jaotub vanemate vahel reeglina võrdselt (kui vanemate majanduslikud olukorrad on võrdväärsed).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on keset hagi menetlust mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele minna?13.11.2019
Tervist!
Mul on sisse antud elatisehagi, kuna kiirmenetlusele tuli endise elukaaslase poolt vastulause. Olgu siinkohal märgitud, et endine elukaaslane ja laste isa elab Suurbritannias.
Siiani on ta väitnud, et kuna ta tööl ei käi, siis tema ei kavatse midagi maksta, kuid eile tema jutt muutus ning ta tahtis mingisugusele kokkuleppele jõuda. Hetkel on hagis elatis nõutud Eesti miinimumi järgi ja tagasiulatuvalt veebruarist 2019. Kas mul on keset hagi menetlust üldse mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele jõuda? Kuna ta on olnud ebausaldusväärne oma varasemate lubaduste poolest, siis kipun arvama, et läbi kohtu on kindlam - maksma ei saa teda nagunii kuidagi sundida.
Teine asi, mida ta väidab, on see, et isegi kui ma seda elatist lastele läbi kohtu nõudma hakkan, ei saa tema sõnade järgi Eesti kohus talle midagi teha ja Suurbritannias kehtivad teised reeglid. Kuidas sellega päriselt on?
Mul on sisse antud elatisehagi, kuna kiirmenetlusele tuli endise elukaaslase poolt vastulause. Olgu siinkohal märgitud, et endine elukaaslane ja laste isa elab Suurbritannias.
Siiani on ta väitnud, et kuna ta tööl ei käi, siis tema ei kavatse midagi maksta, kuid eile tema jutt muutus ning ta tahtis mingisugusele kokkuleppele jõuda. Hetkel on hagis elatis nõutud Eesti miinimumi järgi ja tagasiulatuvalt veebruarist 2019. Kas mul on keset hagi menetlust üldse mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele jõuda? Kuna ta on olnud ebausaldusväärne oma varasemate lubaduste poolest, siis kipun arvama, et läbi kohtu on kindlam - maksma ei saa teda nagunii kuidagi sundida.
Teine asi, mida ta väidab, on see, et isegi kui ma seda elatist lastele läbi kohtu nõudma hakkan, ei saa tema sõnade järgi Eesti kohus talle midagi teha ja Suurbritannias kehtivad teised reeglid. Kuidas sellega päriselt on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil ei ole õnnestunud varasemalt omavahel kokkuleppele jõuda, ei soovitaks mina sõlmida kohtuväliselt kokkulepet, sest see ei ole sundtäidetav. Kui jõuate omavahel kokkuleppele, esitage kokkulepe kohtule kinnitamiseks - kohtu poolt kinnitatud kokkulepe omab täpselt samasugust õigusjõudu, nagu kohtu poolt langetatud otsus.
Kui laste elukoht on Eestis, toimub kohtumenetlus Eestis meie seaduste järgi, olenemata sellest, kus on laste isa elukoht.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasal B on õigus/alust nõuda ühisvara jagamist abikaasa A varasema kohustuse võrra väiksemas ulatuses?13.11.2019
Tere!
Elukaaslased astuvad varaühisusse - võtavad eluasemelaenu uue ühise eluaseme soetamiseks. Eluasemelaenule lisatakse elukaaslase A varasem kohustus. Elukaaslasel B kohustused puuduvad. Elukaaslased abielluvad ja neist saavad abikaasad. St, varasema varaühisuse ajal eluasemelaenuga soetatud ühisest eluasemest saab ühisvara. Abikaasad elavad õnnelikus abielus, kuniks armastus saab otsa ....
Abikaasad soovivad lahutada. Kuna abieluvaraleping puudub, siis tuleks ühisvara jagada abikaasade vahel võrdsetes osades, pooleks.
Kas abikaasal B on õigus/alust nüüd nõuda ühisvara jagamist abikaasa A varasema kohustuse võrra väiksemas ulatuses?
Parimate soovidega,
Abikaasad A ja B
Elukaaslased astuvad varaühisusse - võtavad eluasemelaenu uue ühise eluaseme soetamiseks. Eluasemelaenule lisatakse elukaaslase A varasem kohustus. Elukaaslasel B kohustused puuduvad. Elukaaslased abielluvad ja neist saavad abikaasad. St, varasema varaühisuse ajal eluasemelaenuga soetatud ühisest eluasemest saab ühisvara. Abikaasad elavad õnnelikus abielus, kuniks armastus saab otsa ....
Abikaasad soovivad lahutada. Kuna abieluvaraleping puudub, siis tuleks ühisvara jagada abikaasade vahel võrdsetes osades, pooleks.
Kas abikaasal B on õigus/alust nüüd nõuda ühisvara jagamist abikaasa A varasema kohustuse võrra väiksemas ulatuses?
Parimate soovidega,
Abikaasad A ja B
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elukaaslased soetavad ühiselt eluaseme, teevad nad seda eelduslikult võrdsetes osades kaasomanikena. Kui elukaaslased seejärel abielluvad, jäävad nad soetatud eluaseme suhtes jätkuvalt kaasomanikeks - kuivõrd eluase oli soetatud enne abielu, on see abikaasade lahusvara, mitte ei muutu abiellumisel automaatselt ühisvaraks (viimast saaks teha vaid abieluvaralepinguga). Seega abielu lõppedes ei saa enne abielu kaasomandisse soetatud eluaset üleüldse ühisvarana jagada. Kui ühe abikaasa lahusvarasse kuuluvat kohustust on täidetud abielu ajal abikaasade ühisvara arvelt, võib see anda aluse teisele abikaasale õiglase hüvitise nõudmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean lahkuma lahutatud abikaasa kingitusena saadud majast ja minema meie ühiselt soetatud maamajja?13.11.2019
Lahutasin oma mehest, kes sai kinkelepinguga oma vanaemalt maja, kus praegu elame. Abielu aja jooksul võtsime koos pangalaenu (mina olen kaaslaenaja), mille eest tegime majas remondi ja ka väikese juurdeehituse. Lisaks on meil maja maal, mille soetasime abielu aja jooksul. Ühiseid lapsi meil ei ole. Minu endine abikaasa maksab pangalaenu, millest veel on tasuda 25 %. Kas on õigust mind sundida praegusest elukohast lahkuma majja, mille soetasime koos? Kas praegusest majast lahkumisel on mul õigus nõuda praeguse elukoha eest kompensatsiooni?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie elukohaks olev maja on omandatud abielu ajal kinkelepingu teel, on tegemist Teie abikaasa lahusvaraga, kuid kui olete seda abielu jooksul ühisvara arvelt remontinud, on Teil õigus nõuda selle eest hüvitist. Kui maamaja on omandatud abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga ja see tuleb jagada võrdsetes osades.
Praeguses olukorras tuleks kindlasti ette võtta ühisvara jagamine, et lahendada praegused elukorralduslikud ja varalised küsimused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida saaksin veel teha kui isa ei maksa elatist ja täitur ei saa ka raha kätte?13.11.2019
Tere. Kui kohus olnud ja elatis isalt välja mõistetud miinimum summas kahele lapsele ja asi antud edasi ka kohtutäiturile, kes aitaks, kuid isa elatist siiski ei maksa. Mida saaksin veel teha või millised võimalused veel oleks, mida täiturilt paluda ja kuidas saaks täitur survestada. Hetkel ei oska enam ja asi veninud pikalt aastast 2016. Olen palunud täiturilt ka juhilubade peatamist, kuid sain vastuseks, et seda teha ei saa, sest saan elatisabi, kui isa ei maksa.
Laste isa muidu töötuna arvel, kuid saab lubada reisimist ja elab oma majas uue naise ja naise lastega, kes täisealised.
Isa lastega ei suhtle ja kohustust täita ka ei taha ega vasta täituri mailidele.
Millised on meie võimalused ja kas tõesti kohtu otsus ei loe midagi meie riigis ja saamegi elatisabi.
Laste isa muidu töötuna arvel, kuid saab lubada reisimist ja elab oma majas uue naise ja naise lastega, kes täisealised.
Isa lastega ei suhtle ja kohustust täita ka ei taha ega vasta täituri mailidele.
Millised on meie võimalused ja kas tõesti kohtu otsus ei loe midagi meie riigis ja saamegi elatisabi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Saan aru, et olete kasutanud erinevaid võimalusi täitemenetluses, kuid elatisraha siiski kätte pole õnnestunud saada. Loen, et laste isa elab oma majas - kui laste isa on maja omanik, võiks sissenõude seada ka laste isa kinnisvarale, kas olete seda võimalust kasutanud?
Iseenesest võiks kaaluda ka menetluse alustamist karistusseadustiku § 169 järgi, mis käsitleb vanema teadlikku kõrvalehoidumist lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest - see ei too küll elatisraha, kuid võib siiski vanemat distsiplineerida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja kuidas muutub elatisraha maksmise kord alates 01.01.2020?11.11.2019
Tere
Kas täisealine lapsel(19), kes õpib kõrgkoolis sessioonõppes, on õigus elatisrahale? Laps elab koos lahutatud lapsevanemaga.
Kas ja kuidas muutub elatisraha maksmise kord alates 01.01.2020?
Ette tänades!
Kas täisealine lapsel(19), kes õpib kõrgkoolis sessioonõppes, on õigus elatisrahale? Laps elab koos lahutatud lapsevanemaga.
Kas ja kuidas muutub elatisraha maksmise kord alates 01.01.2020?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui täisealine laps omandab kõrgharidust, on tal õigus vanemate ülalpidamisele, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni.
Uus elatise maksmise kord (elatise kalkulaator) on alles väljatöötamisel, hetkel ei oska ma seda täpsemalt kommenteerida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksin tegema olukorras, kus lapse isa kergekäeliselt puudumistõendeid kirjutab?11.11.2019
Tere!
Elame lapse isaga lahus juba aastaid. (Olgu ära mainitud, et laps käib põhikoolis). Vahepeal elas lapse isa välismaal ja ei teinud lapsest väga välja juba siis. Nüüd elab Eestis ja meelitas lapse enda juurde selliselt, et laps oleks 50/50 ajast nii tema juures kui ka minu, lapse ema, juures. See ei olegi probleem. Probleem on selles, et mida teha juhul, kui lapse isa kirjutab asjatult ja põhjuseta lapsele e-kooli puudumisi, et laps saaks varem koolist ära? Ma ei näe põhjust lapsel koolitundidest puududa, kui ta ei ole just haigestunud. Lapse isa aga kirjutas antud juhul lapsele viimastest tundidest puudumistõendi, kuna laps oli kukkunud kehalise kasvatuse tunnis. Küsisin lapselt, kas valutab? Laps vastas seepeale rõõmsalt, et ei valuta. Mina näen, et laps oleks ju vabalt saanud tundidest osa võtta. Mis siis, et ta kirjutada ei saa, kuulata saab ju ikka ja infot talletada. Mida peaksin tegema sellise olukorra puhul? Kas tõesti võib lapse isa kergekäeliselt puudumistõendeid kirjutada? Aitäh!
Elame lapse isaga lahus juba aastaid. (Olgu ära mainitud, et laps käib põhikoolis). Vahepeal elas lapse isa välismaal ja ei teinud lapsest väga välja juba siis. Nüüd elab Eestis ja meelitas lapse enda juurde selliselt, et laps oleks 50/50 ajast nii tema juures kui ka minu, lapse ema, juures. See ei olegi probleem. Probleem on selles, et mida teha juhul, kui lapse isa kirjutab asjatult ja põhjuseta lapsele e-kooli puudumisi, et laps saaks varem koolist ära? Ma ei näe põhjust lapsel koolitundidest puududa, kui ta ei ole just haigestunud. Lapse isa aga kirjutas antud juhul lapsele viimastest tundidest puudumistõendi, kuna laps oli kukkunud kehalise kasvatuse tunnis. Küsisin lapselt, kas valutab? Laps vastas seepeale rõõmsalt, et ei valuta. Mina näen, et laps oleks ju vabalt saanud tundidest osa võtta. Mis siis, et ta kirjutada ei saa, kuulata saab ju ikka ja infot talletada. Mida peaksin tegema sellise olukorra puhul? Kas tõesti võib lapse isa kergekäeliselt puudumistõendeid kirjutada? Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eelkõige peaksid vanemad läbi ühise arutelu lapse hooldusõiguse teostamises omavahel kokkuleppele jõudma, kuid kui see ei õnnestu, võiksite pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Äkki õnnestub kolmanda isiku vahendusel jõuda ühisele seisukohale kasvatuslikes küsimustes. Samuti võib lastekaitsetöötaja soovitada teile ja/või lapse isale mõne kursuse-koolituse läbimist, mis toetab vanemat lapse kasvatusega seotud küsimustes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan minna perekonnaseisuametisse ja "ühishoolduse" maha kriipsutada, mis õigused mul selleks on?11.11.2019
Kui isal on võlad, ta ise nõus loobuma isadusest, et laps saaks kasvõi riigilt raha täisealiseni saamiseks ja ema registreerida vallasemaks. Ütelge, miks siis riik paneb käe ette? Perekonnaõiguse seaduses tuleks vanemaks loobumine sisse kirjutada, sest muudmoodi enam ei saa neid tuhandeid peresid aidata, seadused kärbivad valest otsast, piirates võlgniku õigusi. Raha lapsele sellest ikka ei tule ju! Võlgnik teeb mida iganes kohustusest pääsemiseks.
Kuidas ikkagi saab kohtu kaudu mõjutades veendes jne, et kohtunik saaks aru, et lapsele on vaja raha riigi poolt ja täisealiseni. 10 eurot saab ka kokkuleppel elatisrahaks määrata, aga see ei toida last ju!
Kui mina olen lapsendamiseks vajalikud nõuded täitnud võiks ju üksi ka oma last kasvatada, sest lapsendada saab üksi ju! Tean seda!
Milline absurd! Kui isa on lapsele ohtlik, siis jääb lastekaitsest ikka väheks, et tõestada. Ohvriabist ja teistest organitest ka, ikka ainult kohus! Ja kohtus kohtunik, kes ei saa tagamaadest aru.
Ma tahan perekonnaseisuametisse minna koos ja selle rea, ühishooldus, maha kriipsutada. Mis õigused mul selles on? Me tegime lapse isaga kohtule ühisavalduse hooldusõiguse piiramises isale.
Kuidas ikkagi saab kohtu kaudu mõjutades veendes jne, et kohtunik saaks aru, et lapsele on vaja raha riigi poolt ja täisealiseni. 10 eurot saab ka kokkuleppel elatisrahaks määrata, aga see ei toida last ju!
Kui mina olen lapsendamiseks vajalikud nõuded täitnud võiks ju üksi ka oma last kasvatada, sest lapsendada saab üksi ju! Tean seda!
Milline absurd! Kui isa on lapsele ohtlik, siis jääb lastekaitsest ikka väheks, et tõestada. Ohvriabist ja teistest organitest ka, ikka ainult kohus! Ja kohtus kohtunik, kes ei saa tagamaadest aru.
Ma tahan perekonnaseisuametisse minna koos ja selle rea, ühishooldus, maha kriipsutada. Mis õigused mul selles on? Me tegime lapse isaga kohtule ühisavalduse hooldusõiguse piiramises isale.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõiguslikke muudatusi saab teha vaid kohus, perekonnaseisuametis vanemate kokkuleppel seda võimalust paraku ei ole (hooldusõiguse osas saab teha valiku vaid lapse sünni registreerimisel). Kui olete kohtule esitanud avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse isa on avalduse rahuldamisega nõus, ei näe ma põhjust, miks kohus peaks ühise hooldusõiguse lõpetamata jätma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus osta lastele ise riided ja see elatisest maha arvestada?06.11.2019
Tere. Kas mul on õigus osta lastele ise riided ja see elatisest maha arvestada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtulahendiga väljamõistetud, ei tohi sellest omaalgatuslikult mahaarvamisi teha, vastasel juhul võib seda käsitleda kohtulahendi rikkumisena ja vanem võib algatada täitemenetluse.
Kui elatis ei ole kohtu kaudu välja mõistetud, olenevad elatise maksmise tingimused vanemate kokkuleppest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on olemas omavalitsuses nö kolmandat osapoolt kelle juuresolekul oleks võimalik paika panna lapsega suhtlemine?06.11.2019
Tere.
Meil on lapse emaga ühine hooldusõigus aga samas elame juba pea 5 aastat eraldi. Laps ise elab emaga. Mure selline, et pole suutnud 5 aasta jooksul lapse suhtes asju paika saada.
Nii koosviibimise, pühade koosveetmise, last puudutavate teemade arutamisel jne.
Mis on palju närvesööv ja tekitab jõuetuse tunnet.
Oskate ehk öelda kas on võimalik ka alustuseks kohtuväliselt lapsega seonduvaid teemasid reguleerida või ainult kohtu poole pöörduda?
Ehk siis kas on olemas omavalitsuses inimesi nö kolmandat osapoolt kelle juuresolekul oleks võimalik paika panna lapsega suhtlemine, lapsega seonduvate infode jagamine jne...
Suured tänud ette info eest
Meil on lapse emaga ühine hooldusõigus aga samas elame juba pea 5 aastat eraldi. Laps ise elab emaga. Mure selline, et pole suutnud 5 aasta jooksul lapse suhtes asju paika saada.
Nii koosviibimise, pühade koosveetmise, last puudutavate teemade arutamisel jne.
Mis on palju närvesööv ja tekitab jõuetuse tunnet.
Oskate ehk öelda kas on võimalik ka alustuseks kohtuväliselt lapsega seonduvaid teemasid reguleerida või ainult kohtu poole pöörduda?
Ehk siis kas on olemas omavalitsuses inimesi nö kolmandat osapoolt kelle juuresolekul oleks võimalik paika panna lapsega suhtlemine, lapsega seonduvate infode jagamine jne...
Suured tänud ette info eest
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Esimeses järjekorras, enne kohtusse pöördumist, tulekski pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Paljudel juhtudel õnnestub vaidlus suhtluskorra osas lahendada lastekaitsetöötaja vahendusel. Kui see siiski ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole pöörduda, ka sellisel juhul kaasatakse kohtumenetlusse arvamuse andmiseks lastekaitsetöötaja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand