Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Enne töölepingu sõlmimist räägivad töötaja ja tööandja läbi töötingimustes. Kui töötaja ja tööandja jõuavad töölepingu tingimustes osapooli rahuldavate tulemusteni, sõlmitakse kirjalik tööleping. Oluline töölepingu tingimus on muuhulgas töötamise asukoht. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö tegemise kohta. TLS § 20 kohaselt lepitakse töötegemise kohana kokku koht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötamise asukoha kokkuleppimisel tuleb hinnata, milline on töö iseloom. Nt võib kokku leppida töötamise asukohana laiemalt kui omavalitsuse üksus siis, kui töö iseloom on liikuv, nt autojuht, kuller, müügiesindaja vms. Kokku võib leppida ka aadressi täpsusega, nt sekretäri puhul, kes täidab tööülesandeid ainult ühes kohas.

Näiteks kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötamise asukoht on Tallinn, siis on tööandja kohustatud töötajale Tallinnas kokkulepitud tingimustel töö tagama. Töötaja on omakorda nõustunud Tallinnas tööl käima. Eestis kehtivad õigusaktid ei kohusta tööandjat tasuma töötajale kodust tööle ja töölt koju sõitu. Seetõttu tasub töötajal enne tööle asumist kaaluda, kas pakutud tingimustel töö talle sobib. Nt kui töötaja elab Keilas, kuid pakutav töö tegemise koht on Tallinnas, siis kaalub töötaja, kas Tallinnas tööl käimine on talle majanduslikult mõistlik arvestades saadavat töötasu ja sõidule kuluvat raha. Kui töö tegemise kohana on kokku lepitud Eesti Vabariik, siis peab töötaja olem valmis liikuma igasse Eesti punkti ning arvestama asjaoluga, et kodust tööle ja töölt koju sõitu tööandja hüvitama ei pea.

Kui töötamise asukohana on kokkulepitud nt Tallinn, kuid tööandja saadab töötajad ajutiselt tööd tegema Paidesse, siis on tegemist eestisisese lähetusega. Ka lähetusse sõitu ja lähetusest tagasi koju sõidule kuluvat aega ei kohusta Eestis kehtivad õigusaktid tööandjat töötajale kinni maksma. Samuti ei kuulu lähetusse sõidule kuluv aeg tööaja hulka. Küll aga tuleb sellisel juhul hüvitada sõidu maksumus.

On võimalik, et teise linna või ojektile sõitmine võib kuuluda tööaja hulka. Toome selgitava näite. Kui töö tegemine saab alguse Tartust ning seejärel liigutakse edasi Tallinnasse, siis loetakse sõidu aeg tööajaks. Nt kui esmalt minnakse Tartu kontorisse/lattu, tehakse seal töötoiminguid, nt laetakse peale kaupa, siis seoses sellega on tööpäev alanud ja edasine sõit Tallinnasse on tööaeg (sest tööpäev on juba alanud) ning sõidule kuluv aeg tuleb sellisel juhul lugeda tööaja hulka.

Iseenesest on ka võimalus, et ainult ühel töötajal loetakse sõiduaeg tööaja hulka ning teistel mitte. See on sellisel juhul kui üks töötaja juhib tööautot, autos on tööandjale kuuluvad töövahendid, ehitusmaterjalid jne. See tähendab seda, et autot juhtiv töötaja täidab töökohustusi viies ehitusobjektile ehitusmaterjali. Kui nimetatud töötaja võtab autosse teised töötajad, kes sel päeval ei ole tööd teinud ning alustavad töö tegemist alles objektil, siis ongi tegu olukorraga, kus üks töötaja täidab tööandja juhiseid, allub tööandja korraldustele ehk teeb tööd ning tema sõiduaeg loetakse tööaja hulka ning teistel töötajatel on tegemist tööle/lähetusse sõidule kuluva ajaga, mida ei loeta tööaja hulka.

Seega kokkuvõttes on oluline teada, kuidas on töö reguleeritud, kas objektile sõidetakse tööautoga, kas enne objektile sõitmist tehakse töötoiminguid jne. Alles seejärel on võimalik otsustada, kas sõidule kuluv aeg kuulub tööaja hulka või mitte.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks tuleb esmalt selgitada erinevaid ülesütlemise aluseid. Tuleb eristada, kas töötaja ütles töösuhte üles omal soovil või erakorraliselt.

Töötaja võib töösuhte igal ajal omal soovil TLS § 85 lg 1 või katseajal TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda teatades sellest vähemalt 30 kalendripäeva ette, katseajal vähemalt 15 kalendripäeva. Töötaja ei pea ülesütlemist põhjendama, aga peab esitama kirjaliku ülesütlemisavalduse. Kui töötaja esitab kirjaliku ülesütlemisavalduse ja ülesütlemist ei põhjenda, s.t tegemist ei ole erakorralise ülesütlemisega, siis loetakse töösuhe üles öelduks omal soovil. Kui töötaja jätab etteteatamistähtaja järgimata, siis on tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest. TLS ei reguleeri hüvitise suurust. Tööandja esitab töötaja ettepaneku hüvitise maksmiseks. Kui töötaja ei nõustu tööandja ettepanekuga, siis ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta töötasust tasaarvestusi teha ei tohi, kuid tööandjal on õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole kahju hüvitise nõudega.

Töötajal on võimalik töösuhe üles öelda ka erakorraliselt TLS § 91 lg 3 alusel töötajast tuleneval põhjusel, nt lähedase haigestumise tõttu, mis tõttu ei ole võimalik enam töösuhet jätkata. Sellisel juhul teeb töötaja kirjaliku ülesütlemisavalduse, märgib avaldusele põhjuse ning ühtlasi märgib ka põhjuse, miks ei ole etteteatamistähtaja järgimine võimalik. Lisaks esitab töötaja tõendi. Põhjendatud erakorralise ülesütlemise ja etteteatamistähtaja mitte järgimise korral ei saa tööandja nõud hüvitist vähem etteteatatud aja mitte järgimise eest.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Teie kirjast ei selgu kahjuks, kuidas tööandja puhkusetasu on arvestanud. Puhkusetasu arvestamiseks liidab tööandja eelneva kuue kuu töötasud, mis töötaja on teeninud. Seejärel liidab kokku sama ajavahemiku ehk sama kuue kuu kalendripäevad, millest on maha arvatud riigipühad ja kalendripäevad, mil töötaja viibis töölt seaduslikul alusel eemal, nt haiguslehel, õppepuhkusel vm. Kuue kuu töötasud jagatakse kuue kuu kalendripäevadega. Saadud vastus on ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Puhkusetasu arvutamiseks korrutatakse keskmine kalendripäeva töötasu puhkusel viibitud päevade arvuga.

Seega puhkusetasu arvutamisel ei mängi rolli töötaja tundide arv, töökoormus või see, kuidas tööajanorm puhkusel olemise tõttu väheneb. Põhipuhkust antakse kalendripäevades ja iga kalendripäeva eest (v.a riigipühad, siis ei saa töötaja põhipuhkust kasutada) makstakse kalendripäevapõhist puhkusetasu. Jääb arusaamatuks, mida tähendab puhkusetasu 80h eest. Kuid olulisem tundide arvu välja toomisest on süveneda sellesse, kuidas puhkusetasu on arvutatud. Kui puhkusetasu on arvutatud kalendripäeva põhiselt, siis on tegemist korrektse põhipuhkusetasu arvutamisega.

Mis puudutab tööajanormi, siis kui töötaja töötab osalise koormusega arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas (nn 0,5 koormus), siis üldjuhul väheneb tema tööajanorm 4 tundi iga kalendaarse tööpäeva (E-R, va riigipühad) kohta, mil ta viibis puhkusel. Näiteks kui töötaja viibib põhipuhkusel 19.11-28.11 (10 kalendripäeva, millest 8 on kalendaarsed tööpäevad), siis tema novembrikuu tööajanorm väheneb 8 x 4 = 32 tundi.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töötukassas on võimalik ennast tööotsijana võtta arvele peale töösuhte lõppemist. Teie kirjast ei selgu, millal lõpeb/lõppes töösuhe. Kui Teie töösuhe on lõppenud, siis ei saa Te enam lapsehoolduspuhkusel viibida. Lapsehoolduspuhkus lõpeb koos töösuhte lõppemisega.

Lisaks töösuhte lõppemisele on oluline asjaolu, kas tööandja on teinud töötamise registrisse kande töösuhte lõppemise kohta. Kui kanne on tegemata, siis on Teil võimalik nõuda töövaidluskomisjonis või kohtus töösuhte lõppemise tuvastamist ja kaasnõudena töötamise registri kande tegemist. Kui töötajal tekib kahju kande tegemata jätmise või vale kande tõttu, nt ei saa töötuskindlustushüvitist, siis on võimalik esitada tööandja vastu ka kahju hüvitamise nõue.

Seega esmalt tuleb kindlaks teha, millal lõppes Teie töösuhe (mitte millal anti avaldus või millal toimub töövaidluskomisjoni istung) ja peale töösuhte lõppemist on võimalik ennast tööotsijana arvele võtta.

Olenevalt vaidluse sisust, on võimalik, et töövaidluskomisjoni otsuse tulemusena muudetakse töötamise registris töösuhte lõppemise alus ja see võib mõjutada Töötukassast saadavaid hüvitist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Juhatuse liikme lepingut reguleerib võlaõigusseadus. Võlaõigusseaduses ei ole sätestatud kohustuslike hüvitisi lepingu lõppemisel või ülesütlemisel. Pooltel on võimalik erinevates hüvedes lepingus kokku leppida. Koondamist ja hüvitist koondamise korral reguleerib töölepingu seadus, mis ei laiene juhatuse liikme lepingule.

Seega kui juhatuse liikme lepingus pole lepingu lõppemise juhul kokku lepitud hüvitise saamist, siis töölepingu seaduses sätestatud koondamise regulatsioon juhatuse liikme lepingule ei laiene.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Oluline töölepingu tingimus on töötamise asukoht. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö tegemise kohta. TLS § 20 kohaselt lepitakse töötegemise kohana kokku koht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötamise asukoha kokkuleppimisel tuleb hinnata, milline on töö iseloom. Nt võib kokku leppida töötamise asukohana laiemalt kui omavalitsuse üksus siis, kui töö iseloom on liikuv, nt autojuht, kuller, müügiesindaja vms. Kokku võib leppida ka aadressi täpsusega, nt sekretäri puhul, kes täidab tööülesandeid ainult ühes kohas.

Kui Te olete tööandjaga töötamise asukohana kokku leppinud omavalitsuse täpsusega, nt Tallinn, siis on võimalik, et Te töötate erinevates ettevõtte asukohtades Tallinna piires. Näiteks võib tööandjal olla ühes linnas mitu tanklat. Sellisel juhul lepitakse töölepingus töötamise asukohana tihti kokku omavalitsuse üksuse täpsega. Kui kokkulepe töötamise asukohana on kokku lepitud Tallinn, Tartu, Viljandi vm, siis töötamine erinevates Tallinna, Tartu või Viljandi tanklates on kokkuleppega kooskõlas.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 2 kohaselt koostab tööandja puhkuste ajakava 31. märtsiks. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Seega, kui Teie asusite tööle 2017. aastal, siis 2018 aasta puhkuste ajakavas peaks olema märgitud 2017. aasta ja 2018. aasta eest teenitav põhipuhkus ehk Teie toodud näites 7 + 28 kalendripäeva. Puhkuseid antakse vastavalt ajakavale ning ajakavas märgitud puhkuseid on TLS § 69 lg 4 kohaselt õigus muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega töötaja või tööandja võib teha teisele poolele ettepaneku ajakavas märgitud puhkuste aja muutmiseks, kuid teine pool ei ole kohustatud nõustuma.

Kui kõik puhkused ei ole märgitu puhkuste ajakavasse, siis TLS § 69 lg 3 kohaselt teatab töötaja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandja nõusolekut tarvis pole. Küll aga võib tööandja puhkuse andmisest keelduda, kui töötaja soovitav põhipuhkus on lühem kui 7 kalendripäeva (TLS § 68 lg 5).

Mis puudutab tasustamata puhkust, siis seda saab kasutada üksnes poolte kokkuleppel. Tööandja või töötaja võib teha teisele poolele ettepaneku tasustamata puhkuse kasutamiseks, kuid teisele poolel on õigus keelduda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Esmalt tuleb välja selgitada, mida Te mõtlete vallandamise all. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt on katseaja eesmärk kindlaks teha, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Katseaja käigus hindab tööandja, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.

Kui tööandja leiab, et töötaja ei vasta katseaja eesmärkidele, siis võib ta töösuhte töötajaga TLS § 86 lg 1 alusel öelda. Oluline on lisada, et TLS § 86 lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.

Kui tööandja soovib töösuhte TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu, siis peab ta tegema kirjaliku ülesütlemisavalduse ja esitama selle töötajale. Suuline ülesütlemine on TLS § 95 lg 1 kohaselt tühine. Kirjalikul avaldusel tööandja põhjendab, miks töötaja tööle ei sobinud. Kui töötaja leiab, tegemist on seaduse vastase ülesütlemisega, siis on tal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole, nõuda ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja hüvist tühise ülesütlemise eest.

Teie pöördumisest ei selgu, kas tööandja tegi Teile kirjaliku avalduse. Kui ta pöördus Teie poole suuliselt, siis võib lihtsalt olla tegemist n.ö eelhoiatamisega. Tuleb märkida, et kui tööandja poolt kirjalikku ülesütlemisavaldust ei tulegi, siis ei ole töösuhe üles öeldud. Töötaja võib omal soovil töölt lahkuda, kuid teda ei saa selleks kohustada, see peab olema töötaja vaba tahe.

Kui töötajaga öeldakse töösuhe üles TLS § 86 lg 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, siis töösuhte lõppemise aluseks märgitakse töötamise registris TLS § 86 lg 1. Samas ükski uus tööandja ei pääse töötamise registris ligi töötaja varasematele töösuhetele, s.t ta ei näe, kas ja kus on töötaja varasemalt töötanud ja mis alusel on töösuhe lõpetatud. Sellise info edastamise õigus on üksnes töötajal endal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töötaja ja tööandja lepivad kokku töötasu suuruses, sealhulgas töötasu arvutamise viisis. Töötasu lepitakse kokku brutosummas. Seega töötaja teab tööle asudes, milline on tema töötasu ja oskab arvutada enda väljateenitud töötasu suurust, ka siis, kui töötasu koosneb erinevatest osadest.

Kui töötaja on saanud kogemata ja/või tööandja arvutusvea tõttu rohkem töötasu kui väljateenitud, siis on tööandjal õigus see tagasi küsida. Samasugune põhimõte kehtib ka siis, kui töötaja on saanud vähem makstud maksude tõttu suurema töötasu kui väljateenitud. Sellisel juhul tuleb vähem makstud tulumaks riigile tagasi maksta. Olenemata sellest, et viga tekkis tööaja ja tööandja vahelise arusaamatuse tõttu, ei ole töötaja saanud väiksemat töötasu, kui kokku lepitud või kandnud kahju, vaid on saanud suurema tasu kui kokkulepitud, kuid seda vähem makstud tulumaksu tõttu. Vea avastamise koormus ei lange üksnes tööandjale, vaid ka töötajale, sest töötasu kokkuleppes on kaks osapoolt ehk tööandja ja töötaja ning töötaja on oma kokkulepitud töötasu suuruses sama teadlik tööandja.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 12 kohaselt saba töölepingu tingimusi muuta kokkuleppel. Olulised töölepingu tingimused, mille muutmine eeldab poolte kokkulepet, on eelkõige töötamise asukoht, tööülesanded, töökoormus ja töötasu. See tähendab seda, et tööandja saab teha töötajale ettepaneku töötasu muutmiseks, sh vähendamiseks, kui töötajal on õigus tööandja ettepanekust keelduda. Kui töötaja keeldub, siis jätkub töötasu maksmine endistel tingimustel.

Lisatasu/preemia/tulemustasu vms, mis on saadud töö tegemise eest, on töötasu osa, mistõttu kehtib ka sellele töölepingu seaduse § 12 nõue. Kui tööandja maksab töötajale väiksema töötasu, siis on töötajal tekkinud saamata jäänud töötasu nõue, mida töötajal on võimalik nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).