Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas koerte haukumise puhul on tegemist avaliku korra rikkumisega?29.10.2015
Kas koerte haukumise puhul on tegemist avaliku korra rikkumisega kui lähinaaber peab koeri ja koerad hauguvad nii öösel, kui päeval ja puhata ei saa?
Kes peaks juhumeid menetlema ja millise seaduse alusel, kas politsei või kohalik omavalitsus?
Kes peaks juhumeid menetlema ja millise seaduse alusel, kas politsei või kohalik omavalitsus?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Tegemist on pigem loomapidamise nõuete rikkumisega. Menetlejaks on kohalik omavalitsus.
Küsimus: Kas alaealine, kes ei käi koolis, saab ennast registeerida töötukassas?29.10.2015
Kas alaealine, kes ei käi koolis, saab ennast registeerida töötukassas?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuna saab arvele võtta inimest, kes ei õpi, kes on vähemalt 16 aastane, kes otsib tööd ja kes soovib oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi.
Küsimus: Miks pean maksma töötuskindlustusmakset, kui olen ka osaühingu osanik ja seetõttu nagunii töötuskindlustuskaitset ei saa?27.10.2015
Tervist olen osaühingu ainuomanik, töölepingut mul selles oü-s ei ole, aga töötan täiskohaga teises firmas (mille juhatusse ma ei kuulu). Kõik maksud on sellelt palgast kinnipeetud, kaasaarvatud töötukindlustusmaks. Miks ma pean seda töötukindlustust maksma kui seadusandlus ei luba mul töötuks jäädes töötuskindlustust taotleda (1,6% kuus on üsna suur raha kasvõi taskurahaks lapsele).
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Seaduse järgi tuleb töötaja töötuskindlustusmakset maksta töötajale makstud töötasult kuni vanaduspensioni ikka jõudmiseni.
Tööandja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik tööandjad kõigile töötajatele makstud tasudelt.
Äriühingu omanikuks olemine ei takista töötuna arvelevõtmist. Töötuna ei saa arvele võtta äriühingu juhatuse liiget.
Töötuskindlustuse vahenditest makstakse ka selliseid hüvitisi, mille saamiseks ei pea töötuna registreerima, need on koondamishüvitis ja pankrotihüvitis.
Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab vastama kolmele tingimusele:
1) olema töötuna registreeritud;
2) töötuskindlustusstaaži peab olema vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe peab olema lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).
Küsimus: Kuidas politseile teatada, kui on vaja filmida avalikus kohas vägivaldset stseeni või inimröövi?26.10.2015
Tere! Kui filmi jaoks on vaja filmida avalikus kohas vägivaldset stseeni või siis inimröövi, kuidas sellest eelnevalt politseile teatada? Ja kas on üldse selline asi lubatud?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Vägivalda võib filmida, kui tegemist on näitlemisega. Teine asi oleks, kui inimrööviks valitakse inimene, keda sellest eelnevalt teavitatud pole, see on küll keelatud :)
Küsimus: Mida ette võtta kui elukaaslane ähvardab ja nõuab jõuga seksi?26.10.2015
Tere. Olen pea 30-aastane, kolme lapse ema. Viimane elukaaslasega ühine. Ei oskagi kohe alustada. Kas see on normaalne, et elukaaslane kui soovib seksi siis võtab vägisi, viimane kord oli eile hommiku poole. Tõusis umbes pool neli öösel. Tuli alasti voodisse, ajas mu üles, küsis seksi teeme. Vastasin, et ma ei taha. Tema ütles, et tema tahab ja hakkas mu riideid ära kiskuma, musitama, jõuga, vihaselt, siis hakkas üritama seksima. Ütlesin, ära palun tee, mul on valus. Tema aga võttis juustest, tõmbas neid, et jäägu ma vait. Siis pani laksu vastu põske, öeldes ole vait ja pigistas põski kokku. Seksis mind, kui lõpetas ütles stopp. Ja natukese aja pärast võttis uuesti. Tunnike lasi magada ja võttis veel korra. Kui tõusin, et wc-sse minna, oli nii valus urineerimine... ta teeb umbes nii iga kahe nädala tagant. Elame minu majas, olen teda välja visanud, aga ta ei lähe. Olen ise ära olnud nädala kaupa lastega, vannub, et on hoolivam jne. Tulen oma koju tagasi ja hakkab jälle pihta. Kõige hullem oli aasta algul, kus ta pani mulle noa kõri alla ja käskis lastega hüvasti jätta. Sain anudes kuidagi ta rahustatud. Tahtsin siis politseisse minna aga siis ta teavitas, et on nädal aega kodus. Ma ei oska enam midagi teha? Soovin nõu.
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Võite kirjutada maarja.punak@politsei.ee, saan Teid juhatada ka teiste Teile elukohale lähimate teenusteni, mida Teil võib seoses sellega vaja minna.
Küsimus: Mida ette võtta, kui tean, et minu endises töökohas võltsitakse minu allkirja ja vassitakse?26.10.2015
Tere.
Sain teada, et minu endises töökohas võltsitakse minu allkirja. Info andis mulle sealne töötaja, keda nn sunniti võltsima, kes ei olnud nõus seda tegema. Aga ega see ei tähenda, et seda ei tehtud. Samuti tehakse minu tagaselja avaldusi, väidetavalt, et ma töötan veel seal.
Ma ei saa võltsimist kuidagi tõestada. Samas seatakse minu hea nimi ohtu. Mida ette võtta?
Sain teada, et minu endises töökohas võltsitakse minu allkirja. Info andis mulle sealne töötaja, keda nn sunniti võltsima, kes ei olnud nõus seda tegema. Aga ega see ei tähenda, et seda ei tehtud. Samuti tehakse minu tagaselja avaldusi, väidetavalt, et ma töötan veel seal.
Ma ei saa võltsimist kuidagi tõestada. Samas seatakse minu hea nimi ohtu. Mida ette võtta?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Küsimus: Kas korvab töötajale kahju, kui ta peaks töö juures haigestuma - sügelistesse jääma?15.10.2015
Tere!
Töötan asenduskodus kasvatajana. Mõni aeg tagasi diagnoositi ühel lapsel sügelised. Viidi läbi vastav ravi ja muud vajalikud protseduurid selle äärmiselt nakkava haiguse edasileviku peatamiseks. Tänaseks on avastatud kaks uut juhtumit, kus kahel tüdrukul on sügelised. Tuleb läbida uus kadalipp ning sellega peavad tegelema kasvatajad. Laste asjad pesema, mänguasjad kuivatist 60 kraadiga n-ö läbi laskma, diivanid jm taolised pinnad triikima. Kõik vajalik selleks, et sügelislesta tappa.
Minu küsimus seisneb selles, kas tööandja ei peaks mulle ja teistele kasvatajatele jm töötajatele turvalist töökeskkonda tagama? Kuidas sellises olukorras käituda?
Olen juba vaimselt nii pinges ja ei suuda oma tööd hästi teha, sest hirm või kartus haigus endale saada, on nii suur. Ma ei suuda likvideerida nakkusohtu (pesta asju jne jne), sest nii on mul ju veel suurem võimalus haigus endale saada. Kui töötaja n-ö korjab tööjuurest üles selle haiguse, siis kes korvab temale ravikulud ning selle, et peab kõiki riideid, voodipesu, tekke, patju pesema, kuumutama jms?
Vastust oodates!
Töötan asenduskodus kasvatajana. Mõni aeg tagasi diagnoositi ühel lapsel sügelised. Viidi läbi vastav ravi ja muud vajalikud protseduurid selle äärmiselt nakkava haiguse edasileviku peatamiseks. Tänaseks on avastatud kaks uut juhtumit, kus kahel tüdrukul on sügelised. Tuleb läbida uus kadalipp ning sellega peavad tegelema kasvatajad. Laste asjad pesema, mänguasjad kuivatist 60 kraadiga n-ö läbi laskma, diivanid jm taolised pinnad triikima. Kõik vajalik selleks, et sügelislesta tappa.
Minu küsimus seisneb selles, kas tööandja ei peaks mulle ja teistele kasvatajatele jm töötajatele turvalist töökeskkonda tagama? Kuidas sellises olukorras käituda?
Olen juba vaimselt nii pinges ja ei suuda oma tööd hästi teha, sest hirm või kartus haigus endale saada, on nii suur. Ma ei suuda likvideerida nakkusohtu (pesta asju jne jne), sest nii on mul ju veel suurem võimalus haigus endale saada. Kui töötaja n-ö korjab tööjuurest üles selle haiguse, siis kes korvab temale ravikulud ning selle, et peab kõiki riideid, voodipesu, tekke, patju pesema, kuumutama jms?
Vastust oodates!
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) on välja toonud - § 12. Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
Lisaks on tööandja kohustus (§ 13) viia läbi töökeskkonna riskianalüüsi, kus käsitletakse ka bioloogilisi riske töötajale. Sügelised on lasteasutuses kindlasti ohutegur ning sellega seotud riske tuleb hinnata ja planeerida ennetustegevused töötaja tervise ohustamise vältimiseks/vähendamiseks. Tööandja kohustuseks on ka töötajate tööohutusalane juhendamine sh ennetuslik käitumine ohutegurite esinemise (käesolevalt sügeliste) korral.
Vastavalt TTOS (§ 14) on töötajal õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
4) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.
Vastavalt Võlaõigusseadusele (7. peatükk) on töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist.
Vastavalt Võlaõigusseaduse § 129 peab kahju tekitaja (tööandja) hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud.
Kannatanul on õigus tööandjalt nõuda ka töövigastusest tingitud lisakulutuste, näiteks retseptiravimite kulu hüvitamist. Kui tööandja töötaja või temaga seotud isikute nõuet ei aktsepteeri, võivad pooled vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.
Siin on head lugemist sügeliste kohta: http://terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/sugelised.pdf
Lugupidamisega,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kas saan töötuskindlustushüvitist, kui tööandja peaks lõpetama lepingu, kuna lapse kõrvalt ma ei saa käia öövahetustes?15.10.2015
Töötan ametikohal, millega kaasneb öötöö. Kuni praeguse hetkeni tuli tööandja vastu võimaldades päevaseid vahetusi. Lapse kõrvalt pole võimalik. Kui tööandja lõpetab minuga töösuhte, kuna ma ei saa täita nende töötingimusi ja teha öövahetusi, kas mul on võimalik saada töökindlustushüvitist? Töötanud ametikohal 9 aastat. Tänud vastamast
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt. TLS § 88 lg1 p1-2, koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).
Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 on loetletud töösuhte lõppemise alused, mille puhul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.
Seega, kui võtate töötuna arvele ja viimane töösuhe lõppes näiteks töölepingu seaduse § 88 (töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel) lõike 1 punktis 1 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu) või punktis 2 (töövõime vähenemine) toodud alusel ja kui Teil on täidetud ka töötuskindlustusstaaži nõue, siis vastate töötuskindlustushüvitise määramise tingimustele.
Küsimus: Kas tohin töötada kui mul on diagnoositud kutsehaigus?14.10.2015
Tere. Leidsin töökoha. Mul on küsimus, kas ma tohin töötada, kui mul on kutsehaigus diagnoositud?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Kutsehaigusega töötamine ei ole keelatud. Teie poolt on kena uut tööandjat tevitada enda tervislikust seisundist, et uus tööandja saaks arvestada Teie tervisliku seisundiga.
Lugupidamisega,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kas musta püssirohtu võib omada ilma relvaloata?12.10.2015
Kas võib omada musta püssirohtu ilma relvaloata? Mis on seaduse mõistes püssirohi?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Püssirohtu võib omada koos relvaloaga RelvS § 19 lg 3 ja § 46 lg 5 p 6 alusel kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg. Seejuures tuleb järgida RelvS § 46 lg 6 sätet: Padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas.
Must püssirohi on lõhkeaine LMS § 3 lg 1 p 2 alusel. Lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine on karistatav vastavalt KarS § 414 lg 1.
Ilma relvaloata musta püssirohtu käidelda (sh omada) ei või.
RelvS: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015018?leiaKehtiv
LMS:https://www.riigiteataja.ee/akt/735272?leiaKehtiv
KarS: https://www.riigiteataja.ee/akt/112032015021?leiaKehtiv