Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Seega koondamiseks peavad täidetud olema samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine (nt kaks ametikohta liidetakse, toimub osakondade struktuuri muudatus vms) või väheneb töömaht (nt koolis väheneb õpilaste arv, tellimuste arv on oluliselt vähenenud vms) või töö lõpeb muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Olulised kokkulepitud tingimused on mh töötasu, töökoormus, töötamise asukoht, tööülesanded.

Koondatakse töötajaid, mitte ametikohti. Näiteks on tavapärane olukord, kus täiskohaga ei ole majanduslikel põhjustel enam võimalik tööd anda. Tööandja koondab töötaja, kuid võtab samale ametikohale uue töötaja uute tingimustega (antud juhul väiksema töökoormusega).

TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel ja tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Teise töö pakkumisest võib töötaja keelduda. Sellisel juhul toimub peale teise töö pakkumist koondamine.

Töölepingu seaduse kommenteeritu väljaanne (https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf) lk 152 toob välja, et töötajale teise töö pakkumise kohustust ei saa asendada konkursi korraldamisega vabadele töökohtadele, st konkursil osalemist ei saa käsitleda teise töö pakkumisena (Riigikohtu 8. novembri 2006. a otsus nr 3-2-1-103-06, Riigikohtu 2. veebruari 2012. a otsus nr 3-2-1-152-11).

TLS § 89 lg 5 kohaselt on töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal (töötajate usaldusisik, ametiühingu usaldusisik, töökeskkonnavolinik, töötajate poolt valitud töökeskkonnanõukogu liige jne) ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Nimetatud eelisõigus kehtib võrreldavatel ametikohtadel.

Nt kui ettevõttes on tööl 5 sekretäri ja koondada on tarvis 4 sekretäri, siis eelisõigus tööle jäämiseks on töötajal, kes kasvatab alla 3-aastast last (teda ei saa sellised juhul koondada). Kui ettevõttes on tööl 1 sekretär ja talle ei ole enam tööd pakkuda (sekretäri tööülesanded on vähenenud ja koonduvad nt juhiabi ülesannete hulka), siis võib koondada ka töötaja, kellel on alla 3-aastane laps (võrreldavad ametikohad puuduvad).

Kokkuvõttes võib öelda, et koondamise olukorras tuleb tööandjal esmalt välja selgitada võrreldavad ametikohad ning kas neil ametikohtadel töötab eelisõigusega töötajaid. Seejärel selguvad töötajad, kelle hulgast valib tööandja koondatavad. Tööandja võrdleb koondatavaid (isiksuse omadused, töökogemus, haridus jne). Kui tööandja on koondatavad välja valinud, siis pakub ta neile võimalusel teist tööd. Kui teist tööd pole või töötaja keeldub pakutavast tööst, siis annab tööandja koondatavale ülesütlemisavalduse koondamise tõttu TLS õ 89 lg 1 alusel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töö eest makstavas tasus ja tasu arvutamise viisis ning TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt lepivad töötaja tööandja kokku ajas, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ehk tööajas (teisisõnu ka töökoormuses). On võimalik, et töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötasu suurus sõltub läbimüügist, kasumist või lasteaias ka laste arvust rühmas.

TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel. Olulised töölepingu tingimused, mida saab muuta üksnes poolte kokkuleppel on eelkõige, töötasu, töökoormus, tööülesanded ja töötamise asukoht. Seega tööandja võib teha töötajale ettepaneku töötasu ja töökoormuse muutmiseks, kuid töötajal on õigus ettepanekust keelduda. Kui töötaja keeldub ettepanekus, siis jätkub töösuhe endistel tingimustel võib tuleb kõne alla koondamine. Keeldumisest tuleks teada anda selgesõnaliselt, soovitavalt ka kirjalikult.

TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Seega koondamiseks peavad täidetud olema samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine (nt kaks ametikohta liidetakse, toimub osakondade struktuuri muudatus vms) või väheneb töömaht (nt koolis väheneb õpilaste arv, tellimuste arv on oluliselt vähenenud vms) või töö lõpeb muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Olulised kokkulepitud tingimused on mh töötasu, töökoormus, töötamise asukoht, tööülesanded.

Koondatakse töötajaid, mitte ametikohti. Näiteks on tavapärane olukord, kus täiskohaga ei ole majanduslikel põhjustel enam võimalik tööd anda. Tööandja koondab töötaja, kuid võtab samale ametikohale uue töötaja uute tingimustega (antud juhul väiksema töökoormusega).

Koondamise korral maksab tööandja koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui töösuhe on kestnud viis ja enam aastat, siis maksab lisaks Töötukassa ühe kuu keskmise töötasu ning kui töösuhe on kestnud kümme ja enam aastat, siis maksab Töötukassa lisaks kahe kuu keskmise töötasu.

Koondamise tuleb ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva, kui töösuhe on kestnud alla ühe aasta, vähemalt 30 kalendripäeva, kui töösuhe on kestnud ühe kuni viis aastat, vähemalt 60 kalendripäeva, kui töösuhe kestnud viis kuni kümme aastat, vähemalt 90 kalendripäeva, kui töösuhe on kestnud kümme ja enam aastat. Kui tööandja ei järgi etteteatamistähtaega, siis tuleb lisaks koondamisehüvitisele maksta hüvitist vähem etteteatatud aja eest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 3 kohaselt lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku tööülesannetes, TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt töö eest makstavas tasus ja TLS § 5 lg 1p 7 kohaselt ajas, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ehk tööajas.

Kui töötaja täidab ülesandeid, mis on tehtavad tööandja huvides, muuhulgas ka ettevalmistused kliendi teenindamiseks jms, siis loetakse nimetatud aega tööajaks. Täidetud tööülesannete ja tööaja eest tuleb maksta kokkulepitud töötasu. Kui tööandja ei maksa tööaja eest töötasu, siis on töötajal tekkinud saamata jäänud töötasu ja võimalik, et isegi saamata jäänud ületunnitöötasu nõue. Saamata jäänud töötasu nõudega on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole kuni kolm aastat tagant järele.

Eelkõige sobivad tõenditeks kirjavahetused tööandjaga, kus töötaja viitab tööaja algusele ja töötatud töötundidele, töögraafikud jms.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega kui töötaja on asunud tööle, kuid kirjalikku töölepingut ei ole sõlmitud, siis on sõlmitud suuline tööleping, millele kehtib töölepingu seadus täies ulatuses. Muuhulgas kehtib kohustus maksta töötasu kokkulepitud ulatuses.

Enne tööle asumist sõlmivad töötaja ja tööandja kirjaliku töölepingu, kuid kui töötaja on asunud tööle enne kirjaliku lepingu sõlmimist, siis on töötaja võtnud endale teadliku riski, kus tal on hilisemates vaidlustes hiljem keeruline tõendada töötasu suurust.

TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandjal kohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Seega tööandjal on kohustus anda tööd või töö mitte andmisel maksta antud aja eest keskmist töötasu. Kuna töösuhe on kahepoolne suhe, siis tuleb ka töötajal näidata initsiatiivi ehk heas usus käituv töötaja pöördub kirjalikult tööandja poole ja küsib kokkulepitud tööd.

Kui tööandja ei ole töötajale tööd andnud ega nimetatud aja eest keskmist töötasu maksnud ning töötajapoolsed kirjalikud pöördumised ei ole soovitud tulemust andnud, siis võib töötaja kaaluda töösuhte erakorralist ülesütlemist TLS § 91 lg 2 alusel tööandja rikkumiste tõttu ning kolme kuu suuruse hüvitise nõudmist tööandja rikkumiste tõttu. Erakorralisele ülesütlemisele peavad kindlasti eelnema töötajapoolsed kirjalikud pöördumised.

Kui töötaja ei ole töö tegemise eest saanud töötasu, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu nõudega. Töötaja peab tõendama esmalt töösuhte olemasolu kui tööleping puudus. Tõenditeks sobivad nii töögraafikud, kirjavahetused, sms-id jne. Seejärel on võimalik nõuda saamata jäänud töötasu. Ka selle nõude olemasolu tuleb töötajal tõendada (nt kirjavahetustega, kust selgub kokkulepitud summa vms). Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei sätesta proovipäeva mõistet, mistõttu saame me rääkida üksnes katseajast. TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega kui töötaja on asunud tööle, kuid kirjalikku töölepingut ei ole sõlmitud, siis on sõlmitud suuline tööleping, millele kehtib töölepingu seadus täies ulatuses. Seejuures tähendab see seda, et tehtud töö eest tuleb maksta töötasu, sh niinimetatud proovipäevade eest (sest töösuhe on suuliselt sõlmitud ning tehtud töö eest tuleb maksta töötasu).

Kui töötaja ei ole töö tegemise eest saanud töötasu, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu nõudega. Töötaja peab tõendama esmalt töösuhte olemasolu kui tööleping puudus. Tõenditeks sobivad nii töögraafikud, kirjavahetused, sms-id jne. Seejärel on võimalik nõuda saamata jäänud töötasu. Ka selle nõude olemasolu tuleb töötajal tõendada (nt kirjavahetustega, kust selgub kokkulepitud summa vms). Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/

Ainukese erandina on seaduse kohaselt proovitöö Eesti Töötukassa pakutav teenus, mis kestab ühe päeva. Proovitöö annab töötajale võimaluse pakutaval töökohal töötamine järele proovida ning tööandjale võimaluse enne töölepingu sõlmimist kinnitust saada, et töölesoovija on sobiv. Sellise proovitöö korraldamise eeldus on, et tööandja otsib vabale töökohale töötajat Töötukassa kaudu. Lisainfot proovitöö kohta leiate siit: https://www.tootukassa.ee/content/teenused/proovitoo

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandjal kohustus tagada töötajale tervisele ohutud töötingimused. Samuti on tööandjal kohustus tagada ohutud ja väärikad tingimused hooldatavatele.

Seega esimene saam antud olukorra lahendamise on igal juhul tööandja poole pöördumine, soovitavalt kirjalikult. Tööandjal on kohustus olukord lahendada. Arvestades asutuse eriala ja spetsiifikat, on tegemist tõsise rikkumisega nii töötaja poolt, kes on alkoholijoobes kui ta tööandja poolt, kui ta nimetatud olukorda ei lahenda. Kui tööandja olukorda ei lahenda, siis on võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kelle haldusalas nimetatud hooldekodu asub.

Kui antud olukord häirib töö tegemist ja seab Teid ebameeldivasse ja võimalik, et ka ohtlikku olukorda, siis võib kõne alla tulle töötajapoolne erakorraline töölepingu ülesütlemine ja tööandjalt hüvitise nõudmine. Erakorraline ülesütlemine eeldab kindlasti eelnevaid kirjalikke pöördumisi ehk nn hoiatuste tegemist tööandjale.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-ide 55-58 kohaselt antakse põhipuhkust kalendripäevades, kusjuures TLS § 54 lg 3 kohaselt ei arvata põhipuhkuse hulka rahvuspüha ja riigipühi. See tähendab seda, et kui Te kasutate põhipuhkust 29. aprill kuni 5. mai, siis Te olete töölt eemal viibinud 7 kalendripäeva, kuid põhipuhkuse päevi olete kasutanud 6 kalendripäeva, sest 1. mail ei ole võimalik põhipuhkust kasutada.

Kuna põhipuhkust kasutatakse kalendripäevadest, siis põhipuhkuse eest ka makstakse kalendripäevatasu. See tähendab seda, et kui Te kasutate põhipuhkust 29. aprill kuni 5. mai, siis saate Te kalendripäevapõhist põhipuhkusetasu 6 kalendripäeva, sh laupäeva ja pühapäeva eest. 1. mai eest Te põhipuhkustasu ei saa.

Veel on oluline lisada, et kui Te olete puhkuse avaldusse või puhkuste ajakavasse märkinud puhkuse kestuseks 29. aprill kuni 5. mai, siis põhipuhkuse viimane päev ongi 5. mai ning 6. mail tuleb tööle asuda, kui see on Teie ajakava järgne tööpäev. Põhipuhkus ei pikene n.ö automaatsel riigipühade võrra.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 57 kohaselt on töötajal, kellel on määratud osaline või puuduv töövõime, õigus iga-aastasele 35-kalendripäevasele põhipuhkusele. 35-kalendripäevase põhipuhkuse eesmärk on see, et töötaja, kellel on määratud osaline või puuduv töövõime, saaks puhata vähemalt 35 kalendripäeva. Tegemist on eelkõige tervise hoidmise eesmärgil rakendatava pikema puhkusega.

Kui ettevõttesiseselt on määratud lisapuhkuseid, siis tuleb eristada, millised tingimused on puhkuse kasutamisel ja andmisel määratud. Näiteks olukorras, kus ettevõttesiseselt on kõigile töötajatele määratud 35-kalendripäevane puhkus, siis on igati eesmärgipärane, et kõik töötajad saavad iga-aastaselt kokku 35 kalendripäeva puhkust, kaasaarvatud osalise ja puuduva töövõimega töötajad. Seaduse eesmärk – osalise või puuduva töövimega töötajad saavad 35 kalendripäeva puhkust, on täidetud. Asjakohase näite saab tuua riigitöötajate näol, kellele on seadusega sätestatud 35-kalendripäevane põhipuhkus. Osalise või puuduva töövõimega töötajad saavad samuti 35-kalendripäevase puhkuse, lisapuhkust 7 kalendripäeva näol ei lisandu.

Näiteks olukorras, kus tööandja on lisapuhkuse andmisel kehtestanud reegli, et lisapuhkus antakse LISAKS põhipuhkusele, siis sellisel juhul tuleb osalise või puuduva töövõimega töötajatele anda põhipuhkust 35 kalendripäeva + lisapuhkus.

Ka kollektiivlepingut koostades tuleb hinnata, mis on lisapuhkuse andmise eesmärk ja kriteeriumid. Olukorras, kus kollektiivlepingus on märgitud, et põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva ning tööandja annab lisaks 3-7 kalendripäeva puhkust, on, juhul kui osalise või puuduva töövõimega töötaja kasutab 35 kalendripäeva puhkust kalendriaastas, täidetud TLS § 57 eesmärk. Alati on lubatud kehtestada töötajale soodsamaid sätteid.

Tegemist ei ole ebavõrdse olukorraga, kus kõik ettevõtte töötajad saavad 35 kalendripäeva puhkust seda olenemata sellest, et puhkuse andmise alused on erinevad – ühed töötajad kasutavad 28 kalendripäevast põhipuhkust + lisapuhkust, teised kasutavad 35-kalendripäevast põhipuhkust.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel. Olulised töölepingu tingimused, mille muutmine eeldab poolte kokkulepet, on eelkõige töötasu, töökoormus, tööülesanded ja töötamise asukoht. See tähendab seda, et tööandja või töötaja võib teha teisele poolele ettepaneku näiteks töötasu vähendamiseks või tõstmiseks, kuid teisel poolel puudub kohustus nõustuda. Seega tööandja saab teha Teile üksnes ettepaneku töötasu vähendamiseks ja tööülesannete muutmiseks, kuid Teil puudub kohustus nõustuda.

Kui töötaja keeldub tööandja ettepanekust, siis töösuhe jätkub endistel tingimustel, sest poolte vahel on sõlmitud tööleping, mis on kehtiv dokument ja täitmiseks mõlemale poolele. Asjaolu, et üks pool keeldub teise poole ettepanekust töölepingu muutmiseks, ei saa olla aluseks töösuhte ülesütlemisel. Tegemist on samasuguse olukorraga, kus töötaja pöördub tööandja poole, palub töötasu tõusu, tööandja keeldub ning seepeale jätkub töösuhe endistel tingimustel.

Ei ole keelatud, et pooled proovivad aeg ajalt töösuhte kestel tingimuste muutmises läbi rääkida, kuid teise poole keeldumine ei saa olla põhjuseks tööandjapoolseks töösuhte ülesütlemiseks. Tööandja saab töösuhte üles öelda üksnes siis, kui selleks on seaduslik alus, nt majanduslikud põhjused (koondamine), töötaja on toime pannud raske rikkumise, nt varguse (vallandamine), töötaja tervislik seisund ei võimalda tööülesannete täitmist vms.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja töötab tööajakava alusel, siis on tegemist summeeritud tööajaga. Summeeritud tööaja puhul lepivad töötaja ja tööandja kokku tööajakava teatavaks tegemise tingimused ehk töötaja teab, mis kuupäeval ta saab järgmise perioodi kava. Näiteks võib olla kokkulepe selline, et iga kuu 25. kuupäevaks saab töötaja järgmise kuu tööajakava. Kui töötaja on saanud tööajakava, siis on ta kohustatud vastavalt tööajakavale tööl käima ning tööandja kohustatud kokkulepitud mahus ja tööajakava alusel töö tagama.

Kui töötaja või tööandja soovib tööajakava muuta, siis teeb ta selleks teisele poolele ettepaneku. Teisel poolel on õigus nõustuda või keelduda. Kui tööandja teeb töötajale ettepaneku asuda tööle tööajakava välisel päeval, siis töötaja analüüsib, kas nimetatud ettepanek sobib talle või mitte. Kui töötaja nõustub, siis asub ta tööle. Tegemist on vabatahliku nõustumisega.

Kuid tööle asumine ei pruugi tähendada töötaja jaoks ületunnitööd. Summeeritud tööaja puhul selgub ületunnitöö arvestusperioodi lõpus. See tähendab seda, et kui arvestusperiood kestab näiteks jaanuarist aprilli lõpuni, siis jaanurikuus tööajakava välistel päevadel tööle tulemine ei pruugi töötaja jaoks tähendada ületunnitööd, sest võimalik, et aprillis on alatunnid ja kokkuvõttes pole tekkinud ühtegi ületundi. Ehk töötaja ei pea ühegi tunni eest, sh tööajakavavälistel päevadel tööl käimise eest, saama 1,5-kordset ületunnitöötasu, vaid saab iga töötatud tunni eest 1-kordse töötasu.

Töölepingu seadus kohustab tööandjat 2-kordset töötasu maksma üksnes riigipühadel töötamise eest. Muudel juhtudel võivad pooled kokku leppida 2-kordse tasu maksmises, kuid tööandjal puudub kohustus. Seega, kui Te asute tööle tööajakavavälisel päeval, siis tuleb Teil tööandjaga tasu osas läbi rääkida. Kui Te tasu osas läbi ei räägi, asute vastavalt ettepanekule tööle, on Teil seaduse kohaselt õigus saada 1,5-kordset töötasu üksnes nende tundide eest, mis arvestusperioodi lõpuks on ületunnid.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).